[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

marss, marsi 'mastikorv, platvorm masti lõpul' < asks marse 'mastikorv; laevamast'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 137 mars-purri r. 'Mars-Segel'; Lunin 1853: 102 mars-purri r. 'парусъ на марсѣ'
Murded: marss neer 'nöörid ülemisel marsseilil, milledega saab suure tuule ajal raja maha tõmmata' Ris EKI MK; Saareste II: 837
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635, 652 mars-puri, mars-seil´ 'Marssegel'; mäŕs : mäŕsi (D) 'Mars, Mastkorb'; ÕS 1980: 408 marss 'platvorm masti lõpul, kus algab teng'; VL 2012 < hol mars 'korv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mers(e), mars(e), mersch 'Mars, Mastkorb; der Mast selbst'; Schiller-Lübben merse, (mersche), marse 'Korb oder Helm am Schiffsmast; der Mast selbst'; MND HW II: 1 marse (martze), merse (mersch) 'Topfkastell, Mastkorb des Segelschiffes'
Käsitlused: < kasks marse 'Mars, Mastkorb' GMust 1948: 36, 83; < hol mars EEW 1982: 1508
Läti keel: lt marszēģele 'Marssegel' Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: lv mar̄`s 'Teil des Mastes bei Rahschiffen, Mars'; mar̄`s-pūr´az 'marssegel' Kettunen 1938: 217; lv mars 'marss / marss, masta kurvis'; marspūŗaz 'marsspuri / marsbura' LELS 2012: 183
Vt masti|korv

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

märk, märgi 'tähis, märgistus' < kasks merk(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 mea merck echk tuñistæcht se on; Gutslaff 1647-1657: 274 ossat sahwat mercke kah; Göseken 1660: 91, 481, 512 mercki 'Merck'; Merck 'zeichen / kenzeichen'; mehraTecht 'Merck-Zeichen'; Hornung 1693: 29 Märk : Märgi / Acc. pl. Märkisid 'ein Zeichen'; Vestring 1720-1730: 130 Märk, -gi 'Ein Zeichen'; Helle 1732: 136 märk 'das Zeichen, Exempel'; Hupel 1766: 26 Panne sepärrast need märkid tähhele, mis ma sulle ütlen; Hupel 1780: 212 märk : märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Arvelius 1787: 25 sest piddid märki wötma; Hupel 1818: 134 märk, -i od. märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Lunin 1853: 99 märk, -i, märgi r. d. 'зарубка; знакъ: примѣръ'
Murded: merk : `mergi (mä-) '(võrgu)tähis; peremärk' R(`merki Vai); mäŕk (-r-) : märgi eP eL EMS VI: 342
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 651 mäŕk : mäŕgi 'Zeichen, Merkzeichen, Ziel'; ÕS 1980: 442 märk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mark, merk 'Zeichen; bes. Zeichen der Handwerker etc. auf ihren Waren, üblicher ist merke'; merke 'Beachtung, (genaue) Wahrnehmung; Zeichen, Merkzeichen'; MND HW II: 1 mark, merk, marke, merke 'Zeichen, Mal, Merkmal; Markierung, Merkzeichen; Hausmarke, Kennmarke'; merke, marke 'Beachtung, Erkenntnis, Beachtenswertes'
Käsitlused: < kasks merk Liin 1964: 65; Ariste 1972: 97; EEW 1982: 1620; < kasks merk(e) Raun 1982: 97; < asks merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine' EES 2012: 296; EKS 2019; < rts SSA 2: 160
Läti keel: lt mẽrķis [1638 Mehrkis] 'Ziel, Merkmal' < kasks merk(e) Sehwers 1918: 34, 92, 154; mẽrķis 'Merkzeichen, Merkmal, Ziel' < kasks merk 'Zeichen, Merkzeichen' Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: sm merkki [Agr] 'merkki, jälki, tuntomerkki / Zeichen'; is merkki < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkki; vdj merkki < sm SSA 2: 160; lv mer̄`k 'zeichen, merkzeichen' < kasks merk(e) Kettunen 1938: 219-220; lv merk 'kupp (võrgu ujuv otsamärk) / tīkla mērķis'; merk 'märk, tähis / zīme, apzīmējums' LELS 2012: 186; vdj merkki 'märk / знак, метка' VKS: 724; is merkki 'märk, tähis' Laanest 1997: 115
Vt märkama, märkima

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

porst, porsti 'ülemine osa, liivistiku osa seelikul; pihik' < asks borst 'rind; pealissärk'

Murded: poŕst : porsti 'liistik; naistejakk' Jäm Ran Ote Lut(-ś-) EMS VII: 700; porst Sa Saareste II: 754
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borst 'Brust, Busen'; MND HW I borst, brust, bruste 'Brust von Menschen und Tieren, Busen; ein den Oberkörper bedeckendes Kleidungsstück, Oberhemd, Brustlatz, Mieder'
Läti keel: lt buorste 'Schnürleib; der Obere Teil eines Weiberrocks, der mit Schnüren über der Brust zusammengehalten wird' < kasks borst 'ein den Oberkörper bedeckendes Kleidungsstück, Oberhemd, Brustlatz, Mieder' Sehwers 1953: 21; burste 'eine kleine Weste für Frauenzimmer' < kasks borst Jordan 1995: 58

vorst, vorsti 'ruljas lihatoode' < kasks worst 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Worst, Jürgen; Tartumaa 1582 Andrys Vorszth '(Räpinas)'; Stahl 1637: 132 wor∫t : [worst]i∫t 'wur∫t'; Göseken 1660: 96, 477 worst/ i 'Wurst'; suhr mauck 'grosse wurst faliscus'; worst, -i 'wurst farcimen'; Vestring 1720-1730: 296 Worst, -sti 'Die Wurst'; Helle 1732: 212, 323 worst 'die Wurst'; Hupel 1780: 317 worst, -i r. d. 'die Wurst'; Lithander 1781: 573 Worsti kook 'Wurstkuchen'; Lunin 1853: 235 worst, -i r. d. 'колбаса'
Murded: vorst : `vorsti R(`vorsti Vai); voŕst (-r-) : vorsti S Muh L(oŕst); voŕst (-r-) : vorsti KPõ I KLõ(or´st Kõp Vil); oŕst : oŕsti M(v-); voŕst : voŕsti (-r-) T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 woŕst : woŕsti 'Wurst'; ÕS 1980: 800 vorst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben worst 'Wurst'
Käsitlused: < kasks worst Ariste 1963: 109; Liin 1964: 55; EEW 1982: 3921; Raun 1982: 208; Raag 1987: 324; < asks worst 'vorst' EES 2012: 613; EKS 2019

veebiliides @ veebihaldur