?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
kaamel, kaameli 'kõrbealade kandeloom (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
- Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel; Tuksam 1939: 541 Kamel 'kaamel'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
- Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
- Muud keeled: rts kamel [u 1420] 'kaamel' RES 2004: 447; lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
- Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < vrts kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102
kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
- Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants; Tuksam 1939: 836 Schanze 'kants; vallkindlustis'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
- Käsitlused: < kasks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
- Muud keeled: rts skans [1506] 'kants, reduut' RES 2004: 922; lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
- Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < nrts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105
kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister
- Esmamaining: Masing O. W. 1821
- Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
- Eesti leksikonid: Masing O. W. 1821: 46 Neid kõik wõib karduspabberi peäle kliistertada; Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama; Tuksam 1939: 566 kleistern 'kliisterdama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 177 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
- Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
- Muud keeled: rts klistra [u 1520] 'kliisterdama, kleepima' RES 2004: 467; lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
- Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
- Vt kliister
kloppima, klopin 'taguma; kolkima' < kasks kloppen 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
- Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima; Tuksam 1939: 567 klopfen 'kloppima, taguma; kolkima'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 177 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
- Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
- Muud keeled: rts klappa [1400-1425] 'kloppima, taguma' RES 2004: 463; lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
- Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < nrts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127
klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse 'id.', vrd rts klys 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää EMS III: 351
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz : klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; SÕS 1951: 288 klüüs 'mer ahelaauk (laeval)'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks'; Tuksam 1939: 568 Klüse 'klüüs'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 178 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
- Käsitlused: < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' GMust 1948: 32, 79; < sks Klüse EEW 1982: 875; < asks klüse 'klüüs' EKS 2019
- Muud keeled: rts klys [1691] 'mer klüüs (ava ankruketi jaoks)' RES 2004: 469; lt klĩze 'im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht' < asks klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' Sehwers 1953: 52
- Sugulaskeeled: sm klyysi 'aluksen parrasrakenteen lävistävä ja siihen kiinnitetty rengas tai putki, jonka lävitse kiinnitysköydet tai -kettingit kulkevat' NS II 1978: 426; lv klīz 'klüse' Kettunen 1938: 140; vdj hljuusti, hl´juusti 'klüüs / клюз' VKS: 258
lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
- Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima; Tuksam 1939: 615 lappen 'lappima, paikama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
- Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
- Muud keeled: rts lappa [1507] 'paikama, lappima' RES 2004: 538; lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
- Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
- Vt lapp
loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood
- Esmamaining: Marahwa Kalender 1824
- Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
- Eesti leksikonid: Marahwa Kalender 1824: 23 seäl lotis (nivellirte) issi kõhhe maad ärra; Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
- Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
- Muud keeled: rts loda [1728] 'mer loodima, piltl sondeerima' RES 2004: 560; lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
- Sugulaskeeled: sm luodata 'mitata veden syvyys (käsiluodilla, kone- tai kaikuluotaimella)' NS III 1978: 247; lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
- Vt lood
luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
- Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk; Tuksam 1939: 648 Luke 'luuk'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
- Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
- Muud keeled: rts lucka [14. saj] 'luuk; tehn vari' RES 2004: 563; lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
- Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < nrts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177
määrima, määrin 'võidma; ära määrima, mustaks tegema' < asks smeren 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 woidma 'schmieren'; Lithander 1781: 542, 547 panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; Hupel 1818: 134 märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; Lunin 1853: 99 märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
- Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määŕmä (-me) KJn eL EMS VI: 365
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟŕmä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima; Tuksam 1939: 859 schmieren 'määrima, võidma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
- Käsitlused: < kasks smeren EEW 1982: 1627; < kasks smer Raun 1982: 98; < asks smeren 'määrima, võidma' EES 2012: 297
- Muud keeled: rts smörja [13. saj] 'määrima, õlitama; relig võidma, salvima' RES 2004: 975; lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; smērēt 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Jordan 1995: 91
- Sugulaskeeled: lv smērõ 'määrida / smērēt, ziest' LELS 2012: 297
- Vt määre
neetima, needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neetma 'Zuneten'; Helle 1732: 144 neetma 'zuneten'; Hupel 1780: 223 neetma r. 'zuneten'; Hupel 1818: 151 neetma r. d. 'nieten, vernieten'; Lunin 1853: 115 neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
- Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs EMS VI: 520
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma : nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma : nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima; Tuksam 1939: 721 nieten 'neetima'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
- Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden EEW 1982: 1680; < kasks nêden Raun 1982: 102; < asks nēt, nede- 'neetima' EES 2012: 309; < asks nēten, neden 'neetima' EKS 2019
- Muud keeled: rts nita [1790] 'neetima' RES 2004: 668; lt † niẽdêt 'nieten' < kasks nēden Sehwers 1918: 154; lt niẽdêt 'mit Zwirn anreihen, nieten' < asks nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' Sehwers 1953: 83; lt niedēt 'nieten; mit Zwirn anreihen' < kasks nêden 'nieten' Jordan 1995: 80
- Sugulaskeeled: sm niitata 'kotkata' < nrts nita 'niitata' SSA 2: 219; lv at̄-nìe̯də̑ 'vernieten'; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ 'nieten' < kasks neden Kettunen 1938: 17, 246; lv nīetõ 'neetida / kniedēt' LELS 2012: 208
- Vt neet
pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
- Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink; Tuksam 1939: 111 Bank (Sitz) 'pink'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
- Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
- Muud keeled: rts bänk [14. saj] 'pink' RES 2004: 162; lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < vrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897
plank, plangu 'paks laud; laudtara' < asks planke 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 plancki 'plancke planca'; Hupel 1818: 184 plank, -i r. d. 'die Planke'; Lunin 1853: 143 plank, -i r. d. 'планка, тонкая доска'
- Murded: plank : plangi 'paks (laeva)laud; plankaed' Jäm Mar Mär Ris Trm Kod Äks Plt KJn; plańk : plangi (-ń-) T V; lank : langi Khk Mus Phl Hää M(lańk); plank : `plangu Jõe Kuu Vai(`planku); plank : plangu Emm Rei Var Khn Tor Hää Ris; lank : langu Khk Kaa Vll Pöi Muh Aud Vän Tor; plank : `planga VNg Lüg Jõh EMS VII: 566
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 502, 923 laṅk : laṅgi '= plaṅk'; plaṅk : plaṅgi, plaṅgu (SW) 'Planke, Brett'; ÕS 1980: 519 plank 'paks laud; laudtara'; Tuksam 1939: 758 Planke 'plank'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; Plur. jede Einfriedigung durch Bretter; seltener die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'; Schiller-Lübben planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; im Plur. die hölzerne Befestigung, Umzäunung von Städten und Burgen, auch die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'
- Käsitlused: < kasks planke 'Planke, Brett' GMust 1948: 5, 21, 87; < kasks planke Liin 1964: 52; Raun 1982: 124; < sks Planke 'dickes Brett' EEW 1982: 2094; < kasks planke ~ sm lankku SSA 2: 44; < asks planke ~ sks Planke 'paks laud; laudtara' EES 2012: 375; < asks planke 'paks laud' EKS 2019
- Muud keeled: rts planka; plank [15. saj] 'plank, paks laud; plankaed' RES 2004: 772; lt blañka 'Planke' < kasks blanke Sehwers 1918: 24, 143; lt blanka 'Planke, dickes, großes Brett' < kasks blanke Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56
- Sugulaskeeled: sm lankku, plankku [1664] 'Planke' < vrts planka 'plankku' [‹ kasks planke]; is plaŋkku 'lankku' < sm ~ rts SSA 2: 44; sm lankata, plankata (itämurt.) 'jakaa huone väliseinällä / eine Zwischenwand einziehen' < rts plank 'lauta-aita, lautaseinä, väliseinä' SSA 2: 44; lv plāŋk̆ka, plaŋ̄k̆kə̑ 'planke' < rts planka Kettunen 1938: 302; lv blānka 'puuplank / planka' LELS 2012: 44; vdj plankka, plankki 'plank, laud / планка, доска' VKS: 935
pookima, poogin 'peksma, nahutama' < asks bōken 'id.'
- Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal EMS VII: 654
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
- Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' EES 2012: 379; EKS 2019
- Muud keeled: lt buõkât, buõķêt 'die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdreschen; prügeln' < asks bōken 'schlagen, klopfen, pochen' Sehwers 1953: 21
post, posti 'sideteenistus; postisaadetised' < asks post 'id.', sks Post 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 posti hobbone 'postpferd'; posti wancker 'postfuhr (veredus)'; Helle 1732: 161 post 'die Poste'; post-hone 'das Post-Haus'; posti-mees 'der Postillion'; Hupel 1780: 247 post, -i r. d. 'die Post'; Luce 1812: 44 need kirjad postiga .. issa kätte piddi läkkitama; Lunin 1853: 147 post, -i r. d. 'почта, почтамтъ'
- Murded: post : `posti 'postisaadetis; postiasutus' Kuu VNg Jõh Vai; post : posti Hi; pośt : pośti (-s-) Sa Muh Rei L sporK Iis Lai eL EMS VII: 706
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pośt : pośti 'Post'; ÕS 1980: 531 post 'postside; postiasutus; postisaadetised'; Tuksam 1939: 764 Post 'post; postiasutis, postkontor; sõnum, teade'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben post 'Postreiter, (reitender) Bote'; MND HW II: 2 post 'Nachrichtenbeförderung durch wechselnde reitende Boten; durch Boten verschickte Mitteilung; Boten-, Poststation'
- Käsitlused: < kasks post Liin 1964: 47; < sks Post EEW 1982: 2154; < asks post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg' ~ sks Post 'sõnum, teade; sideasutus; postisaadetised' EES 2012: 382
- Muud keeled: rts post [1597] 'postiside; postiasutus' RES 2004: 782; lt pasts, paste 'Post' Sehwers 1953: 86; pasts post < kasks post 'Postreiter' Jordan 1995: 81
- Sugulaskeeled: sm posti [1648] 'Post' < vurts post [‹ sks post] SSA 2: 404; lv pos̄t 'post; fuhren-, transportpflicht' Kettunen 1938: 306; lv post, pošt 'post / pasts' LELS 2012: 251; vdj posti 'post / почта' VKS: 954
- Vt postiljon
† prakk, praki 'laevariismed, laevavrakk' < asks wrak 'id.', sks Wrack 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus v- › p-.]
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: prakk : praki 'laeva riismed' Hää EKI MK; prakk : praki 'vrakk, laeva riismed' Sa Saareste II: 358
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 *prakk : praki (P) 'Schiffstrümmer, Wrack'; EÕS 1930: 820 prakk 'praak; laevarusud'; Tuksam 1939: 1134 Wrack 'vrakk, laevariise; laevarusud'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wrak 'Schiffswrak'; wrak 'beschädigt'; Schiller-Lübben wrak, wrack 'untauglich, beschädigt; bes. von einem beschädigten, durch Strandung etc. untauglich gewordenen Schiff'
- Saksa allikadA: Kluge Wrack (17. Jh.) 'völlig beschädigtes Schiff'
- Käsitlused: < sks Wrack 'Schiffstrümmer, Wrack' GMust 1948: 88; < kasks ~ sks Wrack EEW 1982: 2162; < sks Wrack 'laevavrakk' [‹ asks wrak 'laevavrakk'] EES 2012; EKS 2019
- Muud keeled: rts vrak [1481] 'vrakk, kõlbmatuks muutunud või hukkunud laeva kere' RES 2004: 1262; lt braks 'das Wrack' < kasks wrack Sehwers 1953: 15; lt braks 'Wrack, Untauglicher; zerbrechlich, untauglich' < kasks wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' Jordan 1995: 56
- Sugulaskeeled: sm raakki 'hylättävä tai hylätty, johonkin kelpaamaton henkilö ta esine, hylky' NS IV 1978: 604; lv brak̄ 'wrack' < kasks wrack Kettunen 1938: 27; lv brak 'vrakk / vraks' LELS 2012: 48
- Vrd vrakk
prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'id.'
- Esmamaining: Boierus 1587
- Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 se Propheti Joelis häle mele panku; Müller 1600-1606: 272-273 loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; Rossihnius 1632: 68 Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; Stahl HHb II 1637: 3 lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; Gutslaff 1647-1657: 79 temma om ütz Propheth; Göseken 1660: 326 Proweht 'Prophet'; prowehti Emmand 'Prophetin'; VT 1686 Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; Vestring 1720-1730: 188 Prohwet 'Der Prophet'; Helle 1732: 162 prohwet 'der Prophet'; Piibel 1739 Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; Hupel 1780: 247 prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet, -i bl. d. 'Prophet'; Lunin 1853: 148 prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
- Murded: `prohvet : `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet : prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) EMS VII: 757
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet : prohweti; prohwēt : prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d. bl) '= prohwet'; ÕS 1980: 537 prohvet; Tuksam 1939: 773 Prophet 'prohvet, nägija, ennustaja'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
- Käsitlused: < asks Prophet Ariste 1963: 101; < asks Prophet(e) Liin 1964: 40; < sks Profet EEW 1982: 2178; < kasks prophête Raun 1982: 128; < asks prophēte 'prohvet' EES 2012: 385; EKS 2019
- Muud keeled: rts profet [14. saj] 'relig prohvet' RES 2004: 793; lt praviẽts [1587 to Prophete] 'Prophet' < kasks prophēte Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94; pravietis 'Prophet, Seher' < kasks prophête Jordan 1995: 83
- Sugulaskeeled: sm profeetta 'Jumalan tahdon julistaja; uuden aatteen esitaistelija' NS SS 1980: 335; lvS praviet 'Prophet' SLW 2009: 152-153; lv pravie̯t̀, pravie̯`š 'prophet' Kettunen 1938: 312; profēt 'prohvet / pravietis' LELS 2012: 254
prook, proogi 'põlvpüksid' < asks Brook 'köis; püksid'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 247 progi (proki) d. 'Tuchhosen'
- Murded: pl. proogi 'meeste põlvpüksid' Kam Ote Räp Se EMS VII: 758
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968, 1078 prōk : pl. prōgi' (d) 'Hosen'; rōk : rōgi (d) '= prōk'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 67 brôk-gordel 'Hosengürtel'; Schiller-Lübben: 430 brôkgordel 'Hosengürtel'; Seemannsprache 1911: 152 Brook 'Hose'; Brook '(in der Seemannsprache:) kurzes, einfaches Tau; bes. starkes Tau, welches durch die Seitenwände eines Kapperts geht und dessen beide Enden an Ringbolzen, die sich an der Seite des Schiffs befinden, festgemacht werden'
- Käsitlused: < asks Brook 'kurzes einfaches Tau' GMust 1948: 47, 89
puss, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
- Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
- Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
- Muud keeled: rts bussning [1798] 'tehn puks, laagripuks' RES 2004: 158; lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
- Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < nrts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
- Vrd puks
päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < asks besemer 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; Göseken 1660: 365, 455 marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; möhta Puh 'Besemer'; Helle 1732: 136 märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; Hupel 1780: 234, 240 päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
- Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer : `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer : `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper : `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv EKI MK; päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´ : päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har EMS VIII: 47
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer : päśmri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer : peśmri '= päsmer'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd margapuu'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
- Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks EEW 1982: 2324; < kasks besemer Raun 1982: 136; < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' EES 2012: 405
- Muud keeled: rts besman 'margapuu, päsmer (endisaegne käsikaal)' RES 2004: 107; lt bezmẽrs 'Schnellwage' < kasks besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' Sehwers 1953: 10; bezmērs (neben bezmēns) 'Schnellwage, Besemer' < kasks bēsemêr Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: lvS pǟsmer 'Besmer, Handwaage' SLW 2009: 160; lv bä’zmə̑r 'besemer' < kasks besemer Kettunen 1938: 34; lv bä'zmõr 'margapuu, päsmer / bezmēns' LELS 2012: 43; vdj bezmeni 'margapuu, päsmer / безмен' VKS: 161
reet|kamm, -kammi 'kangareha' < asks redekam 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: rietkamm : -`kammi Jõh IisR; reetkamm : -kammi (-ie-) Sim Iis Trm Äks; ri̬i̬tkaḿm : -kammi T V; `ri̬i̬kaḿm : -kammi Ote Vas Räp Se; `riekam, -i Iis Trm; ri̬i̬t : reedu San V(ri̬i̬t : reedi Plv); `reikam, -i Sa; reikamm : -kammi Khk Ris HMd; `reikaḿm (reia-) Kan Rõu Plv; `reigam, -i Khk Vll Hi Ris; `reekam, -i Mus Kaa Krj Pöi; `rehkam, -i Kär EMS VIII: 277
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1050, 1047 rēt´-kamm : -kammi 'Weberkamm'; Salem 1890: 323 reet-kamm : -kammi 'бёрдо'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rede-kam 'textorium, texile, texale'; Schiller-Lübben redekam 'Spuleisen der Weber'; MND HW II: 2 rêidekam 'kammförmiges Brett zum Aufbringen des Kettgarns auf den Webstuhl'
- Käsitlused: < vrd kasks redekam 'puolakara (kankaankudonnassa)' Koponen 1998: 157
- Muud keeled: lt riekums 'ein undichter Kamm, womit das aufgeschorene Garn auf den Weberbaum gebracht wird' < asks rētkamm 'Kamm, etwa von der Länge des Garnbaumes, mit Holzzähnen, durch welche je ein halber Gang, d.h. 10 Fäden des Aufzuges gezogen werden, damit diese regelrecht nebeneinander zu liegen kommen und gleichmäßig aufgezogen werden' Sehwers 1953: 100
röstima, röstin '(tulel) praadima, küpsetama' < kasks rösten 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 340 rostida 'rosten terrere'; Virginius 1687-1690 Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; Hupel 1780: 258 röstima; röstitama d. 'rösten'; Lithander 1781: 23 Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; Hupel 1818: 208 röstima; röstitama r. d. 'rösten'; Lunin 1853: 161 röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 röśtima : röśtin; röstma : röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 röśtima : röśtin; röśtitama (röstma, rȫśtima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama'; Tuksam 1939: 815 rösten 'röstima'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
- Käsitlused: < kasks rosten Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448; < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' EEW 1982: 2618; < kasks rôsten Raun 1982: 148
- Muud keeled: rts rosta [1668] 'kok röstima' RES 2004: 854; lt restêt 'rösten' Sehwers 1953: 99
- Vt röst
seemis, seemise 'pehme veniv nahk' < asks sēmes(ch) 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 276, 345 Seemisck nachk 'Seemisch leder'; sämisck nachk 'Sämisch leder aluta'; Hupel 1818: 220 semisk nahk d. 'Semischleder'; Masing 1818: 17 Põddra sammel on .. kui üks märg sämiskeri nahha rihmukenne; Lunin 1853: 171 semisk nahk d. 'замша'
- Murded: seemis, -e Khk; `säämüs, `säämükse Kuu EKI MK; siemiskanahk Iis; seemiskinahk Muh Mar Vig Nõo; seemisnahk (-ie-) Jõh Jäm Mär VJg Trm Kod Puh; seebisnahk Khk Käi Tõs Hls Krk; `säämisnahk Lüg EKI MK; seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; ÕS 1980: 623 seemisnahk 'rasvaga pargitud väikeloomanahk'; Tuksam 1939: 827 sämisch 'seemisnahkne'; Sämischleder 'seemisnahk'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch, ölgar (vom Leder)'; Schiller-Lübben semes, semesch 'sämisch, vom Leder; ölgares (weiches) Waschleder, durch Walken mit Fett (Seim?), Thran etc. ohne Lohe oder Alaun bereitet'; MND HW III sêmes(ch), sêms(ch), sêmisch '(Leder:) sämisch, ölgar'
- Käsitlused: < kasks sēmes(ch)-, sēmischledder 'sämisch-, Sämischleder' EEW 1982: 2733; < kasks sēmes(ch) Liin 1964: 56; Raun 1982: 154; Raag 1987: 324; SSA 3: 245; < asks semes, semesch 'seemisnahkne; pehme seemisnahk' EES 2012: 464; EKS 2019
- Muud keeled: rts sämskskinn [1462] 'seemisnahk' RES 2004: 1077; lt † ziẽmiška âda [1638 Seemi∫chkis] 'Sämischleder' Sehwers 1918: 101, 165; lt ziẽmišķis, ziẽmiška âda 'sämisch, Sämischleder' < kasks semesch 'sämisch' Sehwers 1953: 164; ziemišķa, ziemišķis sämisch < kasks sêmes(ch) Jordan 1995: 111
- Sugulaskeeled: sm säämiskä, säämyskä [1637 sämiskä] 'pehmeä (pesu)nahka / Sämischleder' < nrts sämsk [‹ kasks sēmes(ch-) 'säämiskäinen'] SSA 3: 245; sm säämiskä 'Sämischleder' < asks semisch, sêm(e)s(ch), vrd vrts sämskskin 'Sämischleder', nrts sämisk, sämesk Bentlin 2008: 186; lv zem̄žgēl´, zem̄`š-nō̬’gə̑ 'sämischleder' < kasks semesch Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zemšnǭ'gõ 'seemisnahk / zamšāda' LELS 2012: 376
- Vt seemisker
sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
- Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk; Tuksam 1939: 1148 Ziegenbock 'sikk, sokk, pukk'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
- Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472
teek, teegi 'sõlm' < ? asks stêk 'id.', vrd rts stek 'id.'
- Murded: teek : teegi 'sõlm (laevaköite kinnitamiseks)' Emm; poolteek 'jooksev sõlm (tuleb tõmmates lahti)' Emm EKI MK
- Saksa leksikonid: MND HW III stēk(e) 'Knoten bei dem das Tauende durch den Ring hindurchgesteckt wird, auch Strang eines Taues'
- Käsitlused: < asks stêk 'Zusammenfügung zweier Tauenenden aneinander' GMust 1948: 49, 93
- Muud keeled: rts stek [1765] 'mer sõlm' RES 2004: 1015
teenima, teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'id.'
- Esmamaining: Boierus 1587
- Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 jätta se yli|kaugni ninck rem̃sa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; Müller 1600-1606: 353 kÿtat, niñck tenidt Iumala; Rossihnius 1632: 367 teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; Stahl HHb II 1637: 118 Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; Stahl 1637: 48 denima : denin : deni∫in : deninut 'Dienen'; Gutslaff 1647-1657: 115, 233 Rahgwat thenikut Sinulle; Göseken 1660: 159, 114, 424 teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen mereri'; Vestring 1720-1730: 246 Tenima 'Dienen'; Helle 1732: 187 tenima 'dienen, verdienen'; Hupel 1766: 40 omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; Hupel 1780: 282 tenima r. d. 'dienen'; Lunin 1853: 192 tenima r. d. 'служить, прислуживать'
- Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬ńmä (-me) Kod eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēńmä (d) 'dienen'; ÕS 1980: 700 teenima; Tuksam 1939: 197 dienen 'teenima; teenistuses olema'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
- Käsitlused: < kasks denen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênen EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324; < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustusi täitma' EES 2012: 520; EKS 2019
- Muud keeled: rts tjäna [13. saj] 'teenima, teenistuses või ametis olema; teenima, elatist hankima' RES 2004: 1123; lt diẽnêt 'dienen' < kasks dēnen 'dienen' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dienēt 'dienen' < kasks dênen Jordan 1995: 60
- Sugulaskeeled: sm tienata [1860] 'ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen'; is tēnata 'ansaita'; krj tienata < vurts tēna, nrts tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' SSA 3: 289; lvS dienub 'dienen' SLW 2009: 53; lv dēn´ə̑ 'dienen' Kettunen 1938: 37; lv dēņõ 'teenida, teenistuses olla / dienēt, kalpot'; lv dīenõ 'teenida (sõjaväes) / dienēt' LELS 2012: 52-53; vdj teeniä 'teenida / служить, зарабатывать' VKS: 1280
- Vrd teener, teenistus
triivima, triivin '(tuulest aetuna) ajuma' < ? asks driven 'id.', vrd rts driva 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: `triivima 'ajuma; loovima' Jõe Kuu Hlj VNg Jäm Emm Rei Lä Hää Ris; `riivima Khk Mus Pöi Muh Var Tor Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1198 trīwima, -in; alla trīwima (D) 'abtreiben (beim Laviren)'; EÕS 1937: 1569 triivima 'ajuma'; ÕS 1980: 726 triivima 'ajuma, tuulest või voolust aetav olema'; Tuksam 1939: 973 treiben 'ajuma, triivima'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben driven 'treiben'; MND HW I drîven 'im Strome treiben, fließen, schwimmen; durch Strömung, Seegang treiben lassen'
- Käsitlused: < kasks drîven 'treiben, abtreiben (beim Lavieren)' GMust 1948: 5, 63, 94; EEW 1982: 3271; < asks driven 'ajuma, triivima' EES 2012: 545
- Muud keeled: rts driva [14. saj] '(tagant) ajama; mer triivima, ajuma' RES 2004: 204; lt drĩvêt 'das Schiff treiben lassen' < kasks drīven 'treiben' Sehwers 1953: 28
- Sugulaskeeled: sm riivata, triivata 'poiketa suunnastaan, ajelehtia, antaa periksi' < nrts driva 'treiben' SKES: 795, 1369; lv drīvə̑ 'treiben' < kasks drīven Kettunen 1938: 40, 340; lv drīvõ 'triivida, ajuda / dreifēt' LELS 2012: 55
ärvima, ärvin 'pärima, päranduseks saama' < kasks erven 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 431 Se tulleb sest wöllast, mea wir Adamilt olleme erwnuth; se Pattu erwinuth; Gutslaff 1648: 212 perrandama 'erben'; Helle 1732: 152 pärrima 'erben'
- Murded: `ärvima Jõe Kuu Hlj VNg Emm Lä(`ärbima); `ärvima (-ŕ-) Ris Juu Kos JMd Koe VMr Kad Plt; `ervima Rei; ärv (-ŕ-) : ärvi 'pärandus' LNg Kul sporHa JMd Koe EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84, 114 äŕwima : äŕwin '= eŕwima'; eŕwima : eŕwida 'erben'; Salem 1890: 50 erwima 'получать наслѣдство'; VSS 1917: 24 ervida 'periä'; Tuksam 1939: 267 erben 'pärima, pärandusena saama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben erven 'erblich werden: durch Erbschaft übergehen; vererben, beerben'; MND HW I erven 'vererben, hinterlassen; jemanden beerben (d. i. überleben); erblich sein, durch Erbschaft übergehen'
- Käsitlused: < kasks erven Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; < ee ärv ~ kasks erven 'erben' EEW 1982: 210-211
- Muud keeled: rts ärva [13. saj] 'pärima, päranduseks saama' RES 2004: 1313