[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < mr karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

manna, manna 'nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
• Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
• Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
• Läti keel: lt manna LELS 2012: 183
• Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < rts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
• Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
• Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
• Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
• Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
• Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
• Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
• Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
• Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

täärima, täärin 'kulutama, ära tarvitama; varuma' < vrd asks teren 'id.', rts tära 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `täärima 'kulutama, raiskama' Kei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama : tǟrata (rada) '(zusammenbringen)'; Salem 1890: 389 täärama : täärata 'дѣлать запасы'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
• Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' EEW 1982: 3466; < vrd kasks teren 'ära tarvitama' Raun 1982: 189
• Läti keel: lt tẽrêt 'verzehren, verbrauchen, verschwenden' < kasks teren Sehwers 1918: 162; tẽrêt 'verzehren' < kasks tēren '(ver)zehren; vertun' Sehwers 1953: 142; tērēt 'verzehren, verbrauchen' < kasks teren Jordan 1995: 103; lt tẽriņš 'Aufwand, Ausgaben, Unkosten' < kasks teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' Sehwers 1918: 36
• Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] 'nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden' < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, kuluttaa; tuhlata' [‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa'] SSA 3: 359