[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 276 artiklit, väljastan 100

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'id.' [Laensõna juurdumist on tõenäoliselt toetanud üsks Advent.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 146 Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; Rossihnius 1632: 39 palwe Adventi ajal; Göseken 1660: 87 Adwent, -i 'Advent'
Murded: adve·ńt Rõu; `atvent Kuu; atvi·ńt Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Haljaspõld 1933: 7 advent 'Kristuse tulemine'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg'; Tuksam 1939: 30 Advent 'advent, Kristuse tulemise aeg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit'
Saksa allikadA: EWD 2005 Advent 'Zeit vor Weihnachten'
Käsitlused: < kasks advente Liin 1964: 43; < kasks advent Hinderling 1981: 82-83; < sks Advent 'advent' EKS 2019
Läti keel: lt advents 'Advent' VLV 1944: 27; SLW 2009: 49; lt advente 'advent' LELS 2012: 21
Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] 'kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent' < mr advent SKES: 4; SSA 1: 50; lvS atvent 'Advent' SLW 2009: 49; lv atven`t 'advent' Kettunen 1938: 18; lv advent 'advent / advente' LELS 2012: 21

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'id.'

Murded: `andel(i) 'ankruvinna, kaevupööra vms osa' Kuu VNg Vai; andel Emm; pl. `andled Hää; `ang͔el Rei Khn(-õl); EMS I: 342
Käsitlused: < asks, hol handel 'Hantel' Vaba 2016: 253
Sugulaskeeled: vdj anteli '(ankru)vinna ehk -peli käepide' VKS: 132

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < asks hengist, hingest 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; ingisti Khk; ingusti Hlj EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472; hingist KJn Kan; hingis Hel Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd'
Käsitlused: < kasks hengist, hingist EEW 1982: 359; < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest [‹ kasks hingest, hengest] SSA 1: 156; < rts hingst 'Hengst' Alvre 2001: 191
Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) 'Hengst' < kasks hingest, hinxt, hengest Sehwers 1918: 61, 87, 148; iņ̃ģests 'ein Hengst' < kasks hingest 'Hengst' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö [Agr] 'ori, hevonen / Hengst, Pferd'; lv iŋkst < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest, rts hingst SSA 1: 156; lv iŋ̄kst 'unbändiges pferd' < vrd sks hengst Kettunen 1938: 74; lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist SKES: 68

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'id.', sks Harm 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
Murded: arm 'meelehärm' Kuu EMS I: 432; `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 häŕm : häŕmi; mēle-häŕm (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm : härmi 'mure, meelepaha'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm EEW 1982: 455; < kasks harm 'mure' Raun 1982: 16; < sks Harm SSA 1: 143; < asks harm 'kurvastus, mure; valu', sks Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus' EES 2012: 85
Sugulaskeeled: sm harmi [1622] 'Kummer, Verdruß, Ärger' < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' SSA 1: 143

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 95 ninck weye tedda se Herbergi sisse; Gutslaff 1647-1657: 249 Kesk Herbergin; Göseken 1660: 234 Herpergi 'Herberge (Losament)'; Hupel 1780: 150 härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; Hupel 1818: 36 härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; Lunin 1853: 22 härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbäń, `härbäl´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber : hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < kasks herberge Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; < bsks Herberge EEW 1982: 463; < asks herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine' EES 2012: 86
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis 'die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude' < kasks herberge Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33; ērbeģis 'die Herberge, das Nebengebäude, das Wohnhaus' < kasks herberge ME: I: 574
Sugulaskeeled: sm helperi [Agr] 'majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung' < mr härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' SSA 1: 154; lv ēbriɢ, ērbiɢ 'herberge (nebenwohngebäude auf dem hofe)' < kasks herberge Kettunen 1938: 48

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < asks kabel 'id.', sks Kabel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `kaabel '(alukses)' Kuu EKI MK; `kaabelkarn 'trossikeere' Emm Rei Ris; kaabel-, kaaberkaan Hää JõeK EMS II: 380
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255 kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-trośś 'starkes Tau, Ankertau'; Wiedemann 1893: 231 *kābel : kābeli, kābli 'Kabel'; EÕS 1925: 151 kaabel 'laevaköis, -tross'; ÕS 1980: 215 kaabeltross 'eriliselt punutud jäme köis'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele 'Seil, Tau, Brunnenseil, Zugseil; bes. Schiffstau, Ankertau'; EWD 2005: 605 Kabel 'Tau, zusammengedrehte Leitungsdrähte'; asks kabel 'Schifs-, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'Tau, bes. das grosse Schifftau, Ankertau' GMust 1948: 47-48, 76; < sks Kabel 'starkes, dickes Tau' EEW 1982: 613; < sks Kabel 'kaabel' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264; vdj kaabel´i 'kaabel / кабель' VKS: 342
Vrd kabel

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; Arvelius 1782: 45 naest pandi kaaki; Hupel 1818: 60 kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; Lunin 1853: 40 kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
Murded: kaak 'häbipost, võllas' Kuu eP(koak, kuak) EMS II: 386
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk : kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk : kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
Käsitlused: < kasks kâk Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262; < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' Raun 1982: 24; < asks kāk 'häbipost' EES 2012: 107; EKS 2019; < kasks kâk, vrd rts kåk Raag 1987: 336
Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] 'Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1918: 30, 88, 149; kãķis 'Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1953: 48; kāķis 'der Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk ME: II: 190
Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] 'häpeäpaalu / Pranger' < mr kaker [‹ kasks kāk] SSA 1: 262; sm kaakki < mr kagh Häkkinen 2004: 309; sm kaakki 'Schandpfahl, Pranger' < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' Bentlin 2008: 65-66

kaljas, kaljase 'väike laev, kuunar' < ? asks Galjass 'id.', sks Galeasse 'id.', vrd rts galeas 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kaljas : kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas : `kaljase Jõe Kuu; `kaljas : `kaljasi R EMS II: 590
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias : kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas : kal´jasi 'Galeasse'; *kalias : kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus'; Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug
Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' EEW 1982: 672; < asks Galjass 'laev' Raun 1982: 28; < ? sm kaljaasi SSA 1: 285; < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas EES 2012: 121; < sks Galeasse 'kaljas' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] 'kaksimastoinen purjealus / Galeasse' < rts galeas [‹ hol galeas)] SKES: 148; SSA 1: 285; vdj galjassi 'kaljas / гальяс' VKS: 229

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

karus, karuse 'koger (Cyprius Carassius L.)' < kasks karusche, karusse 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 252 Karruhs 'Karraus'; karuß '[Karausch]'; Vestring 1720-1730: 63, 68 Karrus 'Die Karrusche'; Karruus 'Die Karusche'; Helle 1732: 108 karrus 'die Karuse'; Hupel 1780: 174 karrus r. 'Karause, Karruse'; Lunin 1853: 50 karrus r. 'карась'
Murded: karus 'koger' Jõe Kuu VNg Rid Kse sporKPõ; `karrus(s) Jõe Vai(karuss); karrus Lih VJg; kaarus Mar; karuu·s Sa Muh EMS II: 783
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 236, 1093 karus : karuse, karusi 'Karausche'; rūź : rūzi (M) '= karus'; ÕS 1980: 242 karus : karuse 'koger'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karûsse, karûtse, karûsche, karuske 'Karausche, eine Karpfenart'
Käsitlused: < kasks karuske, karusse Liin 1964: 64; Raag 1987: 325; Kendla 2014: 190; < kasks karusse EEW 1982: 720; Raun 1982: 32; < asks karuske, karusse 'koger' EES 2012: 133; EKS 2019
Läti keel: lt karũza, karũsa, karũse < kasks karūsse 'Karausche' Sehwers 1953: 48; karūsa 'Karausche' < kasks karûsse Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: lvS karušk 'Karausche' SLW 2009: 79; lv karùz (kāruz), kārp̆pa 'karpfen (Cyprinus carpio)' < kasks karusse Kettunen 1938: 107-108

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'id.', vrd rts kastrull 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga; Henning 1824: 5 Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se EMS II: 816
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul : kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul : kastruli; kastrun : kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
Käsitlused: < rts kastrull 'kastrul, keedupott' Treiman 1976: 55; < asks Kastrull EEW 1982: 725; Raun 1982: 33; < asks kastrull 'kastrul' EES 2012: 135; < sks Castroll 'kastrul' EKS 2019
Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis 'Kasserolle' < asks kastrul, kastrole Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48; lt kastruõlis 'die Kasserolle; plattd. Kastroll' ME: II: 169; kastrolis LELS 2012: 107
Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] 'varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle' < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' SSA 1: 326; lv kas̄truo̯l 'kasserolle' Kettunen 1938: 108; lv kastroļ 'kastrul / kastrolis' LELS 2012: 107; vdj kastruli 'kastrul / каструля' VKS: 403

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < mr källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < asks kimme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kimm/ i 'Kihmen am Gefäß'
Murded: kimm : kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm : `kimmi Kuu; kimmes : `kimme Jõe Hlj EMS III: 146
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
Käsitlused: < asks kimm, kimming Liin 1964: 53; EES 2012: 156; < kasks kimm(e) EEW 1982: 829; SSA 1: 365
Läti keel: lt † ķimenes 'Kimmen, Zargen an Tonnen' < kasks kimme 'äußerster Rand' Sehwers 1918: 150; ķimene 'die Kimme: Einschnitt in den Dauben für den Boden' < kasks kimme ME: II: 381; lt ķimene(s), ķimini, ķimines 'die Kimme' < asks kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] 'puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel'; krj kimmi 'puuastian laitalautojen sauma' < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] SSA 1: 365; SKES: 195

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp(e) 'aerutull'

Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää EMS III: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp : klambi 'Ruderpflock'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück'
Käsitlused: < asks klampe 'palikka' SSA 1: 378
Läti keel: lt klam̃pa, pl. klampas 'in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken' < asks klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' Sehwers 1953: 48-49
Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] 'puukapula, palikka / Stock, Klotz' < rts klamp, klampa [‹ asks klampe] SSA 1: 378; lv klam̄ṕ 'klampe (schifferausdruck)' (= klambeŕ) Kettunen 1938: 138

kleedima, kleedin 'pleissima; köiele nööri ümber mässima' < asks kleeden 'id.'

Murded: `kleedima 'pleissima; köitele nööri ümber mässima' Emm Phl Hää Ris(`kleetima); `kliedima Kuu EMS III: 316; `kleiama : kleiata 'pleissima' Rei EMS III: 318; `kleitima 'pleissima' JõeK; `kleitmä Khn EMS III: 319
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 129 bekleiden 'katma, pealistama'
Saksa leksikonid: Köbler 2014 klēden, kleiden 'bekleiden, ankleiden, zudecken, bemänteln'; Seemannsprache 1911: 457 kleiden (kleeden) 'ein Tau gegen Schamsielung mit Schiemannsgarn dicht umwinden'
Käsitlused: < ? rts kläda [ms kleiama 'mit einem Schnur bewickeln'] EEW 1982: 865; < asks kleeden 'trossile peenmat nööri peale kerima' Mereleksikon 1996: 163

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < asks klên 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
Läti keel: lt kliens LELS 2012: 127
Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

klomp, klombi 'tükk, kamakas' < asks klompe, klumpe 'id.', vrd erts klomp 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 klomp, -i r. d. 'Klump'; Lunin 1853: 62 klomp, -i r. d. 'комъ'
Murded: klomp : klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp : `klombi R; lomp : lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp : `lombi Kuu Jõh EMS III: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp : klombi; klomp : klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
Käsitlused: < erts klump Ariste 1933: 59; < erts klomp 'kamakas, tomp, ront; puuking' EES 2012: 166; < ? sks Klumpen ~ ee [onom] EEW 1982: 869; < asks klump, klumpe, sks Klumpen 'kamakas, kärg, tomp' EKS 2019
Läti keel: lt klampa 'ein Stück' < asks klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' Sehwers 1953: 49; lt klumpis 'Klumpen, Kloß' < asks klump 'eine Haufe, Kloß' Sehwers 1953: 52

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää EMS III: 351
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz : klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
Käsitlused: < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' GMust 1948: 32, 79; < sks Klüse EEW 1982: 875; < asks klüse 'klüüs' EKS 2019
Läti keel: lt klĩze 'im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht' < asks klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' Sehwers 1953: 52
Sugulaskeeled: lv klīz 'klüse' Kettunen 1938: 140; vdj hljuusti, hl´juusti 'klüüs / клюз' VKS: 258

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver 'id.', sks Klüver 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kliiver 'kolnurkne eespuri' R Jäm Hi Rid Aud Hää Ris JõeK Ran; `liiver Kuu Hlj VNg Khk Mus Khn Hää Trv EMS III: 322, 323
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖwer : klǖwri, klǖwre 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wiedemann 1893: 313 klǖwer : klǖwri, klǖwre (lǖwer, klīwer) 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; EÕS 1925: 234 klüüver 'laeva raagpuu kolmenurkne puri'; Haljaspõld 1937: 622 klüüverpuri 'saksa, kolmnurkne puri laeva vööris'; ÕS 1980: 274 kliiver 'kolmnurkne puri laeva eesosas'; kliiverpoom 'laeva eesosast väljaulatuv ümmargune puu'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 115 Klüver, Klüwer 'dreieckiges Vorsegel'
Käsitlused: < asks klüver 'Klüver' [‹ hol kluiver] GMust 1948: 79; < asks klüverbôm 'Klüverbaum' GMust 1948: 38; < asks kluverbom 'Klüverbaum' Ariste 1972: 97; < ? sks Klüver EEW 1982: 866; < asks klüver ~ sks Klüver EES 2012: 165
Läti keel: lt klīveris 'Klüversegel' < asks klǖver 'das dreieckige Segel vorn an einem Schiffe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: sm kliivari, klyyvari, (k)liiveri [1863] 'kolmiomainen keulapurje, viistopurje / Klüver' < rts klyvare [‹ asks klüver, hol kluiver] SSA 1: 379; lv klīvə̑r 'klüver, zweites vordersegel der schiffe' Kettunen 1938: 140; klīvõr 'kliiver / klīvers' LELS 2012: 127; vdj kliiveri 'kliiver, kliiverpuri / кливер' VKS: 439

knoop, knoobi 'sõlm' < asks knôp 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: knoop 'meremehesõlm; sõlm kiirusühikuna' Rei Phl Hää; noop Khk Emm Khn; nuup Kuu EMS III: 351
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knōp : knōbi (D, P) 'Knoten'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 knôp 'Knoten, Knopf, Knauf, Knospen'; Schiller-Lübben knopen 'knüpfen'; MND HW II: 1 knôp 'Verdickung, dicker Knoten im Schiffstau'
Saksa allikadA: Kluge 'Seemannsprache' < nd. knôp 'Knoten im Log'
Käsitlused: < asks knôp 'Knoten im Log' GMust 1948: 49, 79
Läti keel: lt † knupis 'zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen' Sehwers 1918: 151
Sugulaskeeled: lv knop̄ 'strauss, grosses flachsbündel (von 1 liespfund und mehr)' < kasks knôp Kettunen 1938: 142

kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < asks schōner 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 237 armutama 'schonen'
Murded: `kooner : `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han EMS III: 610; `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls EMS III: 776
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung'; Tuksam 1939: 865 schonen 'säästma, kokku hoidma, kokkuhoidlikult tarvitma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' Raun 1982: 48; < asks schōner 'kooner' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõnêt 'schonen' < kasks schōnen 'schonen' Sehwers 1953: 108; ME: III: 910
Sugulaskeeled: lv skùo̯ńə̑ 'schonen' < kasks schonen Kettunen 1938: 373; lv skūoņõ 'säästa, kokku hoida / taupīt' LELS 2012: 296

† kraan, kraani 'tõsteseade, kraana' < asks krān(e) 'id.', sks Kran 'id.' [i-tüvelise asks ~ sks laensõna asendas hiljem a-tüveline vene laen.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kraan 'kraanpalk' Emm EMS III: 784; kraana 'vints; püstpöör' Emm Rei Rid; raana Mus Krj EMS III: 784; krana 'vaier' Iis Kod Lai Plt EMS III: 806; kranama, `kraanama, kraanatama 'üles tõmbama' Kuu Mus Rid Plv EMS III: 784, 806
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāń : krāni 'Krahn, Hahn'; krāń-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1869: 422 krana : krana 'Krahn'; EÕS 1925: 274 kraan 'ülestõmbe-masin'; ÕS 1980: 306 kraana
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Seemannsprache 1911: 485 Kran 'Hebemaschine zum Ein- und Ausladen schwerer Schiffslasten'
Käsitlused: < kasks kran ~ sks Krahn [a-tüvelised variandid (kraana, krana) ? ‹ vn кран] EEW 1982: 973; < kasks krân 'kurg; tõsteseade' Raun 1982: 50; < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
Läti keel: lt krāns 'kraana' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nosturi, nostokurki; (vesi)hana / Kran; Lehmmühle; (Wasser)hahn' < rts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite'] SSA 1: 416; krj krana, kroana 'hana; nostokurki' < vn кран SSA 1: 416; lv krǭn 'kraana / ceļamkrāns' LELS 2012: 140; vdj kraana 'kraan / подьёмный кран' VKS: 481

krimps, krimpsu 'korts, kurd (nahal)' < asks krimpe 'id.', vrd asks schrimpen 'nina kirtsutama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krimps : krimpsu, krimsu 'korts, kurd' Khk Mar Mär Hää sporKPõ Lai San; krimps : `krimpsu (-o) R; krimss : krimsu Plt; rimps : rimpsu, rimsu Khk Kär Muh Kse KJn EMS III: 846; krimpsutama, -teme Hel San Vas; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps : krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; EÕS 1925: 277 krimps : krimpsu; ÕS 1980: 309 krimps : krimpsu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krimpe 'das Einschrumpfen'; krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa EEW 1982: 990; < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' Raun 1982: 51; < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' EES 2012: 183
Läti keel: lt krimpî 'Falte' < asks krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' Sehwers 1953: 58; EH: I: 654; krumpa 'Runzel, Falte' < kasks krimpe Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69

kroot|mast, -masti 'purjelaeva peamast' < asks grotemast 'id.'

Murded: kruot`masti 'grootmast' Vai; krootmast Emm Hää; krottmast JõeK; kruot : `kruodi Kuu EMS III: 870; EKI MK; kruot`purje 'grootpuri' VNg; kruotseil 'grootpuri' Jõe Kuu Hlj; krootseil (-sel) Emm Phl; kroot`siegel Khn; `krötsel Ris; `rootsel Mus EMS III: 870-871; EKI MK
Eesti leksikonid: Haljaspõld 1937: 443 groot '(holl ”suur”), suur puri, alumine raapuri laeva suur- ehk grootmastis'; Tuksam 1939: 431 Grossmast 'pea-, suur-, grootmast'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grổtemast, de grôte mast 'Großmast (Hauptmast mit dem schweren schonversegel)'; Niedersächsisches Grōtmast 'Großmast' '[kasks grôtemast]'
Käsitlused: < asks grotmast 'Grossmast' GMust 1948: 36, 80
Läti keel: lt grotbomis 'suurpurje poom'; lt grotbura 'suurpuri, groot' LELS 2012: 62, 311

kruss, krussi 'juukselokk, -keerd; käharus' < asks krûs, krūse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'
Murded: kruśs : kruśsi (krussi) 'keerd; kihar' Jäm Mär Tõs Aud K I; kruss : `krussi Kuu Jõh; (k)russ : (k)russu sporL EMS III: 882; EMS IV: 97; `krussi (-śs-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) EMS III: 882-883
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426, 435 kräss : krässu (kruśś, kräśś) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar; keerd'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' EEW 1982: 1000-1001; < asks krūse 'käharus, säbarus' EKS 2019
Läti keel: lt krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60; krūzs 'kraus' < kasks krûs Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm SSA 1: 422
Vt krussima. Vrd krous, kruus

krussima, krussin 'kähardama' < asks krussen 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 251 ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
Murded: `kruśsima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `kruśma Kod Ran; `ruśsima Han PJg EMS III: 882
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
Käsitlused: < kasks krusen 'kräuseln, lockig machen' EEW 1982: 1001; < vrd kasks krusen Raun 1982: 52; < asks krusen 'kähardama, krussima' EES 2012: 184
Läti keel: krũzêt 'kräuseln, kraus machen' < kasks krusen ME: II: 294; krũzêt, skrũzêt 'kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken' < kasks krūsen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60, 107
Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] 'kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422
Vt kruss. Vrd krousima

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 173 Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
Murded: kruuk : kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk : `kruugi Jõe Kuu EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk : krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd kruus'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EEW 1982: 1000; < asks kruke 'kruus; kann; pott' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt † krũka 'Krug' < kasks krūke [vrd asks kruka] Sehwers 1918: 151; krũka 'die Kruke' < kasks kruke 'Krug' ME: II: 291; lt krũka 'Kruke, Krug' < asks krūk 'Krug' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] 'saviastia, -pata / Topf, Krug' < rts, vrd mr kruka 'ruukku' [‹ kasks krūke] SSA 3: 113; SKES: 888; lv kruk̄, krūk̀ 'kruke' < kasks krūke Kettunen 1938: 157
Vrd kruus

krööm, kröömi 'raas, kübe' < asks krome 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; Hupel 1818: 101 krömokenne r. d. 'Krümchen'; Lunin 1853: 72 krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm : kröömi 'kübe, raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm : `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m : kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm : röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-ḿ), röömi M San EMS III: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm : krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes'
Saksa allikadA: Kluge Krume
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' Liin 1964: 54; EEW 1982: 1010; < asks krome 'leivasisu, -raasukesed' EES 2012: 185; EKS 2019

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundkoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kunstlik, kunstliku 'kunstlik; kunstnik' < kasks kunstlich 'kunstlik'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 se keicke parremb ninck Künstlikimb Meister; Stahl 1637: 132 kurrati kun∫tlick 'Teuffelskün∫tler'; Stahl LS I 1641: 267 muh kurrati kun∫tlickude jure 'zum andern Teuffels kün∫tlern'; Gutslaff 1648-1656 seppizema puiht keickesugkuze kunstlicko rihsta tarbis; Göseken 1660: 91 kunstlick/ u 'Künstlich'; Göseken 1660: 269 kunsti perrast 'Künstlich'; kunstlick 'Künstler'; Virginius 1687-1690 peat sedda kunstlikko Wööd täma ümber köitma; Hupel 1780: 195 kunstlikkult Ad. r. d. 'künstlich'; Hupel 1818: 108 kunstlik, -ko; Adj. kunstlikkult r. d. 'künstlich'; Lunin 1853: 77 kunstlik, -ko r. d. 'искусный, художественный'
Murded: `kunstlik (-ń-) 'oskusi nõudev; ebausklik' Muh HJn VMr Kam Har Plv; kuntslik Sa Hi Mär Kse; kuńtslik KPõ Plt M; kuńslik Tõs Juu; `kunslik Kuu EMS IV: 40; `kuństlikanõ 'ebausklik' Har EMS IV: 41
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 kuńslik : kuńsliku 'künstlich'; kuńtslik '= kuńslik'; Wiedemann 1893: 412 kuńslik : kuńsliku (kuństlik, kuństline, kuństiline) 'künstlich'; ÕS 1980: 320 kunstlik
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunstlik 'künstlich, geschickt; kunstverständig'; Schiller-Lübben kunstlik 'künstlich, geschickt'; MND HW II: 1 künstlĩk, künstelĩk 'künstlich, geschickt, kunstreich, künstlerisch, kunstvoll; künstlich, vom Menschen geschaffen'
Käsitlused: < kasks kunst + eesti -lik Ariste 1963: 94; < kasks kunstlik Liin 1964: 60; < sks künstlich [eeskujul] EEW 1982: 1049
Läti keel: lt *skuñstîgs [1638 ∫kun∫tighe] 'künstlich' < kasks kunstich 'gelehrt, klug, geschickt' Sehwers 1918: 36, 94, 158; lt skuñstîgs 'künstlich' < asks kunstig 'künstlich' Sehwers 1953: 108

köst, kösti 'pärm' < asks gest 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: köst : kösti 'pärm' Muh Hi; köst : `kösti Kuu Hlj; köśt : kösti (-ś-) Pöi Muh L Ha Jä Kad Sim EMS IV: 624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köśt : kösti 'Hefe'; EÕS 1925: 332 köst 'pärm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gest 'Hefe, Schmutz'; MND HW II: 1 gest (gēst), jest 'Gest, Hefe'
Käsitlused: < kasks *göst Ariste 1963: 115; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 64; < kasks gest, vrd küsks gest, jest EEW 1982: 1161; SSA 1: 259
Sugulaskeeled: sm jästi, jesti [1783] 'hiiva /Hefe' < rts jäst [= küsks jest, gest, kasks gest] SKES: 132; SSA 1: 259

küürima, küürin 'puhtaks nühkima; hõõrudes pesema' < kasks schü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 küürima 'Scheuren'; Virginius 1687-1690 Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama,; Vestring 1720-1730: 98 Kürima 'Scheuren'; Helle 1732: 123 kürima puhtaks 'reinscheuren'; Hupel 1780: 193 kürima r. d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; Lunin 1853: 75 kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küüŕmä Plv; `küüŕme Hls Krk EMS IV: 739
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima : kǖrin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖŕ : kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
Käsitlused: < kasks schuren Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; < kasks skûren 'scheuern' EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66; < asks schuren 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema' EES 2012: 216; EKS 2019
Läti keel: lt † šķũrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln' < kasks schūren 'scheuern, reiben; reinigen' Sehwers 1953: 134; šķûrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln' < kasks schü̂ren 'scheuren' Jordan 1995: 102

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
Läti keel: lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' < [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < asks slachtinge 'id.', rts slachtning 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Tapplus 'Schlacht'; Virginius 1687-1690 neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; Sõdurivanne 1697 slahing; Vestring 1720-1730: 106 Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; Helle 1732: 127 lahhing 'die Schlacht'; Piibel 1739 üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; Hupel 1780: 199 lahing, -e od. -i r. d. 'die Schlacht'; Lunin 1853: 82 lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
Murded: lahing : lahingu 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh EMS IV: 821
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg : lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
Käsitlused: < kasks slachtinge Liin 1964: 47; Raun 1982: 68; < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- Raag 1987: 339; < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' EES 2012: 221; < asks slachtinge 'lahing, tapatöö' EKS 2019
Läti keel: lt slaktiņš [1638 Slacktinoh∫s] 'Schlacht' < kasks slachtinge Sehwers 1918: 36, 95, 158; Sehwers 1953: 109; lt slaktiņš 'die Schlacht, das Gemetzel' < kasks slachtinge ME: III: 914
Sugulaskeeled: vdj lahiŋko 'lahing; sõda / сражение; война' VKS: 562

lahtima, lahin 'veristama, tapma' < asks slachten 'looma tapma'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 tappema 'schlachten'; Göseken 1660: 358 lachtima 'schlachten'; Vestring 1720-1730: 106 Lahhima 'Schlagen, prügeln'
Murded: `lahtima 'looma tapma; looma lahkama või tükeldama' Kuu Hlj Muh Hi L KPõ Iis KJn EMS IV: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 493 lahtima : lahin 'schlachten'
Saksa leksikonid: MND HW III slachten '(Vieh) schlachten'
Käsitlused: < kasks slachten ~ sks schlachten EEW 1982: 1211; < asks slachten SSA 2: 34; < asks slachten 'tapma, veristama' ~ sks schlachten 'tapma, veristama' EES 2012: 222
Läti keel: lt † slaktêt [1638 ∫lakteht] < kasks slachten 'schlachten' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm lahdata [Agr slachta] 'teurastaa / schlachten' < mr slakta, slagta 'teurastaa' [‹ kasks slachten] SSA 2: 34; sm lahdata 'schlachten' < asks slachten ~ mr slagta, slakta Bentlin 2008: 133
Vt lahter

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < ? asks lê 'id.', vrd rts lä 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris EMS V: 61
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē : lēi (D) 'Leeseite'; lēise walama 'leewärts wenden'; Salem 1890: 168 lee : leei 'прeдвѣтренная сторона (корабля)'; Tuksam 1939: 624 Lee 'alltuule-külg, -pool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê (lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
Käsitlused: < asks lee 'Lee' GMust 1948: 63, 81; < sks Lee ~ rts lä EEW 1982: 1257; < rts lä ~ sm lee SSA 2: 57
Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] 'tuulen alapuoli / Lee' < rts lä 'id.' SSA 2: 57

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < ? asks leiwagen 'id.', vrd rts levang 'id.'

Murded: `leivang, -i 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää EMS V: 78, 79, 84
Eesti leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Leihwagen 'auf Schiffen (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 537 Leuwagen 'eine gebogene, runde Stange, die von einem Bord des Schiffs zum andern geht'
Käsitlused: < rts levang [‹ asks leiwagen] GMust 1948: 81; < sks Leitwagen Mereleksikon 1996: 214

lekk, leki 'lekkimine; auk laeva keres' < asks leck 'id.', sks Leck 'id.'

Murded: lekk : leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk : lekki Kuu Hlj EMS V: 87
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)'; Deutschbaltisch 2019 Leck 'ein gutes Dach ohne Lecken (Gutzeit 1882)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'; Kobolt 1990: 171 Leck 'undichte Stelle (am Schiff)'
Käsitlused: < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' GMust 1948: 26, 81; < sks Leck EEW 1982: 1277
Sugulaskeeled: lv lek̄ 'leck' Kettunen 1938: 187; lv lek 'leke / sūce' LELS 2012: 165
Vt lekkima

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Läti keel: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

liik, liigi 'purje servaköis' < asks lîk 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liik : liigi 'purje äärenöör' Pöi Hi Rid Khn Tõs Hää Ris; liik : `liigi Jõe Kuu VNg EMS V: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563, 566 leik : leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; līk : ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; līt : līda (D), līda-köiź 'Einfassungsstrick am Segel'; EÕS 1925: 388 liik 'purjeservi ümbritsev köis (Liek od. Leik)'; ÕS 1980: 369 liik 'purje serva tugevdav köis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk 'Saum od. Kantentau des Segels'
Käsitlused: < asks Liek, leik 'Einfassungsstrick am Segel' [‹ hol lijk] GMust 1948: 41, 81; < vrd kasks lîk EEW 1982: 1300; < kasks lîk Raun 1982: 75; < asks līk 'köis purje ääristamiseks' EES 2012: 239; EKS 2019
Läti keel: lt lĩķis 'dicke Schnur, mit der das Segel eingehautet wird' < asks līk 'das Tau am Saume der Schiffssegel' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm liikki, liiki [1863] 'purjeen palleköysi / Liek, Einfassungstau des Segels'; is līkki; ee liik; lv līk < rts lik, kasks līk, hol lijk SSA 2: 73; sm liikki 'Liek, Einfassungstau des Segels' < rts lik ~ kasks lîk Bentlin 2008: 74; lv lī`k 'strick, mit dem das segel eingekantet wird' < kasks lîk Kettunen 1938: 197; lv līk 'liik (purje ääris) / līkis (buras apmalojums)' LELS 2012: 169

liistik, liistiku 'nöörpihik' < asks līvstück 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liivistük(k), liibistükk, `liipstükk, -tüki 'pihik' L Ha Amb Iis; `liivistükk, `liivestükk, `liivüstükk, -i R; `liistük, -i LNg; libistik, livistik Ris ViK; liivistik, `liivistik, -u Kuu Hlj VNg Lih Kse Ris Juu VJg EMS V: 212
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566, 567 līstik : līstiku (SW) 'buntes Corsett, Leibchen ohne Aermel'; līwstük : līwstüki '= līstik'; EÕS 1925: 392 liistik 'pihik (Leibchen)'; ÕS 1980: 371 liistik 'etn naiste pihik, abu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lîfstück(e) 'weibliches Kleidungsstück für den Oberkörper, Leibchen, Mieder, Jacke'
Käsitlused: < kasks lîf- EEW 1982: 1307; < asks Lief-stück Raun 1982: 75; < rts livstycke SSA 2: 76; < asks līvstück 'pihik, nöörpihik' EES 2012: 240; EKS 2019
Läti keel: lt † lĩbstiķis 'Latz' < asks līvstück 'Leibchen, Schnürbrust' Sehwers 1918: 152; lt lĩbstiks 'ein Latz' < asks līvstück 'das Leibchen, die Schnürbrust' Sehwers 1953: 72
Sugulaskeeled: sm liivi [1766] 'vaatekappale / Weste'; krj liivi < rts liv, livstycke 'liivi, (leningin) miehusta' SSA 2: 76

lootsmann, lootsmanni 'loots, laevade juht' < asks lôts-man 'id.', sks Lootsmann 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `lootsmann 'loots' Muh Tõs; `lu̬u̬t´smańn Hää; `luotsman(n) Kuu VNg EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 530 *lōtsmann : lōtsmanni = lōtse 'Lootse'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôts-man 'Lootse'; lôs-man '= lôtsman'; Schiller-Lübben lôts-man 'Lootse'; MND HW II: 1 lôsman, lôts- 'Lotse, Schiffsführer für bestimmte Fahrtrouten'; lôsmansbôt 'Lotsenboot'
Käsitlused: < kasks lôtsman 'Lotse' GMust 1948: 71, 82; < kasks lôts-man EEW 1982: 1366; Raun 1982: 79; < asks lōtsman ~ sks Lootsmann, Lotse 'loots' EES 2012: 250
Läti keel: lt luocmanis '[1782]' < kasks lotsman 'Lotse' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm luotsi [1727] 'Lotse' < rts lots 'luotsi' [‹ asks lōts(man)]; vdj lotsmani < vn лоцман [‹ kasks lōtsman] SSA 2: 111
Vrd loots

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
Läti keel: lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

lähker, lähkri 'puunõu joogi kaasvõtmiseks' < asks Lechel, Lecher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 91 Leckel/ i 'Lechel'; Hornung 1693: 59 Lähker : Lähkri : Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; Vestring 1720-1730: 105 Lähkel 'Der Lägel'; Helle 1732: 126 lähker 'das Lägel'; Piibel 1739 sadda wigi-kakko ja lähker wina; Hupel 1780: 198 lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; Hupel 1818: 112 lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; Lunin 1853: 81 lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
Murded: `lähker : `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M EMS V: 674
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker : lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel : lähkli '= lähker'; ÕS 1980: 391 lähker; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks Ariste 1937: 135; < asks Lecher Viires 1960: 102; < kasks lechelen, asks leggel Liin 1964: 53; < asks Lechel, Lecher Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84; < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' EEW 1982: 1438; < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' EES 2012: 262; EKS 2019
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Leggels] 'Legel (Fäßchen)' < kasks legel 'Faß, Tönnchen' Sehwers 1918: 45, 90, 152; lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile 'Lägel, Fäßchen' < asks leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' Sehwers 1953: 70; leģele 'Läger, Fäßchen' < kasks lẽgelîn (neben lêchelen) Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm leili [Agr] 'Lägel, Schlauch' < mr läghil 'leili, soikea astia' SSA 2: 60; sm lekkeri [1772] 'leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann' < rts läckel 'leili, nassakka' SSA 2: 61; sm lekkeri 'Lägel; Flachmann' < asks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' Bentlin 2008: 230; lv legìĺ 'lägel, kleines fässchen' < küsks legel Kettunen 1938: 187; lv legīļ 'lass / muciņa, enkurītis'; legīļ 'lähker / ķērne' LELS 2012: 164; vdj lähkeri 'lähker / маленький бочонок' VKS: 664

lööper, lööpri 'kiirkäskjalg' < asks lö̂per 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 203 leper d. 'ein Läufer'; Hupel 1818: 120, 126 leper r. d. 'Läufer'; löper, -pri r. d. 'Läufer'; Masing 1823: 25 lööper (Laufer) 'jooksupoiss, sõnumikandja'; Lunin 1853: 88, 93 leper r. d. 'бѣгунъ, скороходъ'; löper, -pri r. d. 'иноходецъ, бѣгунъ'
Murded: `lööper : `lööpre 'kiirkäskjalg; eesjooksja' Lä Tor Ha Rak VlPõ; `lü̬ü̬per Hää M; `lüöper Kuu Lüg Vai Iis; `lüeper JJn JMd; `klööper Emm; `klüöper Lüg EMS V: 787
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 *lȫper : lȫpri, lȫpre (lēper) 'Läufer, Schnellläufer'; tali-lȫper 'Strick eines Flaschenzuges'; EÕS 1925: 446 lööper 'kiirjooksja (meie endistel mõisnikkudel)'; ÕS 1980 lööper 'endisaegne kiirjooksjast sõnumikandja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loper 'Läufer, (Brief)bote; Fussgänger'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'Läufer, Eilbote; Läufer im Schachspiel; Ausreißer'
Käsitlused: < asks löper 'Strick eines Flaschenzuges' GMust 1948: 83; < asks loper 'jooksja, käskjalg' Ariste 1930: 97; EES 2012: 266
Vrd looper

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < asks mâker 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
Murded: `maaker : `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager : maagri Rei EKI MK; rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker : mākri '(Macher)'; z.B. koŕw-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, Stifter'
Käsitlused: < kasks mâker EEW 1982: 1469; SSA 2: 134; < asks maker 'tegija, valmistaja' EES 2012: 268
Läti keel: lt † mãķeris 'Betrüger, Händelmacher' < kasks maker Sehwers 1918: 153; lt makars 'der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt' < kasks māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' ME: II: 554; Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: sm maakari [1678 sämiskmacari] 'valmistaja, mestari / Hersteller, Meister' < rts makare [‹ kasks maker] SSA 2: 134
Vrd lont|maaker, piste|maaker, uur|maaker

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

matt, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 294 matte hühd 'metzen Korn'; Hornung 1693: 33 Mat : Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; Virginius 1687-1690 Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; Vestring 1720-1730: 134 Mat 'Die Metze (Reval)'; Helle 1732: 138 mat 'die Metze, Matte'; Hupel 1780: 215 mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; Hupel 1818: 138 mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; Lunin 1853: 103 mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
Murded: matt : matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt : madi Kuu; mat´t : mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL EMS V: 992
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
Käsitlused: < kasks mat(te) Ariste 1937: 135; Liin 1964: 48; Raun 1982: 90; < kasks matte Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517; < asks mat(te) 'viljamõõt (jahvatamise tasuks)' EES 2012: 278; < asks matte, mette 'matt' EKS 2019
Läti keel: lt mats 'Metze' < kasks mat, matte Sehwers 1918: 40, 153; mats 'Metze' < asks matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' Sehwers 1953: 77; mats 'Metze in der Mühle' < kasks matte Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm matto, mattu [1874] 'niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack'; krj matto 'viljan mitta, n. 9 puutaa' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte] SSA 2: 155; lv mat̄, maš̄ 'mahlkorn, metze' < kasks matte Kettunen 1938: 217

matt, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
Läti keel: lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

mettima, metin 'lõimelõngu immutama' < asks smetten, smitten 'id.', ee mett

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mettima (-mä) 'lõimelõngu niisutama; määrima' Kuu Han Tor Jür Sim Plt; `met´mä Kod KJn; mättima 'määrima' Sa Muh Var EMS VI: 44; mit´tima Aud Hää; `mit´mä (-me) Vig Trv Krk Ote V EMS VI: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 659, 673 met´t´ima : metin 'schlichten (Garn mit d. Weberkleister)'; mit´t´ima : mitin '= met´t´ima'; ÕS 1980: 421 mettima 'tekst lõngu metiga immutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken'; Schiller-Lübben smitten 'in der Weberei das Garn oder die Scherung mit einem Kleister bestreichen und stärken'; MND HW II: 1 smitten, smetten 'die Schärung mit Kleister stärken'
Käsitlused: < ee mett 'Schlichte, Webekleister' EEW 1982: 1533; < asks smitte, smette [sub mett] EES 2012: 281
Läti keel: lt smitêt [1638 ∫mitteht] 'schlichten' < kasks smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smitēt 'schlichten' < kasks smitten ME: III: 966; smite, smits 'Schlichte, Webekleister zum Schlichten; Leimwasser zum Steifen des Garns usw.' < kasks smitte 'Brei oder Kleister, mit dem die Leineweber den Aufzug stärken' Jordan 1995: 91
Vt mett

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Läti keel: lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < mr mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

mukk, muki 'kena, mukitud' < asks smuk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 504 kaunis 'schmuck'; Göseken 1660: 94, 243 muck 'Schmuck'; muck 'hübsch / schön'; Helle 1732: 88 ehte 'der Schmuck'
Murded: mukk : muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk : mugi Kuu EMS VI: 156
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk : muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk : muki 'kena, nägus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
Käsitlused: < sks schmuck ~ kasks [pigem] EEW 1982: 1563; < asks smuck 'kena, kaunis' Liin 1964: 57; EES 2012: 286; < ee [deskr] Raun 1982: 93
Läti keel: lt smuks 'hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend' < kasks smuk Sehwers 1918: 72, 159; ME: III: 969; Jordan 1995: 91; lt šmuks 'schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend' < sks schmuck Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] SLW 2009: 177
Vt mukkima

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < rts munk [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `munstre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
Vrd muster

munsterdama, munsterdan 'tööle vormistama, sokutama' < kasks munster(en) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern'; Helle 1732: 142 munsterdama 'mustern'; Hupel 1780: 219 munsterdama H. 'mustern'; Hupel 1818: 145 munserdama r. d.; musterdama selt. H. 'mustern; exerciren (Soldaten)'; Lunin 1853: 109 munserdama r. d. 'осматривать солдатъ; дѣлать смотръ'
Murded: `munserdama 'laevale tööle võtma' Jõe Kuu; `munsterdama Kuu; munsterdama Rei; mun(t)serdama Jäm Khk Emm Hää JõeK; `montserdama Hlj EKI MK; mun(t)serdama 'sõjalisi õppusi tegema' Han Saa EMS VI: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munsterdama, -dan 'mustern, exerciren'; Salem 1890: 212 munsterdama 'осматривать, производить смотръ (надъ войсками)'; kiriku-õpetajate-munsterdamine 'синодъ'; EÕS 1925: 530 munserdama 'sõj (mustern, exerzieren, üben)'; ÕS 1980: 434 munsterdama 'laevale tööle vormistama, munsterrolli märkima; kõnek sokutama; sekeldama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munsteren 'mustern, untersuchen (bes. geworbene Soldaten)'; Schiller-Lübben munstern 'mustern, untersuchen, bes. von Soldaten gebraucht, die nach der Anwerbung oder sonst inspiciert werden'; MND HW II: 1 munster(e)n (monstern), mustern 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1968; < kasks munster [› munsterdama ’in die Munsterrolle, Semannsliste eintragen’] EEW 1982: 1572; < kasks munsteren Raun 1982: 94; < kasks munsteren, vrd rts mönstra, munstra Raag 1987; < asks munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite värbamisel)' EES 2012: 288
Läti keel: lt mul̃sturêt, muñsturêt 'mustern' < kasks mulstern, munstern Sehwers 1918: 56, 154; lt mul̃sturêt, mul̃sterêt, muñsturêt 'exerzieren, marschieren (lassen)' < asks mulstern, munstern 'mustern, untersuchen, besonders von Soldaten gebraucht; prüfend betrachten' Sehwers 1953: 81; lt musterēt 'mustern' Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: lv mun̄stie̯rt̆tə̑ 'exerzieren' < kasks munstern Kettunen 1938: 234; lv munstīertõ 'munsterdada / meistarot, munsturēt' LELS 2012: 198

märkima, märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'id.', ee märk

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 tähendama signare 'mercken'; Gutslaff 1648-1656 nemmat merckwat tetta keick asja; Göseken 1660: 481 merckima 'zeichnen notare'; Vestring 1720-1730: 130 Märkima 'Zeichnen'; Helle 1732: 136 märkima 'zeichnen, bemerken'; Piibel 1739 Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; Hupel 1766: 113 Teie jodikkud wötke ommeti .. ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; Hupel 1780: 212 märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; Lunin 1853: 99 märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mäŕkmä (-me) Khn Kod KJn eL EMS VI: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕkima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
Käsitlused: < ee märk [‹ kasks merk], kasks marken EEW 1982: 1620
Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] 'varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita' < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ 'muistaa' SSA 2: 160; lv mer̄k̆kə̑ 'bezeichnen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'märkida, tähistada / apzīmēt' LELS 2012: 187; vdj merkitä, merkkiä 'märkida, märgistada / отмечать' VKS: 724
Vt märk

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

mürkel, mürkli 'seen (Morchella)' < asks morke, murchel 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 Kuppata Murklid ülles, piggista wet seest wälja
Murded: `mürkel : `mürkli Kuu Jäm KuuK IisK VMr VJg; `murkel : `murkli Khk Amb VJg EMS VI: 411
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mürkel : mürkle 'Morchel'; ÕS 1980: 444 mürkel 'seen (Morchella)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben morke 'Morchel, boletus'
Käsitlused: < kasks morkel Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks 'Morchel' EEW 1982: 1641; < asks morke, murk, murchel 'mürkel' EES 2012: 301; < asks murchel 'mürkel' EKS 2019
Läti keel: lt murķēns, murķi 'eine Art grauer Pilze an Baumstümpfen' < sks Morchel(n) ME: II: 670; lt murķi 'Morchel' < kasks morke 'Morchel' Sehwers 1953: 81; Jordan 1995: 79

müts, mütsi 'peakate' < kasks mütze 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Mützi 'Haube'; Göseken 1660: 92, 145 mütz 'Mütze'; Mützeken 'Bortichen'; Hornung 1693: 23 Müts 'eine Mütze'; Vestring 1720-1730: 142 Müts, -si 'Die Mütze'; Helle 1732: 122, 141 talw-kübbar 'die Mütze'; Helle 1732: 141, 322 müts 'die Mütze'; Piibel 1739 neile wööd teggema ja neile mütsid teggema; Hupel 1780: 219 müts, -i r. d. 'die Mütze'; Arvelius 1782: 81 tombasid mütsid peast mahha; Hupel 1818: 144 müts, -i r. d. 'Mütze'; Lunin 1853: 109 müts, -i r. d. 'шапка, фуражка'
Murded: müts : `mütsi R(`mütsü Kuu); müt´s (-t-) : mütsi (-t´-) eP M T; müt´s : mütsü V EMS VI: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 707 müt´s : müt´si 'Mütze'; Wiedemann 1893: 640 müt´s : müt´si; müts : mütsü (d) 'Mütze'; ÕS 1980: 445 müts
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mutze, musse, musche 'die Chorkappe, -kapuze eines (Ordens-)Geistlichen; Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; Schiller-Lübben mutze, musse 'eig. die Chorkappe, -kapuze e. (Ordens-)Geistlichen; von den Laien nachgeahmt, als bequeme Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; MND HW II: 1 mütze (mutse), müsse (musche), mötze 'runde Kopfbedeckung als geistliche Tracht; flache Kopfbedeckung, Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend, aus Pelz, Leinwand, Samt'
Käsitlused: < kasks mutze Liin 1964: 57; Raun 1982: 99; < kasks mutze ~ sks Mütze EEW 1982: 1643; < asks mutze 'müts, kapuuts; naiste tanu', sks Mütze 'müts' EES 2012: 301; < asks mutze 'müts' EKS 2019
Läti keel: lt mice 'Weibermütze, Haube' Sehwers 1918: 154; lt mice 'eine Weibermütze, Haube; eine Mütze überhaupt' < asks mütts, müttse 'eine Mütze, Kopfbedeckung für beide Geschlechter' Sehwers 1953: 79; mice, mica 'Weibermütze, Haube; Mütze überhaupt' < kasks mütze 'runde Kopfbedeckung; Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend' Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm myssy [1637] 'Mütze'; is müssü 'lapsen myssy, naisen päähine'; krj myssy 'naidun naisen päähine; nuttura' < rts myssa, mysse 'myssy' [‹ kasks mutze, musse 'eräänlainen päähine'] SSA 2: 189; lvS müts 'Mütze' [magadau müts ’Schlafmütze’] SLW 2009: 127; lv mit̄š (müt̄š) '(weiber)mütze, haube' < sks Kettunen 1938: 225; lv mitš 'müts / cepure, mice' LELS 2012: 190; vdj müttsü '(paeltega) lapsemüts / детская шапочка' VKS: 781

müürima, müürin 'müüri laduma; müüriga ümbritsema' < kasks mü̂ren 'id.', ee müür

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 90 mührima : mührin : mühri∫in : mührinut 'Mauren'; Göseken 1660: 290, 207 müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; Virginius 1687-1690 ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; Hupel 1780: 219 müürma r., d. 'mauren'; Lunin 1853: 109 müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müüŕmä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn EMS VI: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
Käsitlused: < ee müür [‹ kasks mure] Ariste 1963: 97; < kasks mūren Liin 1964: 52; < kasks muren Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks muren 'müürima' EES 2012: 302
Läti keel: lt mũrêt 'mauern' < kasks mūren Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82; mūrēt 'mauern; sehr langsam etwas tun' < kasks mü̂ren 'mauern' Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm muurata [Agr] 'mauern' < mr mura 'muurata' SSA 2: 186; lv mīrt̆tə̑ 'mauern' Kettunen 1938: 226; lv mīrtõ 'müürida / mūrēt' LELS 2012: 190; vdj müüriä 'müürida, müüri laduda / класть каменную стену' VKS: 782
Vt müür

napp, napi 'vähene' < asks knap 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 271 agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; Vestring 1720-1730: 147 Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
Murded: napp : nabi 'vähene, kasin' Kuu Lüg; napp (naṕp) : napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV EMS VI: 488
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napi 'knapp, sparsam; Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
Käsitlused: < sks knapp ~ kasks EEW 1982: 1666; < asks knapp Raun 1982: 101; < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' EES 2012: 307; EKS 2019
Läti keel: lt † knaps 'knapp, enge, dürftig' < sks Sehwers 1918: 71, 150; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig' < asks knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' Sehwers 1953: 53; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos' < kasks knap Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1787] 'niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau' < rts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' SSA 2: 2005; lv kna`ppə̑ 'knapp; schwach, mager' < sks Kettunen 1938: 141; lv knap 'napp, kitsas / švaki, knapi'; knap 'napp, väike / mazs, knaps' LELS 2012: 128

neet, needi 'kinnitusvahend' < asks nêt 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 104 käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1818: 151 neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; Lunin 1853: 115 neet, -i r. d. 'заклѢца'
Murded: niet : `niedi 'kinnitusvahend' Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´ : needi M Ran V EMS VI: 520
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt : nēdu; nēt´ : nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
Käsitlused: < kasks Ariste 1963: 136; < kasks nêt 'Niete' EEW 1982: 1680; < kasks Raag 1987: 324; < asks Nēd 'neet' EKS 2019
Läti keel: lt niẽde 'Niet' < asks nēd 'Niet' Sehwers 1953: 83; lt niēde 'das Niet' < kasks nêt 'Stift zum Vernieten' Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm niitti 'päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung' < rts nit 'niitti' SSA 2: 219; lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ 'niete' Kettunen 1938: 142, 246; lv nīedõz, nīet 'neet / kniede' LELS 2012: 208
Vt neetima

neetima, needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neetma 'Zuneten'; Helle 1732: 144 neetma 'zuneten'; Hupel 1780: 223 neetma r. 'zuneten'; Hupel 1818: 151 neetma r. d. 'nieten, vernieten'; Lunin 1853: 115 neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs EMS VI: 520
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma : nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma : nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden EEW 1982: 1680; < kasks nêden Raun 1982: 102; < asks nēt, nede- 'neetima' EES 2012: 309; < asks nēten, neden 'neetima' EKS 2019
Läti keel: lt † niẽdêt 'nieten' < kasks nēden Sehwers 1918: 154; lt niẽdêt 'mit Zwirn anreihen, nieten' < asks nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' Sehwers 1953: 83; lt niedēt 'nieten; mit Zwirn anreihen' < kasks nêden 'nieten' Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm niitata 'kotkata' < rts nita 'niitata' SSA 2: 219; lv at̄-nìe̯də̑ 'vernieten'; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ 'nieten' < kasks neden Kettunen 1938: 17, 246; lv nīetõ 'neetida / kniedēt' LELS 2012: 208
Vt neet

niimeister, niimeistri 'liimeister' < asks snīdemest 'lõikeriist' [Murdeis esineva liimeister laenuallikaks on läti slĩmests (‹ asks snīdemest).]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 205 limeister, -tri d. 'das Schneidemesser'; Hupel 1818: 122 limeister, -tri d. 'Schnitz- od. Schneidemesser'; Lunin 1853: 90 limeister, -tri d. 'рѣзецъ'
Murded: `niimeister : `niimeistri 'liimeister' Jõh Vai Sa Mär Kse Ha JJn Koe; `niinmeister : `niinmeistri (niim-) Kuu Lüg Jõh Khk Vll Muh Hi Mar Ris ViK Iis Sim Trm Plt; `niilmeister (`niir-) Trm; `niimest, -i Kuu EMS VI: 552
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 742, 564 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; Wiedemann 1893: 673 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri (lībmeister, līmis-raud, nīmeister, wōl´meister, wīl´meister, nīnmeister) 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; ÕS 1980: 370 [niimeister vt] liimeister 'kahe pidemega lõikeriist'
Saksa leksikonid: MND HW III snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät spez. des Schusters und des Stellmachers; Messer zum Häckselschneiden'
Käsitlused: < kasks snīd(e)mest 'Schneidemesser' Viires 1960: 47; < kasks snidemesser 'Schneidemesser' EEW 1982: 1693; < asks snīdemest 'lõikeriist' EES 2012: 240; EKS 2019
Läti keel: lt slĩmests, slĩmeste 'das Schneidemesser des Böttchers' < kasks snīdemest 'Schneidemesser' Sehwers 1953: 111; lt slīmests, slīmeists, slīmēsts 'Schneidemesser des Böttchers' < kasks snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät, speziell des Schusters und des Stellmachers' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm niimestin '(kaksivartinen) leikkuuveitsi / Messer (mit zwei Griffen und der Schneide in der Mitte)' < ee nii(n)meister [‹ kasks snidemesser 'leikkuuveitsi'] SSA 2: 218; lv nīn-meì̯st (slīmə̑st, slī-mēstêz, slī-meì̯stə̑r) 'schnitzmesser, schneidzeug des böttchers' < kasks snīd(e)mest Kettunen 1938: 249, 374

nipp, nipu 'nibu, tipp' < asks (s)nibbe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 252, 327 Nipp 'Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; Hupel 1818: 153 nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; Lunin 1853: 116 nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
Murded: nipp(u) : nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp : nippu VNg Lüg Jõh; nipp : nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp : nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan(niṕi Urv Se) EMS VI: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp : nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp : nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
Käsitlused: < kasks snibbe, nibbe 'nibu' Liin 1964: 58; < kasks snibbe 'Schnabel' Hinderling 1981: 113; < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' EEW 1982: 1689; < kasks (s)nibbe 'nokk' Raun 1982: 103; < asks snibbe 'nokk, tila' EES 2012: 311
Läti keel: lt nibe [1705] 'kleiner Vogelschnabel' < kasks nibbe 'Schnabel' Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80; lt knipis 'ein Knippchen, Schnippchen' ME: II: 247
Sugulaskeeled: sm nippa 'huippu, kärki, nipukka / Spitze' < lms [deskr], vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' SSA 2: 223

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
Läti keel: lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < mr nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp, õiepung' < kasks knuppe, knopp 'id.', vrd rts knopp 'pung, (pea)nupp'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; Hornung 1693: 34 Nup : Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; Vestring 1720-1730: 155 Nup, -pi 'Der Knopf'; Helle 1732: 147 nup, g. o 'der Knopf'; Piibel 1739 arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; Hupel 1780: 227 nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; Arvelius 1782: 118 torni otsas se nupp; Hupel 1818: 88, 158 knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; Lunin 1853: 62, 120 knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
Murded: nupp : nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp : nubu Kuu; nupp : nuppu Lüg; nupp (-ṕp) : nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se EKI MK; nupp : nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp : nubu Kuu VNg; nupp(u) : nuppu Lüg Vai; nupp : nupi Khk TLä Kam Krl VId EMS VI: 694
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp : nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp : nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
Käsitlused: < kasks knuppe Liin 1964: 63; Raun 1982: 106; < lms [deskr] ~ kasks knuppe, knopp EEW 1982: 1743; SSA 2: 241; < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' EES 2012: 321; < germ, vrts knopper, knoppa EKS 2019
Läti keel: lt knupis 'zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge' < asks knupp 'Knoten' Sehwers 1953: 56
Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi] 'aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten' < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe; is nuppu 'villanyppy'; krj ńuppu 'kärki, huippu; nuppi'; vdj nuppu 'nuppi' SSA 2: 241

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenôge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Silm /a 'Neunaug'; Göseken 1660: 309 üdixa Silm 'neun Aug'
Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugi^ʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749, 752, 1151 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm : silmu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
Käsitlused: < kasks negenoge EEW 1982: 1759; < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' Kendla 2014: 190
Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs 'Neunauge' < kasks negenōge Sehwers 1918: 154; lt nẽģis, nẽģenuogs 'Neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: lv nēgə̑z 'neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < kasks negenoge Kettunen 1938: 244; lv nēgõz 'silm, -u / nēģis' LELS 2012: 206

näär, nääri 'aastavahetuse aeg' < asks nie-, ni-jâr 'uusaasta'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; Helle 1732: 144 neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; Helle 1732: 299-300 Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'; Piibel 1739 Ewangelium pärrast Neäri Pühha; Arvelius 1790: 5 näri päwa
Murded: näär : nääri (-ea-, -iä-) 'aastavahetus' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu EMS VI: 848
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri : nǟri (aus nījari, in nǟri-kū) 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks niejâr Liin 1964: 43; Raag 1987: 324; < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109; < asks niejār, nijār 'uusaasta' EES 2012: 330; EKS 2019

nüke, nükke 'kaval võte, vemp, riugas' < vrd asks nuk, nükke 'id.', sks Nücke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pl. nükked Kuu LNg; nükk : nüki 'kavalus, nüke' Khk VJg EKI MK
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 470 nüke 'kaval võte, riugas'; Tuksam 1939: 725 Nucke, Nücke 'tuju, kapriis; vemp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nuck, nucke 'plötzlicher Stoss, Anfall, böse Laune, Tücke, versteckte Bosheit'; MND HW II: 1 nuk, nükke 'übler Streich, tückischer Anschlag; schlechte Absichten; heimliche Bosheit, böse Launen'
Käsitlused: < ee [deskr] EEW 1982: 1806; < vrd kasks nucke, bsks nückisch 'kurikaval' Raun 1982: 109; < ? asks nuck(e) 'äkiline löök; halb tuju, varjatud õelus' ~ ? bsks Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne kuju' EES 2012: 331; < sks Nücke 'tuju, kapriis, vemp' EKS 2019
Läti keel: lt niķi 'Nücken, Schrullen, Kunstgriffe' < kasks nükke (neben nuk) 'übler Streich, Charakterfehler, böse Launen' Sehwers 1918: 154; Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: lv nik̄ 'eigensinn, nücken' < sks Kettunen 1938: 247

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
Läti keel: lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < mr ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
Läti keel: lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < rts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

paar, paari 'sarikas' < kasks spare 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Pâri 'Sparren auffm Hause'; Göseken 1660: 94 paarit 'Spar auffm Hause'; Göseken 1660: 242 paari puh 'sperholtz'; Vestring 1720-1730: 173 Parid 'Die Sparren, Träger'; Hupel 1780: 237 pari d. 'die Sparren'
Murded: `paarid 'pl. sarikad' Kuu; paarid (-oa-) L VJg I KJn SJn Vil; paari (paari^ʔ) eL; paarid (-oa-) 'pl. aampalgid, talad' S EMS VII: 40-42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 850, 857 paŕŕ : paŕŕi '= pāŕ, sarikas'; pāŕ : pāri (SW) 'Sparre, Stange'; EÕS 1930: 671 paar, hrl. pl. paarid 'sarikad; (silla) aluspalgid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spare 'Sparre'; MND HW III spār(e), sparre(n) 'Latte, Stange, Pfahl, Sparren, bes. Dachsparren'
Käsitlused: < kasks spare Kobolt 1931: 149; Liin 1964: 52; EEW 1982: 1864; Raun 1982: 113; Raag 1987: 324; < asks spare 'sarikas' EES 2012: 342
Läti keel: lt spãre 'Sparre, Sparrbalken' < kasks spāre 'Sparre' Sehwers 1953: 114; spāre 'die Sparre, der Sparrbalken' < kasks spare ME: III: 987
Sugulaskeeled: sm parru [1678 paaret] '(paksu) orsi, hirsi / Balken' < rts sparre SSA 2: 317; lv på̄ŕ (pāŕ) 'sparren'; spō̬ŕ 'sparren' < kasks spare Kettunen 1938: 279, 379; lv spǭŗ, ū'ojpū 'sarikas / jumta spāre' LELS 2012: 303, 345
Vt paarima

paarima, paarin 'sarikaid panema' < asks sparen 'id.', ee paar

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `paarima 'sarikaid panema' Kuu Lüg Kaa Var Iis Plt KJn; `puaŕma Khn EMS VII: 45
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pārima : pārin (SW) 'mit Sparren versehen'; EÕS 1930: 672 paarima '(majale) sarikaid peale panema'; ÕS 1980: 483 † paarima 'paarituma; paari minema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sparen 'mit Dachsparren versehen'; MND HW III spāren 'mit Dachsparren, Sparrenwerk versehen'; pâren 'sich zu zweit zusammenfügen; sich paarweise aufstellen'
Käsitlused: < ee paar EEW 1982: 1864
Läti keel: lt spãret 'mit Sparren belegen' < kasks spāren 'mit Dachsparren versehen' Sehwers 1953: 114; lt spãrêt 'mit Sparren belegen' ME: III: 987
Vt paar

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 156 Sen Pañitze Pawesti; Rossihnius 1632: 259 se Babsti umbussest; Pawesti; Stahl HHb II 1637: 144, 169 Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; Göseken 1660: 92 Pawest, -i 'Pabst'; Helle 1732: 151 paawst 'der Pabst'; Hupel 1780: 232 paawst r. d. 'der Pabst'; Lunin 1853: 127 paawst, -i r. d. 'Папа'
Murded: paavst : paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Rõu Plv; paapst : `paapsti Kuu; paapst : paapsti Iis Trm; paaps : paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst : pāpsti '= pāwst'; pāwst : pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 779 pāwst : pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
Käsitlused: < kasks pawest 'Papst' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; < kasks paves EEW 1982: 1870; < kasks pawest, pauwst Raun 1982: 113; < asks pāwest 'paavst' EKS 2019
Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] 'Papst' < kasks pāwest 'Pabst' Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86; pãvȩsts 'Papst' < kasks pawest ME: III: 191
Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] 'katolisen kirkon päämies Pabst' < mr pāve 'paavi' [‹ kasks pāwes] SSA 2: 285; lv pōpst, på̄vest 'papst' Kettunen 1938: 307; lv pāvest 'paavst / pāvests' LELS 2012: 229; vdj paapa 'paavst / папа' VKS: 855

pakk, paki 'komps, pamp; pakitud kaup' < asks packe 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 204 pack 'Stock / Gefängnüs'; Piibel 1739 wäljaömmeltud riete pakkidega, ja kalli riette warrandustega,; Hupel 1780: 441 Paket 'kimp, pakket, pak r. d.'; Hupel 1818: 171 pak : -ki r. d. 'Pack, Paket, Päckchen'; Lunin 1853: 132 pak, -ki r. d. 'связка, кипа, пачекъ, снитокъ, пачка'
Murded: pakk : pagi 'komps, pamp; saadetis' Kuu VNg; pakk : pakki Lüg IisR; pakk (-k´k) : paki S L KPõ I VlPõ eL EMS VII: 128
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 832 pakk : paki 'Packen, Päckchen'; EÕS 1930: 686 pakk 'Pack[en], Paket, Gepäck'; ÕS 1980: 487 pakk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pack(e) 'Packen, Bündel'; MND HW II: 2 pak, packen (payken), packe, pecken 'Warengebinde, Warenbündel, Verpackungseinheit; Gepäck'
Käsitlused: < kasks pack(e) Liin 1964: 49; < kasks packe, vrd sks Packen EEW 1982: 1902; < kasks packe Raun 1982: 115; < asks pack(e) 'pakk, komps' EES 2012: 348
Läti keel: lt paka 'Packen' < kasks pack Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 85; lt baķis 'Packen, Ballen' < asks pack 'Packen, Bündel' Sehwers 1953: 7; lt baķis 'der Packen, Ballen' ME: I: 253
Sugulaskeeled: sm pakka [1637 pakki] 'pinkka, tukku, korttipakka (Pack(en), Ballen' < rts pack [‹ kasks packe 'pakka, nippu'] SSA 2: 295; SKES: 467; lv bak̄, pl. bak̆kùᴅ 'der packen, der ballen'; pak̄, pl. pak̆kùᴅ 'packen' Kettunen 1938: 20, 271; lv pak 'pakk / paka' LELS 2012: 225; vdj paketti 'pakk / пакет' VKS: 869
Vt pakkima

pakk, paki 'pooltekk laevavööris' < asks back 'id.', vrd rts back 'id.'

Murded: pakk : paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk : pagi Kuu EMS VII: 130
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev bakk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'
Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' GMust 1948: 25, 85; < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' EES 2012: 349
Sugulaskeeled: sm pakka [1798] 'laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck' < rts back [‹ kasks back resp. hol bak] SSA 2: 295; lv bak̄ 'back'; bra`ssə̑gə̑d bak̄ 'brasset back (die segel aus dem winde stellen)' Kettunen 1938: 20

pali, pali 'pesunõu, vann' < asks ballie, ballige 'id.', bsks Balje 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk EMS VII: 149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali : pali 'Wanne'; kǖŕ-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballige Viires 1960: 99; Raun 1982: 115; < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja EEW 1982: 1910; < asks balge, ballige 'tõrs, vann' EES 2012: 350; < bsks Balge 'pali, toober' EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] 'ein großer Zuber, Waschfaß' Sehwers 1918: 142; baļ̃ļa 'die Balge, ein großer Zuber' < kasks balge 'Kufe, Wanne' ME: I: 261; Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm palju [1637] 'jalaton amme, soikko / Bottich, Bütte' < vur balia SSA 2: 301; lv bō̬ĺa 'zuber' < ? kasks balge Kettunen 1938: 27; lv bǭļa 'pali, küna / baļļa' LELS 2012: 46

palm, palmi 'troopikapuu' < kasks palm(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 370 Jo ennamb needt Palmi puhdt waotaxe 'Je mehr man die Palmzweige be∫chweret'; Göseken 1660: 318 palm puh 'Palm Baum'; VT 1686 Seh elli Debora palmipuh allan Rama ninck Bethelli wahjell; Piibel 1739 seäl olli kaksteistkümmend wee hallikast ja seitsekümmend palmi-puud; Hupel 1780: 236 palmipude pühhapääw r. 'Palmsonntag'; Hupel 1818: 172 palmi pu r. d. 'Palmbaum'; Lunin 1853: 133 palmi pu r. d. 'пальма, верба'
Murded: palm : `palmi Kuu; pal´m (-l-) : palmi Sa Rei; pal´m : pal´mi sporL KPõ Iis Trm KJn Vil M Puh San sporV EKI MK; `palmipuu Kuu VNg Lüg Vai; pal´mipuu (-l-) Muh Rei Mar Tor Ris JõeK Koe Plt M Puh; pal´mpuu Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 pal´m : pal´mi 'Palme'; ÕS 1980: 489 palm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 palm 'Palmzweig'; palm-bôm 'Palmbaum'; MND HW II: 2 palm, palme 'Palme, Palmzweig'; palmbôm 'Palme; Palmzweig'
Käsitlused: < kasks palm(e) Ariste 1963: 98; Liin 1964: 62; < kasks palme Raun 1982: 115; < sks Palme EEW 1982: 1916; SSA 2: 303; EKS 2019; < asks palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks' ~ sks Palme 'palm' EES 2012: 350
Läti keel: lt palma 'palm' ELS 2015: 604
Sugulaskeeled: sm palmu [Agr] 'palmupuu; pajunoksa / Palme, Weidenzweig' < vrd rts palm 'palmu' SSA 2: 303; SKES: 477; lv pal̄mə̑-pū (palna pū) 'palme' Kettunen 1938: 273; lv palm 'palm / palma' LELS 2012: 226; vdj pal´ma 'palm / пальма' VKS: 875

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'
Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
Läti keel: lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < rts balsam SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pann|kook, -koogi 'vedelast taignast praetud väike kook' < asks pannekôke 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 320 [pann](kohki) '[Pfan] (Kuche)'; Lithander 1781: 529 Head Pankokid 'Gute Pfannkuchen'; siis te se pankoki pan hästi pallawaks
Murded: pannkuok : -`kuogi Kuu VNg Lüg Vai; pańnkook : -koogi Jäm Khk Mär Khn Tor KPõ sporI Plt SJn; pańnku̬u̬k : -koogi Hls San Räp EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 pańń-kōk 'Pfannkuchen'; ÕS 1980: 491 pannkook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne-, pannen-, pan-koke 'Pfannkuchen'; panne-koken 'Pfannkuchen backen'; Schiller-Lübben pannekoke 'Pfannkuchen'; MND HW II: 2 pannekôke, pannen-, pankôke 'in der Pfanne gebackenes Gericht aus Eiern unter Zugabe von Milch und Mehl, Eierpfannkuchen'
Käsitlused: < kasks pannekōke Liin 1964: 55; SSA 2: 309; < kasks pankoke ~ sks Pfannkuchen EEW 1982: 1927
Läti keel: pañkuõks 'Pfannkuchen' < kasks pannekōke Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 86; pankuoks, pankūka 'Pfannekuchen' < kasks pannekôke Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm pannukakku [1670] < rts pannkaka 'pannukakku' [vrt kasks pannekōke] SSA 2: 309; lv paŋ̄-kok̀ 'pfannkuchen' Kettunen 1938: 143, 274; lv pankok 'pannkook / pankūka' LELS 2012: 227

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < rts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
Vt pantima

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
Läti keel: lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

veebiliides @ veebihaldur