|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
pookima, poogin 'peksma, nahutama' < asks bōken 'id.'
- Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal EMS VII: 654
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
- Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' EES 2012: 379; EKS 2019
- Läti keel: lt buõkât, buõķêt 'die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdreschen; prügeln' < asks bōken 'schlagen, klopfen, pochen' Sehwers 1953: 21
pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
- Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
- Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
- Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
- Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
- Vt pruuk
rükkima, rükin '(pingutades) tõstma, paigast nihutama' < asks rücken 'id.', sks rücken 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: rükkima 'tõstma; tassima' Jõe S Lä Ha JMd JJn Koe Kad VJg; `rükmä Mar Var EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rükkima 'rücken, schieben, wippen'; EÕS 1937: 1213 rükkima 'tõstma, (kivi) hoovama (näit rinnaga)'; ÕS 1980: 608 rükkima 'pingutusega tõstma või lükkama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rucken 'sich fortbewegen; etwas (rasch) fortbewegen, reissen, ziehen'; MND HW II: 2 rücken, rucken, rüggen 'sich bewegen; etw. bewegen, verrücken'
- Käsitlused: < kasks ~ sks rücken EEW 1982: 2628; < sks rücken Raun 1982: 149; EKS 2019; < asks rucken 'paigast liikuma; paigast liigutama, tõmbama' ~ sks rücken 'nihutama, paigast liigutama; paigast liikuma' EES 2012: 450
trööstima, trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten 'id.', sks trösten 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 362 ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; Rossihnius 1632: 381 Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; Stahl 1637: 122 tröh∫tima 'Trö∫ten'; Göseken 1660: 419 tröhstima 'trösten consolari'; Virginius 1687-1690 ja täma weljad tullid tädda Tröstima; Vestring 1720-1730: 256 trööstima; Helle 1732: 323 trööstima 'trösten'; Piibel 1739 Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; Hupel 1780: 288 trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; Hupel 1818: 252 trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; Lunin 1853: 161, 199 rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
- Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬śtmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬śtmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõśtma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫśtima, -in (rȫśtima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
- Käsitlused: < kasks trôsten Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; < kasks (vt troost) Raun 1982: 182; < kasks trôsten ~ sks trösten EEW 1982: 3288; < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' EES 2012: 546
- Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ 'trösten' < kasks trôsten Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328
- Vt troost
täärima, täärin 'kulutama, ära tarvitama; varuma' < vrd asks teren 'id.', rts tära 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `täärima 'kulutama, raiskama' Kei EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama : tǟrata (rada) '(zusammenbringen)'; Salem 1890: 389 täärama : täärata 'дѣлать запасы'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
- Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' EEW 1982: 3466; < vrd kasks teren 'ära tarvitama' Raun 1982: 189
- Läti keel: lt tẽrêt 'verzehren, verbrauchen, verschwenden' < kasks teren Sehwers 1918: 162; tẽrêt 'verzehren' < kasks tēren '(ver)zehren; vertun' Sehwers 1953: 142; tērēt 'verzehren, verbrauchen' < kasks teren Jordan 1995: 103; lt tẽriņš 'Aufwand, Ausgaben, Unkosten' < kasks teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' Sehwers 1918: 36
- Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] 'nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden' < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, kuluttaa; tuhlata' [‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa'] SSA 3: 359
valgutama, valgutan 'vanutama; nõrutama' < asks, sks walken 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `valgutama 'nõrguda laskma; nõrutama' Hlj EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1436 walgutama, -tan (O) 'walken'; EÕS 1937: 1637 valgutama 'valguma panema, valguda laskma'; ÕS 1980: 770 valgutama 'valguma panema'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 walken 'stampfend waschen und reinigen, walken; rollend, wälzend durchkneten'; Schiller-Lübben walken 'rollend, wälzend durchkneten; Gewand walken, stampfend waschen und reinigen'
- Käsitlused: < sks walken ~ kasks walken ~ ? rts valka EEW 1982: 3679
- Sugulaskeeled: sm valkata [1826] 'vanuttaa (villakangasta saraksi); lyödä, iskeä / Wollgewebe zu Loden walken; schlagen' < rts valka 'vanuttaa' SSA 3: 399
