[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
• Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
• Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
• Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
• Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
• Vt kroon

märkima, märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'id.', ee märk

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 tähendama signare 'mercken'; Gutslaff 1648-1656 nemmat merckwat tetta keick asja; Göseken 1660: 481 merckima 'zeichnen notare'; Vestring 1720-1730: 130 Märkima 'Zeichnen'; Helle 1732: 136 märkima 'zeichnen, bemerken'; Piibel 1739 Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; Hupel 1766: 113 Teie jodikkud wötke ommeti .. ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; Hupel 1780: 212 märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; Lunin 1853: 99 märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
• Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mäŕkmä (-me) Khn Kod KJn eL EMS VI: 345
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕkima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
• Käsitlused: < ee märk [‹ kasks merk], kasks marken EEW 1982: 1620
• Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] 'varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita' < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ 'muistaa' SSA 2: 160; lv mer̄k̆kə̑ 'bezeichnen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'märkida, tähistada / apzīmēt' LELS 2012: 187; vdj merkitä, merkkiä 'märkida, märgistada / отмечать' VKS: 724
• Vt märk

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
• Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
• Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20

pihtima, pihin 'pattu kahetsema' < kasks bichten 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
• Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
• Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
• Läti keel: lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
• Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
• Vt piht