[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

evangeelium, evangeeliumi 'armuõpetus, kuulutus Jeesusest kui lunastajast' < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

• Esmamaining: Ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'; Tuksam 1939: 290 Evangelium 'evangeelium'
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
• Muud keeled: rts evangelium [1527] 'evangeelium, kristlik kuulutus' RES 2004: 238; lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < vrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

palsam, palsami 'lõhnavaik; ravimtaimedest valmistatud salv või tinktuur' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
• Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'; Tuksam 1939: 111 Balsam 'palsam'
• Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
• Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
• Muud keeled: rts balsam [u 1420] 'palsam' RES 2004: 85; lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
• Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < vrts balsam(a) SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'id.'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: kohtuvanne 1600; EKVTS 1997: 96 keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum̃mal ninck tem̃ma kallis Evangelium mind peap awwitama; Müller 1600-1606: 410 kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; Müller 1600/2007: 178 nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601); Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib; Stahl HHb I 1632: 13 Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; Stahl 1637: 130 wissist 'wis'; Göseken 1660: 214 wissist 'Gewis'; Piibel 1739 siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśśiste 'gewiss, wahr'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] 'varmasti; arvatenkin, kai' < vrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm SSA 3: 462; lv viš̆šìst 'stark, haltbar' Kettunen 1938: 490; lv viš luja, vahva < sks SSA 3: 462
• Vt viss

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'id.'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; Müller 1600-1606: 421 Toddest, se on io üx röhmu weerdt; Rossihnius 1632: 434 sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; Stahl HHb I 1632: Dij ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; Gutslaff 1647-1657: 56 ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; Gutslaff 1648: 246 kallis 'werth'; Göseken 1660: 95, 448 wehrt/ i 'Wehrt'; ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt dedignus'; Vestring 1720-1730: 273 Wäärt 'Würdig, Wehrt'; Helle 1732: 199 wäärt 'würdig, werth'; Helle 1732: 354 Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; Piibel 1739 suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; Hupel 1766: 48 Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; Hupel 1780: 300 wäärt r. d. 'werth, würdig Ad.'; Lunin 1853: 215 wäärt r. d. 'достойно, дорого'
• Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟŕt (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt; Tuksam 1939: 1119 wert 'väärt, (midagi) väärt olev, väärtust omav'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
• Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; < asks wert 'väärt, vääriline' EES 2012: 622; EKS 2019
• Muud keeled: rts värd [13. saj] 'väärt, vääriline, vääriv' RES 2004: 1276; lt vẽrts 'wert, würdig' < kasks wert Sehwers 1918: 164; vērts 'wert, würdig' < kasks wert Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] 'arvoinen, veroinen / wert' < rts, vrd nrts värd, värt 'arvoinen, kannattava' SSA 3: 486; lv vǟrts 'wert' < sks Kettunen 1938: 510; lv vēr`tli, vǟr`tli 'wert, wertvoll' < sks Kettunen 1938: 479, 510; lv vǟrt, vǟrts 'väärt / vērts' LELS 2012: 358