[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
Läti keel: lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < mr almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts'
Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < erts appsat SKES: 22; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < rts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < rts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

klomp, klombi 'tükk, kamakas' < asks klompe, klumpe 'id.', vrd erts klomp 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 klomp, -i r. d. 'Klump'; Lunin 1853: 62 klomp, -i r. d. 'комъ'
Murded: klomp : klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp : `klombi R; lomp : lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp : `lombi Kuu Jõh EMS III: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp : klombi; klomp : klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
Käsitlused: < erts klump Ariste 1933: 59; < erts klomp 'kamakas, tomp, ront; puuking' EES 2012: 166; < ? sks Klumpen ~ ee [onom] EEW 1982: 869; < asks klump, klumpe, sks Klumpen 'kamakas, kärg, tomp' EKS 2019
Läti keel: lt klampa 'ein Stück' < asks klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' Sehwers 1953: 49; lt klumpis 'Klumpen, Kloß' < asks klump 'eine Haufe, Kloß' Sehwers 1953: 52

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kudt nüith meddÿ naber; Rossihnius 1632: 230 Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; Stahl 1637: 93 Naber : Nabri∫t 'Nachbar'; Stahl LS I 1641: 170 Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; Gutslaff 1648: 228 Nâber 'Nachbar'; Göseken 1660: 92, 303 Naaber 'Nachbar'; Vestring 1720-1730: 144 Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; Helle 1732: 143 naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; Hupel 1780: 220 naber : naabri r. d. 'Nachbar'; Arvelius 1787: 64 meie naabrimees; Hupel 1818: 147 naber : naabre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; Lunin 1853: 111 naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber : `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber : `naabre M Ran; `naabri : `naabri Ote V EMS VI: 430
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber : nābri, nābre, nābru; nābre : nābre (d) 'Nachbar'; nābur : nāburi '= nāber'; ÕS 1980: 445 naaber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks naber Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; Raun 1982: 100; < kasks nabûr ~ erts nâbur EEW 1982: 1647; < asks naber 'naaber' EES 2012: 303; EKS 2019
Läti keel: lt nãburgs 'Nachbar' < kasks nāber Sehwers 1918: 154; lt nãburgs 'Nachbar' < vrd vasks nābūr 'Nachbar' Sehwers 1953: 83; lt nāburgs, nābargs, nābergs 'Nachbar' < kasks nâber Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] 'Nachbar'; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mr nabor 'naapuri' [‹ kasks nābur] SSA 2: 200; SKES: 363; sm naapuri 'Nachbar' < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur Bentlin 2008: 148; lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d 'Nachbar' SLW 2009: 127; nō̬berɢ 'nachbar' < kasks naber Kettunen 1938: 72, 252; lv nǭbõrg 'naaber / kaimiņš' LELS 2012: 210; vdj naapuri 'naaber, naabripere / сосед, соседи' VKS: 785; is naapuri 'naaber' Laanest 1997: 123

niplis, niplise 'pitsipadjal põimitud pits, pulgapits' < rts knippel, knyppel 'niplamispulk', vrd asks knuppels 'pitsid'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `niplis, -e 'pits' Jäm Ans Vll; `nipluse kot´t 'käsitöökott' Muh EMS VI: 598
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 niplis : niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; ÕS 1980: 457 niplis = niplispits 'kootud pits'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppels 'Spitzen'; MND HW II: 1 *knüppels (knöppelsch) 'Klöppelspitzen, Spitzentuch'
Käsitlused: < germ, vrd erts knipul, kasks knuppels Raun 1982: 103; < rts knyppla 'Spitzen klöppeln, fingern' Raag 1987: 334; < asks knuppels 'pitsid' ~ rts knyppel, knippel 'malakas, vemmal; niplamispulk' EES 2012: 314
Läti keel: lt knipeles 'eine Art Spitzen (?)' < kasks knüppels 'Klöppelspitzen, Spitzentuch' Sehwers 1953: 54-55; Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm nyply, nypläys [1860] 'pitsinvalmistus' < rts knyppla 'nyplätä pitsiä' SSA 2: 247

pank, panga 'järsk paekallas' < ? asks bank 'id.', rts bank 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Forselius 1694 pank; Piibel 1739 Maggusad on temmale orro pangad; Hupel 1818: 172 pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; Lunin 1853: 133 pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
Murded: pank : panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd EMS VII: 183
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk : paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas'
Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
Käsitlused: < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' GMust 1948: 9, 85; < erts bank 'paekallas' Raun 1982: 116; < rts bank EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352
Läti keel: lt baņķis 'Sandbank' < kasks bank Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] 'penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank'; krj pankka '(jään) reuna' < rts bank 'äyräs, penger' [‹ asks, sks bank] SSA 2: 308; SKES: 482; vdj bankka 'madalikku tekitav kivipank meres / банка в море' VKS: 158

penn, penni 'rõhtpuu' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
Läti keel: lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning SKES: 519

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'id.', asks vlasche 'id.' [u-tüveline plasku on laenatud rootsi ja i-tüveline plask ~ lask alamsaksa keelest.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 se kolmas kannab ütte lascke wihna; Göseken 1660: 88 Laski 'Flasche'; Göseken 1660: 190 lascki 'flasche'; Piibel 1739 iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1818: 184 plask, -o r. d. 'Flasche'
Murded: `plasku 'plekknõu; lame joogipudel' R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-ś-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plaśku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläśku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk EMS VII: 570
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask : plasku 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask : plasku; plasku : plasku 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek plekknõu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
Käsitlused: < kasks vlasche Liin 1964: 53; < kasks vlasche ~ erts flask Raun 1982: 124; < rts flaska Raag 1987: 334; EES 2012: 375
Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1918: 49, 84, 143; lt blašķe 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] 'peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche' < mr flaska 'pullo' [‹ kasks vlasche]; krj lasku 'puinen maitolekkeri' < sm SSA 2: 50; lv blaš́̄k 'vierkantige flasche' < kasks vlasche Kettunen 1938: 24; lv blašk 'plasku / blašķe' LELS 2012: 44
Vrd lass

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

pukk, puki 'alus, toes' < asks buck, buk 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 195 puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
Murded: pukk : pukki 'alus, toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k) : puki Sa Hi sporL K I eL; pukk : puka Muh Hi L EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk
Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
Käsitlused: < kasks buck, bock ~ erts bukk 'Bock, Gestell' EEW 1982: 2213-2214; < asks buck 'kõrgete jalgadega alus või iste; kutsaripukk' EKS 2019
Läti keel: lt buka 'Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'Bock'; is pukki 'sahapukki'; krj pukki 'sahapukki' < rts bock 'saha-, kuskipukki' SSA 2: 419; lvS pukki 'Kutschbock'; lv buk̄ '(kutscher-)bock' < vrd lt buk̄s Kettunen 1938: 31
Vrd pukk

pull, pulli 'isane veis, sõnn' < asks bulle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 Pulle 'Bulle'; Gutslaff 1648: 240 Pullekenne 'Stier'; Göseken 1660: 150, 397 pull 'bulle'; pull 'Stier taurus'; Göseken 1660: 150, 397 Sonn 'bulle'; Sonn 'Stier taurus'; Hupel 1780: 250 pul, -li r. d. 'der Bolle'; Hupel 1818: 195 pul, -li r. d. 'Zuchtochse; lf. Bolle'; Lunin 1853: 151 pul, -li r. d. 'быкъ, волъ'
Murded: pull : `pulli 'isane veis, sõnn' R; pul´l (-ll) : pulli eP eL EMS VII: 831
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 981 pul´l´ : pul´l´i 'Bull, Zuchtstier'; ÕS 1980: 546 pull 'sõnn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bulle 'Stier, Zuchtstier'; MND HW I bulle 'Stier; Zuchtstier; Sternbild des Stiers'
Käsitlused: < kasks bulle Viires 1960: 70; Liin 1964: 63; Raun 1982: 130; < sks Bulle ~ Bull EEW 1982: 2218; < sks Bulle ~ erts bull 'sonni' SSA 2: 422; < asks bulle 'sõnn, pull' EES 2012: 391; EKS 2019
Läti keel: lt bul̃lis [1638 Bullietz] 'Zuchtstier, Boll' < kasks bulle Sehwers 1918: 25, 85, 144; bullis 'Bulle, Stier' < kasks bulle Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pulli 'sonni, sonnivasikka / (Jung)stier, Bulle' < rts bulle 'sonni(vasikka)' SSA 2: 422; lv buĺ̄ < sks bulle Kettunen 1938: 31; vdj bulli 'pull / бык' VKS: 175

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < asks pumpe 'id.', rts pump 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 324 pumpe 'plumpe antlia'; wett welia pumpima 'plumpen exantlare'; Hupel 1780: 246 pompe r. 'die Pumpe'; Hupel 1818: 195 pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; Lunin 1853: 151 pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
Murded: pump : `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu : `pumbu Vai; pump : pumbi Jäm Khk Phl; pump : pumba S L KPõ Trm Kod KLõ M VId; pump : pumbu Iis; pomp : pomba Krk Hel T Krl VId; poḿp : poḿbi Har Lei EMS VII: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump : pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump : pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks pumpe 'Pumpe' GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130; < asks Pumpe Liin 1964: 51; < kasks pumpen Hinderling 1981: 225; < rts ~ erts pumpa [a-tüvel], kasks pumpe [i-tüvel] EEW 1982: 2225; < rts pump 'pump' [a-tüveline] ~ asks pumpe, sks Pumpe [i-tüvelised] EES 2012: 391; < asks pumpe 'pump' EKS 2019
Läti keel: lt pum̃pis 'Pumpe' Sehwers 1918: 156; pumpis 'Pumpe' < kasks pumpe Jordan 1995: 83; pum̃pêt 'pumpen' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] 'Pumpe' < rts pump 'pumppu' [‹ kasks pumpe] SSA 2: 425-426; is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm SSA 2: 426; lv puì̯m`p, puń̄`p 'pumpe; plumpkeule' Kettunen 1938: 313, 315; lv puì̯mp̆pə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ 'pumpen' Kettunen 1938: 313, 315; lv puņp 'pump / suknis, pumpis'; puņpõ 'pumbata / suknēt, pumpēt' LELS 2012: 257; vdj pumppu 'pump, pumbakaev / помпа, насос' VKS: 975

pung, punga 'rahakott' < kasks punge 'kukkur; tasku', rts pung 'kukkur; tubakakott'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 Iudasse käghen se pung olli; Gutslaff 1648: 208 Pung, -e 'Geldbeuttel'; Virginius 1687-1690 köitis Kaks Punda Höbbed Kahhe Punga sisse; Helle 1732: 164 pung : punga 'ein lederner Beutel'; Hupel 1780: 250 pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; Lunin 1853: 151 pung, -a d. 'кошелекъ, мѣшечекъ'
Murded: pung : `punga Kuu RId; pung : punga Khk sporL Kos JMd Koe VJg IPõ eL EMS VII: 851
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987, 1241 puṅg : puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; *tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 569 rahapung
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben punge 'Beutel, kleiner Sack'; MND HW II: 2 punge 'Beutel, kleiner Sack, (bes.) Geldbeutel'
Käsitlused: < rts pung ~ kasks punge 'Beutel, Säckchen' EEW 1982: 2230; < kasks punge Raun 1982: 131; < rts pung Raag 1987: 334; < kasks punge, erts pung SSA 2: 427; < vrd kasks punge 'kukkaro' Koponen 1998: 152; < asks punge 'tasku; väike kott' ~ rts pung 'kukkur; tubakakott' EES 2012: 392
Sugulaskeeled: sm punka 'kukkaro / Beutel' < rts pung SSA 2: 427; lvS puŋg 'Beutel' SLW 2009: 154; lv pūŋga, rō̬’(p̆)-pūŋga 'beutel, geldbeutel' < ? ee pung Kettunen 1938: 322, 345; lv pūnga 'rahakott, kukkur / naudasmaks, zutnis'; rǭ'pūnga 'rahakott, rahapung / naudasmaks' LELS 2012: 256, 273

puss, pussi 'tembutus, vemp, vingerpuss' < asks pusse 'id.', sks Posse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puss : `pussi 'vemp, vingerpuss' Lüg Jõh; puśs : puśsi (-ss-) Pha Kaa Muh Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Plt sporM EMS VII: 892
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schabernack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' EEW 1982: 2249; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' EES 2012: 395; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' EKS 2019

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 98 Rot : Rotti∫t 'Ratz'; Göseken 1660: 93, 331 Rott/ i 'Ratze'; Rott 'Ratze glis'; Hornung 1693: 34 Rot : Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; Vestring 1720-1730: 209 Rot, -ti 'Die Ratze'; Helle 1732: 170 rot 'die Ratze, Rotte'; Hupel 1780: 260 rot, -ti r. d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; Lunin 1853: 163 rot, -ti r. d. 'крыса'
Murded: rott : rodi 'suur näriline' Kuu; rotta : roda VNg Vai; rott : rotti Hlj Lüg IisR; rot´t : roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t : roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´ : rot´i 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 2545-2546; Raag 1987: 325; < kasks rotte 'rott', erts rott 'hiir' Raun 1982: 145; < asks rotte 'rott' EES 2012: 437; EKS 2019
Läti keel: lt rate 'Ratte' Sehwers 1953: 98; lt rate < kasks ratte Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] 'Ratte' < mr rotta 'Ratte' [‹ kasks rotte] SSA 3: 96; lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' SKES: 846; lvS rot´t´~ rot´, rotid 'Ratze, Ratte' SLW 2009: 166; lv rot´ 'ratte' < kasks rotte Kettunen 1938: 343; vdj rotta 'rott / крыса' VKS: 1076

tokk, toki 'lõngatokk, -viht' < asks docke 'id.', rts docka 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 159 titto 'Docke'; Vestring 1720-1730: 253 Tok, -ko 'Eine Docke'; Hupel 1780: 286 tok, -ko r. 'eine Docke'; Hupel 1818: 250 tok, -ko ~ -ki r. 'Docke'; Lunin 1853: 197 tok, -ko ~ -ki r. 'кукла, мотокъ'
Murded: tokk : tokki 'lõngaviht' VNg Lüg; tokk : toki Rei Mar Kse Aud Tor Ris Juu JJn VJg Iis; tokk : togi Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291 tokk : toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; ÕS 1980: 716 tokk 'lõngavihike'; Tuksam 1939: 201 Docke '(Puppe) nukk; (Schnur usw.) tokk, kimbuke'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 docke 'Puppe, Figur; Strohbündel (in Puppenform) zum Dachdecken'; Schiller-Lübben docke 'Puppe; Strohbündel, welches zwischen die Dachziegel gelegt wird, um den Regen abzuhalten'; MND HW I docke 'Puppe, Figur; Bündchen, Bündel von Garn, Seide; Strohbündel, die unter Pfannen, Schindeln gelegt wird'
Käsitlused: < kasks docke, erts docka 'Puppe; Docke, Fitze, Bündel, Päckchen' EEW 1982: 3211; < asks docke 'nukk, kuju; õlekubu' ~ rts docka 'nukk; lõngaviht' EES 2012: 536; < sks Docke SSA 3: 306; EKS 2019
Läti keel: lt daka, daķis 'Docke' < asks docke Sehwers 1953: 25
Sugulaskeeled: sm tokka [1787] 'nukke; lankavyyhti; nippo, kääry / Puppe' < rts docka 'nukke; nippu, lankavyyhti' [‹ asks docke, sks Docke] SSA 3: 306; krj dokka 'Puppe' < sm tokka SKES: 1332-1333

võltsima, võltsin 'valetama; väärendama' < asks valschen 'fälschen'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölskma /e 'Luegen'; Gutslaff 1647-1657: 225 Kunn nem. wolsckwat minnu perrast; VT 1686 nink keüme Pimmedän / sis wölsime / nink ei teh mitte Töttet; Hupel 1780: 315 wölsma d. 'lügen'; Hupel 1818: 290 wölsma d. 'lügen'; Lunin 1853: 233 wölsma d. 'лгать'
Murded: `võl´tsima Tor Hää Saa Hag JMd Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `võl´ssma eL(`võl´tsma Ran Nõo Rõn) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´sima : wõl´sin; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; ÕS 1980: 803 võltsima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valschen 'fälschen'; velschen 'falschen, betrügen'; velscherie, velschinge 'Fälschung, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; MND HW I valschen 'fälschen'; velschen 'fälschen, verfälschen; verändern, falsch machen'; velschinge 'Fälschung, Betrug (erst im 16. Jh.)'; velschenêr(e), velschêr(e) 'Fälscher, Verfälscher, Betrüger, im bes. Falschmünzer'
Käsitlused: < asks falschen Liin 1964: 45; < ee võlts EEW 1982: 3947; < kasks velschen 'fälschen', vrd rts förfalska Raag 1987: 337
Sugulaskeeled: sm falskata, valskata [1580] 'pettää, syödä sanansa; väärentää; mennä rikki; vuotaa / hintergehen, fälschen; nachgeben, lecken' < mr falska 'väärentää; pettää, vietellä' [‹ kasks falschen] SSA 1: 111
Vt võlts

ämber, ämbri 'pang' < kasks emmer 'id.', rts ämbar 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 53 ember : embre∫t 'Eymer'; Gutslaff 1648: 211 Panj /e 'Eimer'; Göseken 1660: 88, 182 Ember/ i 'Eijmer'; Ember 'Eymer'; Piibel 1739 anna mulle pissut wet ommast ömbrist rüpada; Hupel 1780: 229 ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; Hupel 1818: 161 ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; Lunin 1853: 123 ömber, -bri r. 'ведро'
Murded: `ämber (`ämbär) : `ämbri R Khk Muh Hi Noa ViK I; `ämbel : `ämbli Sa; ämmer : `äm(b)re L Ha Jä KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 ämbel : ämbli (O); gewöhnl. ämber : ämbri 'Eimer'; Wiedemann 1893: 69 ämbel : ämbli (O); gewöhnl. ämber : ämbri (õmber) 'Eimer'; ÕS 1980: 818 ämber
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben emmer, ammer 'Eimer'; MND HW I emmer, ammer 'Eimer' '[Auch als Hohlmaß: 1 âme = 2 emmer]'
Käsitlused: < kasks ember Viires 1960: 99; < kasks emmer, erts ämbar Ariste 1963: 109; Raun 1982: 216; < kasks emmer Ariste 1972: 96; < kasks emmer, ammer ~ erts EEW 1982: 4053; < rts Raag 1987: 334; < asks amber, ammer 'ämber' EES 2012: 630; < asks emmer, rts ämbar 'ämber' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ämpäri [Agr emberi] 'sanko / Eimer' < rts, vrd mr ämbar(e) 'ämpäri' [‹ kasks emmer, ammer, amber] SSA 3: 498

üür, üüri 'elamispinna tasu, rent' < asks hure 'id.', rts hyra 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 219 rent /e 'heure'; Jannsen 1861: 38 ennam uut aasta üri ei tahtnud maksta
Murded: üür : `üüri R(hüür Kuu, `üüri Vai); üür (-ŕ) : üüri Iis Trm Hls San Krl VId; üir : üiri Khk Vll Muh Rei sporL sporKPõ VlPõ EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1415 hǖŕ : hǖri 'Miethe'; hǖri peale andma 'vermiethen'; ÕS 1980: 828 üür
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hure 'Heuer, Miete, Pachtgeld'; MND HW II: 1 hü̂re (huere, hyre), hü̂er, hü̂r 'Pacht-, Mietvertrag; Geldzahlung oder Naturallieferung aus einem Miets-, Pachtvertrage, Zinszahlung: Lohn, Arbeitslohn, Sold, insbes. Heuer des Seemanns'
Käsitlused: < erts, vrd kasks hure, asks hü̂r EEW 1982: 4106; < kasks hure Raun 1982: 219; < rts hyra SSA 1: 202; < rts hyra 'üür, rent', asks hure 'üür, rent; rendiraha' EES 2012: 637; < asks hure 'üür' EKS 2019
Läti keel: lt ĩre 'Miete' < asks hǖre, kasks hǖre Sehwers 1918: 148; lt ĩre 'Miete' < kasks hǖr, hǖre Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm hyyry [1721] 'vuokra; merimiesten pesti / Miete, Heuer' < rts hyra 'vuokra, pesti' [‹ kasks hūre, hüre 'vuokra, pesti']; krj hyyri, hyyry 'vuokra; jauhatuspalkkio' < sm; lv īr 'vuokra' < lt īre 'vuokra' [‹ kasks t. ee] SSA 1: 202; lv īr 'üür / īre' LELS 2012: 77; vdj üüri 'üür / наёмная плата' VKS: 1622
Vt üürima

veebiliides @ veebihaldur