[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < asks jacke 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1857: 39 jakki .. tükkikenne säljas; Jannsen 1861 13. XII: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
Murded: jakk : jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R EMS II: 35
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk : jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake : jakke (S); jakk : jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese'; Tuksam 1939: 531 Jacke 'pintsak, pihtkuub; jakk; jopp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'; Köbler 2014 jacke 'Jacke, kurzer Oberrock, militärisches Kleidungsstück'
Käsitlused: < sks Jacke 'jakk, kuub; jope' Treiman 1981: 44; EKS 2019; < kasks jacke ~ sks Jacke EEW 1982: 536; SSA 1: 234; < kasks jacke Raun 1982: 20; < asks Jacke 'jakk' EES 2012: 96
Muud keeled: rts jacka [1547] 'jakk, jope; kuub, pintsak' RES 2004: 433; lt jaka 'Jacke' < sks Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jakku [1637] 'takki / Jacke' < nrts jacka 'nuttu, takki' [‹ kasks jacke]; lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke SKES: 112; SSA 1: 234; lv jak̄, (SjW) žak̄ 'jacke' < sks Kettunen 1938: 83, 404; lv jak 'jakk / jaka' LELS 2012: 82

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
Muud keeled: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

koot, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundskoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'; Tuksam 1939: 602 Kundschaft 'teadete nõutamine; maakuulamine'; Kundschafter 'teadetenõutaja; salajane saadik; salakuulaja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 194 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192
Muud keeled: rts kunskap 'oskus, teadmised' RES 2004: 515

kuur, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 339 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Muud keeled: rts kur [1760] 'kuur, varjualune' RES 2004: 516; lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < nrts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'; Tuksam 1939: 626 Lehre 'õppus; õpetus; süsteem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

looper, loopri 'laevaköis' < asks lôper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `looper : `loopri '(laeva)köis' Khk Emm Khn(-õr); `lu̬u̬per, `lu̬u̬pre Hää EMS V: 421
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōper : lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)'; Tuksam 1939: 619 Läufer 'jooksja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 loper 'Läufer, so heisst in der Seemannsprache der eine von zwei in dieselbe Linie fallenden Gegenständen, der dem Forbeifahrenden näher ist und deshalb zu laufen scheint; Scheiben-, Blocktau'; lôp-line '?Scheiben-, Blocktau'; Schiller-Lübben lopline 'Laufleine?'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'laufendes Tauwerk; der obene, sich drehende Mühlstein'
Käsitlused: < asks looper 'Lauftau' ~ hol looper GMust 1948: 46, 82, 102
Vrd lööper

lööv, löövi 'piklik katusealune' < asks love, lovene 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 207 lööw, -i d. 'eine Hütte'; Hupel 1818: 126 lööw, -i r. d. 'die Hütte'; Lunin 1853: 93 lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
Murded: lööv : löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v) : löövi Hää Kod KJn eL; lüöv : lüövi Jür Koe Sim; lüöb : lööbi Mar Juu EMS V: 789
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw : lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; Gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn EEW 1982: 1457; < vrd kasks love(ne) Raun 1982: 85; < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' Koponen 1998: 125; < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' EES 2012: 266; EKS 2019
Muud keeled: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš [1638 Leewenis] 'bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume' < kasks lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines Hauses', asks löving Sehwers 1918: 32, 90, 152; lt lieve 'Kirchenchor' < asks lȫve; lievs 'Gallerie' < asks lȫw 'Gallerie, Vorhalle' Sehwers 1953: 71; liẽves, lievenes 'der Balkon, das Chor, die Emporkirche' ME: II: 508
Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ 'bedeckte treppe, veranda' < kasks love(ne) Kettunen 1938: 193

määre, määrde 'võie; salv' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre; Tuksam 1939: 859 Schmiere 'määre, võie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Muud keeled: rts smörja [1529] 'määre, rasv' RES 2004: 975; lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

määrima, määrin 'võidma; ära määrima, mustaks tegema' < asks smeren 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 woidma 'schmieren'; Lithander 1781: 542, 547 panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; Hupel 1818: 134 märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; Lunin 1853: 99 märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määŕmä (-me) KJn eL EMS VI: 365
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟŕmä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima; Tuksam 1939: 859 schmieren 'määrima, võidma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
Käsitlused: < kasks smeren EEW 1982: 1627; < kasks smer Raun 1982: 98; < asks smeren 'määrima, võidma' EES 2012: 297
Muud keeled: rts smörja [13. saj] 'määrima, õlitama; relig võidma, salvima' RES 2004: 975; lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; smērēt 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smērõ 'määrida / smērēt, ziest' LELS 2012: 297
Vt määre

napp, napi 'vähene, kasin' < asks knap 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 271 agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; Vestring 1720-1730: 147 Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
Murded: napp : nabi 'vähene, kasin' Kuu Lüg; napp (naṕp) : napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV EMS VI: 488
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napi 'knapp, sparsam; Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene'; Tuksam 1939: 569 knapp 'kitsas; napp, vaevalt piisav; kehv, vilets'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
Käsitlused: < sks knapp ~ kasks EEW 1982: 1666; < asks knapp Raun 1982: 101; < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' EES 2012: 307; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'napp, kehv, vähene, kasin' RES 2004: 472; lt † knaps 'knapp, enge, dürftig' < sks Sehwers 1918: 71, 150; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig' < asks knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' Sehwers 1953: 53; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos' < kasks knap Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1787] 'niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau' < nrts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' SSA 2: 2005; lv kna`ppə̑ 'knapp; schwach, mager' < sks Kettunen 1938: 141; lv knap 'napp, kitsas / švaki, knapi'; knap 'napp, väike / mazs, knaps' LELS 2012: 128

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 230 ma wötta se pindo su Silma sissest erra; Stahl LS II 1649: 685 Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was siehest du aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; Göseken 1660: 388 pindo 'Splitter (von Holtz)'; Hornung 1693: 37 Pind : Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; VT 1686 Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; Hupel 1780: 242 pind : pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
Murded: pind : `pinna R(`pinda VNg Vai); pind : pinna eP eL; pind : `pinnu Lüg IisR; pind : pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend : penna Mar Mih Juu EMS VII: 494
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind : pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
Käsitlused: < kasks spint 'killuke' Raun 1982: 122; < ee pind 'Fläche, Boden' EEW 1982: 2062; EES 2012: 371

plaat, plaadi 'lame õhuke ese mingi pinna katmiseks' < kasks plate 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 raud plaati 'plaat lamina'; Virginius 1687-1690 kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; Piibel 1739 sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; Hupel 1818: 184 plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; Lunin 1853: 143 plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
Murded: plaat : `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat : `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet : laadi Sa Muh; laat´ : laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M EMS VII: 554
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´ : plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´ : lādi '= plāt´'; ÕS 1980: 518 plaat; Tuksam 1939: 759 Platte '[laua]plaat; tahvel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
Käsitlused: < kasks plate Liin 1964: 51; Raun 1982: 124; < asks plate 'plaast; (rinna)turvis' EES 2012: 375; EKS 2019
Muud keeled: rts platta [1716] 'plaat, tahvel' RES 2004: 773; lt plãte 'Platte' < kasks plate ME: III: 331; Sehwers 1918: 155; lt plāte, plāts 'Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht' < kasks plate 'Platte' Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: sm laatta [1648] 'levy, litteä kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt' < vrts plāta 'tasainen pinta, levy' [‹ kasks plāte] SSA 2: 33-34; sm laatta 'Platte, flacher Stein; flach, platt' < asks plāte ~ rts plåt Bentlin 2008: 131; lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ 'platte' Kettunen 1938: 303; lv plat plaat / plate; plǭt 'plaat / plāts' LELS 2012: 247, 248
Vrd plate

poom, poomi 'puu, latt' < kasks bôm 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Puh 'Baum'; Göseken 1660: 370 Poom 'Schutz Gatter catharactæ'; Göseken 1660: 124 Lachbohm 'Schlag-Baum'; Vestring 1720-1730: 187 Poom 'der Hebebaum, höltzerne Stange'; Helle 1732: 161 pomid 'höltzerne Stangen, Hebe-Bäume'; Hupel 1780: 246 pomid r. 'hölzerne Stangen, Hebebäume'; Lunin 1853: 147 poom, -i r. 'рычагъ, шесть, задвижка, подъемъ, стягъ'
Murded: puom : `puomi 'puu, latt; kangapakk' VNg Lüg Jõh; poom : poomi (-uo-) S L Ha Tür Koe VJg Trm Kod Plt; pu̬u̬m : poomi 'kangapakk; koormapuu' Hää Saa M TLä TMr Võn Krl Har Rõu Räp Lei EKI MK; EMS VII: 680; puom : `puomi 'laeva purjepuu' R; poom : poomi Sa Hi Rid Mar Pä Ris EMS VII: 680
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm : pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; ÕS 1980: 529 poom 'puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine serv'; Tuksam 1939: 115 Baum 'puu; võll; valdas; poom, tõkepuu'; Mereleksikon 1996: 329 poom < asks Boom
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôm 'Baum, Stange; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum, Sattelbaum etc.'; MND HW I bôm 'Baum; Stammbaum; Grundbaum in der Mühle; Schlagbaum zu Lande und zu Wasser; Lichtbaum; Hebebaum, Zuberbaum, Tragbaum; Webebaum, Garn-, Kettbaum; Sattelbaum'
Käsitlused: < kasks bôm 'Segelbaum, Stange' GMust 1948: 36, 87; < kasks bôm 'Baum' Liin 1964: 51; EEW 1982: 2139; < kasks bom Raun 1982: 126; < asks bōm 'tõkkepuu; tulepuu; hoob' EES 2012: 380; < asks bōm 'puu' EKS 2019
Muud keeled: rts bom [1771] 'mer, sport poom; tõkkepuu' RES 2004: 136; lt buõmis 'Hebebaum, Weberbaum, eine dicke Stange' < kasks bōm Sehwers 1918: 31, 45, 145; lt buõmis 'Hebebaum; Weberbaum; Stange, die über ein Heu- oder Getreidefuder gebunden wird' < kasks bōm 'Hebebaum, Webebaum, Stange' Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: sm puomi [1787 puomi] 'esteeksi, suluksi tms. asetettu poikkipuu, tanko; tukkilautan saartorengas; kangaspuiden toimitukki; purjeveneen mastoista ulkoneva vaakasuora puu; hevosen kiinnityspaalu / Schlagbaum; Kette von Sperrbäumen um das Floßholz; Kettbaum; Baum der Takelage; Balken zum Anbinden der Pferde' < vrts bom 'sulku-, tukki-, purjepuomi; kangastukki, kanki, korento' [‹ kasks bōm 'puu, puomi, tanko'] SSA 2: 432; SKES: 647; sm puomi 'Schlagbaum; Kettbaum' < asks bôm 'Baum, Stange' ~ rts bom 'Schlagbaum; Baum der Takelage' Bentlin 2008: 162; is pōmi 'aluksen puomi'; krj puomi 'tukkipuomi, kangaspuiden tukki' < sm SSA 2: 432; lv pùo̯m 'rüster, ulme' < ? kasks bôm 'baum' Kettunen 1938: 317; Raag 1987: 328; lv bōm 'poom / bomis' LELS 2012: 51; vdj boomi 'poom (purjelaeval või -paadil) / бом (на паруснике)' VKS: 167

porst, porsti 'ülemine osa, liivistiku osa seelikul; pihik' < asks borst 'rind; pealissärk'

Murded: poŕst : porsti 'liistik; naistejakk' Jäm Ran Ote Lut(-ś-) EMS VII: 700; porst Sa Saareste II: 754
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 173 Brust 'rind'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borst 'Brust, Busen'; MND HW I borst, brust, bruste 'Brust von Menschen und Tieren, Busen; ein den Oberkörper bedeckendes Kleidungsstück, Oberhemd, Brustlatz, Mieder'
Muud keeled: lt buorste 'Schnürleib; der Obere Teil eines Weiberrocks, der mit Schnüren über der Brust zusammengehalten wird' < kasks borst 'ein den Oberkörper bedeckendes Kleidungsstück, Oberhemd, Brustlatz, Mieder' Sehwers 1953: 21; burste 'eine kleine Weste für Frauenzimmer' < kasks borst Jordan 1995: 58

rest, resti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < ? kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кухни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшeтка для кухни'
Murded: rest : `resti 'traadist võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran Kan Har Rõu; preśt : presti Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste, pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 951, 1081 reśt : reśti; reste, pl. rested '= röśt'; röśt : röśti (reht, rest) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tervis'; ÕS 1980: 587 rest 'varbadest võre; aukudega plekk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 307 roste; rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk'; rôst 'Braten'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste [rest = röst] EEW 1982: 2461; EES 2012: 425, 448; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EKS 2019
Muud keeled: lt reste [1638] 'Rost (Bratrost), Gitter' < kasks roste Sehwers 1918: 29, 93, 156; lt reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < nrts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks Rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'Gitter' < sks Röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266-267
Vrd röst

riivima, riivin 'hõõruma, hööveldama' < kasks rîven 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 höhrema 'reiben'; Lithander 1781: 517 wotta igga Sitroni peäle 2 lussika täit riwitud Sukrut
Murded: `riivima Kuu Lüg Vai Khk Vll Muh Rei sporL Juu JMd Ann VJg Sim Iis Trm Lai Plt; `riiv´mä (-me) KJn Nõo Ote Rõn V; `riimmä (-me) San; `kriivmä TLä; `riimima Mar EMS VIII: 341
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; ÕS 1980: 592 riivima; Tuksam 1939: 799 reiben '(peeneks, katki) hõõruma; riivima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 riven 'reiben, zerreiben'; wriven 'reiben, wischen, scheuern, schleifen; zerreiben, mahlen'; Schiller-Lübben riven 'reiben'; MND HW II: 2 riven 'mit Druck über etwas hinfahren, reiben; einreiben; zerkleiner, zerreiben'
Käsitlused: < kasks rîven EEW 1982: 2485; SSA 3: 77; < kasks riven 'hõõruma' Raun 1982: 142; < asks riven, wriven 'hõõruma, riivima' EES 2012: 428
Muud keeled: rts riva [u 1420] 'kraapima, kratsima; kok riivima, peenestama' RES 2004: 849; lt rĩvêt 'reiben' < kasks rīven 'reiben' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 102; rīvēt 'reiben' < kasks riven Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm riivata [1880] 'raastaa / reiben (esim. perunoita), raspeln (z.B. Kartoffeln)' < vrts, nrts riva 'raastaa' SSA 3: 77; SKES: 794; lv rīvə̑ 'zerreiben, reiben' < kasks riven Kettunen 1938: 342; lv rīvõ 'riivida / rīvēt' LELS 2012: 271
Vt riiv

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110 Hans Rowisep; Göseken 1660: 93 Roowi 'Roff'; Vestring 1720-1730: 209 Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; Helle 1732: 170 roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; Hupel 1780: 259 roow, -i r. d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; Hupel 1818: 210 roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; Lunin 1853: 162 roow, -i r. d. 'кухня'
Murded: ruov : `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov : roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob : roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v : roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov : `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov : roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob : roobi Lä Pil; ru̬u̬v : roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080, 510 rōw : rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
Käsitlused: < kasks rôf Kobolt 1931: 151; < kasks rôf (ruf) Liin 1964: 52; < kasks rôf EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145; < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 437; < asks rōf 'katus' EKS 2019
Muud keeled: lt ruõvis, ruõve 'das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat' < kasks rōf 'Schutzdach über Mauern' Sehwers 1953: 103; lt ruovis 'Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc.' < kasks rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruode 'vesikaton katteen aluslaudoista ja -rimoista' NS IV 1978: 782; vdj rooittaa 'roovida (katust) / обрешетить (крышу)' VKS: 1070
Vrd ruhv

röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'näit malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'näit malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'; Tuksam 1939: 815 Rost 'röst'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
Muud keeled: rts rost [1732] 'röst, röstimine (kohvi kohta)' RES 2004: 854; lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < nrts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
Vt röstima. Vrd rest

seerima, seerin 'saalima; jalutama' < asks spassêren, spatzêren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn EKI MK; Saareste II: 270
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama : sērata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima '= sērama'; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; Tuksam 1939: 909 spazieren 'jalutama, jalutuskäiku tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassêren, spatzêren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren EEW 1982: 2735; < asks spasseren 'jalutama' EES 2012: 464
Muud keeled: lt ciẽrêt 'spazieren' < kasks spacēren Sehwers 1953: 24; lt siẽrêt 'spazieren' < kasks spassêren 'spazieren' Sehwers 1953: 105
Sugulaskeeled: lvS sier, -ub 'spazieren' SLW 2009: 175; lv tsērə̑ < sks spazieren Kettunen 1938: 433; lv tsērõ 'patseerida, jalutada / pastaigāties, cierēt' LELS 2012: 332
Vt patseerima

tingima, tingin 'tingimusi esitama' < asks dingen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 126, 185 tingida 'Bedingen (im kauffen)'; tingima 'Feilschen / bieten'; Hupel 1780: 284 tingma d. 'bedingen'; Hupel 1818: 246 tingima, tingma r. d.; tingmä d. 'dingen, bedingen, abdingen'; Lunin 1853: 194 tingima, tingma r. d. 'рядиться, торговаться'
Murded: `tingima (-mä) 'kauplema; (vastu) vaidlema' sporR S L Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Iis Trm Plt KJn; `tingma Mar Vig Var; `tingmä (-me) Saa Kod M Puh San Krl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1282 tiṅgima : tiṅṅin; tiṅgmä (d) 'dingen, bedingen, besprechen'; ÕS 1980: 713 tingima; Tuksam 1939: 199 dingen 'tingima, (maha) kauplema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dingen 'gerichtlich verhandeln; verhandeln, unterhandeln, bes. über den Abschluss eines Kauf- oder Miethgeschäftes'; Schiller-Lübben dingen 'gerichtlich verhandeln; verhandeln, unterhandeln'; MND HW I dingen 'gerichtlich verhandeln; unterhandeln, verhandeln (über die Höhe einer Zahlung, Ablösungsumme, Buße, des Lösegelds, Schongelds, des Preises)'
Käsitlused: < kasks dingen Liin 1964: 48; EEW 1982: 3178-79; Raun 1982: 177; Raag 1987: 324; < asks dingen 'kohtulikult arutama, läbirääkimisi pidama' EES 2012: 531; EKS 2019
Muud keeled: rts betinga [1846] 'tingitud olema; nõudma, maksma' RES 2004: 112; lt *diņ̃ģêt 'dingen' < kasks dingen Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 26; diņģēties 'dingen, feilschen' < kasks dingen Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tinkiä [1680] 'pyytää t. vaatia alennusta hinnasta' < nrts ting 'olio, esine; käräjät'; is tiŋkiä; krj tinkie < sm SSA 3: 297; lvS diŋg ~ diŋg´, -ub ~ diŋ 'dingen, feilschen' SLW 2009: 53; lv dingõ 'tingida / kaulēties, diņģēties' LELS 2012: 53; vdj tinkiä 'tingida, kaubelda / торговаться' VKS: 1289

tooder, toodri 'meremärk' < ? asks stoder 'id.'

Esmamaining: EÕS 1937
Murded: `tooder : `toodri (-uo-) 'madalikku tähistav meremärk' S Kse Tõs Khn Hää Ris JõeK; `toolder : `tooldri Pöi; `tooler : `toolri Pöi EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1558 tooder 'meretähis (spar-buoy)'; ÕS 1980: 718 tooder '(meremärk)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stoderie 'Einfriedigung od. Umzäunung (Weideplatz) für Pferde'
Käsitlused: < ? [tundmatu päritoluga tüvi] EES 2012: 538; < asks stōder 'lipukesega meremärk võrgu tähistamiseks' EKS 2019
Muud keeled: lt stuõdere, stuoderis 'ein Lotsenzeichen im Wasser; ein am Netz befestigtes, über dem Wasser stehendes Zeichen der Fischer' < asks stōder 'schwimmende Stange mit einem Fähnchen zur Bezeichnung der Stelle, wo sich das Netz befindet' Sehwers 1953: 127
Sugulaskeeled: lv stu’odə̑r 'zeichen für die schiffe auf untiefen des meeres' < kasks stoder Kettunen 1938: 384; Raag 1987: 327; lv stūodõr 'tooder / stodere' LELS 2012: 305

troi, troi 'kampsun' < vrd rts troijo, tråja 'kampsun', asks troie '(mundri)kuub'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk : -jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' '[Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]'
Käsitlused: < kasks troie 'Jacke, Wams' Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94; < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' EEW 1982: 3275; SSA 3: 133; < rts troijo, tråja 'murd kampsun' Raag 1992: 171; < asks troie, troge 'jakk, vammus' EKS 2019
Muud keeled: rts tröja [1334] 'džemper, kampsun' RES 2004: 1152
Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] 'lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen' < vrts tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' [‹ kasks trōge 'takki, jakku'] SSA 3: 133

vader, vaderi 'ristivanem' < kasks vadder(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 128 Waddrit palluma, on üx wanna Kircko komb 'Gevattern bitten, i∫t ein alter Kirchen Gebrauch'; Göseken 1660: 299 Wadder 'Gevatter'; Göseken 1660: 318 wadder 'Pachte / Gefatter'; waddrit kutzuma 'Pachten bitten'; Hornung 1693: 60 Wadder : Wadderi 'ein Gevatter'; Vestring 1720-1730: 27, 272 Emmased Wadderid 'Weibliche Gevattern'; Issa-Wadder Emma-Wadder 'Manns oder Weibes Gevatter'; Helle 1732: 199, 323 vadder 'der Gevatter'; Hupel 1780: 300 wadder, -i r. d. 'Gevatter'; Lunin 1853: 215 wadder, -i r. d. 'кумъ'
Murded: vader, -i 'ristivanem' R S L KPõ I Plt KJn M San; vater : vaderi TLä; vatõŕ : vadõri V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1416 wader : water (d), waderi 'Gevatter, Pathe'; ÕS 1980: 763 vader; Tuksam 1939: 404 Gevatter 'vader'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vadder(e) 'Gevatter u Gevatterin, Taufzeuge; (auch:) Freund, guter Bekannter, Nachbar'; Schiller-Lübben vadder 'Gevatter, Gevatterin, Taufzeuge'; vadderken 'Dem. zu vadder'; MND HW I vadder(e), gevadder, gevādere 'Gevatter und Gevatterin, Taufzeuge; (als vertrauliche Anrede) Freund, guter Bekannter, Nachbar überhaupt'
Käsitlused: < kasks vadder 'Gevatter, Taufzeuge' Ariste 1963: 107; < kasks gevadder Liin 1964: 57; < kasks vadder(e) EEW 1982: 3618; Raun 1982: 195; < asks vadder 'vader' EES 2012: 583; < asks vadder, gevadder, vaddere, gevaddere 'vader, ristiisa, ristiema; sõber, semu, naaber' EKS 2019
Muud keeled: rts fadder [1491] 'vader, ristiema, ristiisa' RES 2004: 245
Sugulaskeeled: vdj vateri < ee vader; sm vateri < rts fadder SKES: 1673; lvS vādr, -ed 'Gevatter(in), Pate' SLW 2009: 212; lv va’d´d´ə̑rz 'taufzeuge, gevatter, pate' < kasks gewadder Kettunen 1938: 463; vdj vateri 'vader / кум' VKS: 1499

vöörmünder, vöörmündri 'kiriku eestseisja (abiline)' < kasks vor-munder 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 434 temma küll ütz Issand om kikest hüwest, enge temma om neine vörmündride ninck helitzeide all; Stahl 1637: 60 Vöhrmünder : Vöhrmündri∫t 'fürmünder'; Göseken 1660: 452 Wormunder 'vormund (tutor)'; Hupel 1766: 104 nemmad tewad issa ning üllewatja ehk wöörmündri wisil; Hupel 1780: 315 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher'; Hupel 1818: 290 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher; lf. Kirchenvormünder'; Lunin 1853: 233 wöörmünder, -dri r. d. 'опекупъ, настоятель, смотритель'
Murded: vüöl`mölder (-`mönder) R; (v)ööl`mölder (-`münder) Khk Muh Ris; vööl`mölder (vüöl-, vüel-, vöör-), vööl`münder (-`mender, -`melder, -`mülder) L K I; vöör`münder (-`mänder) Hi; (v)ü̬ü̬l`mölder (vü̬ü̬r-) M; vü̬ü̬l`möldre T(vü̬ü̬r`mündri San); vü̬ü̬l´`möl´dri (hü̬ü̬l´-) V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫrmünder : wȫrmündri, wȫrmündre 'Kirchenvormund'; wȫlmölder, wȫlmönder '= wȫlmünder'; wȫrmölder : wȫrmöldri; wȫrmöldre : wȫrmöldre; wȫrmönder : wȫrmöndri, wȫrmöndre '= wȫrmünder'; ÕS 1980: 812 vöörmünder 'kiriku eestseisja abiline'; Tuksam 1939: 1090 Vormund 'münder, eestkostja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-munde(r) 'der den Schutz über jem. übt; Vertreter, Verweser, Vervalter usf.'; Schiller-Lübben vormundere (s.v. vormunde) 'der den Schutz über jem. übt, Vorsteher, Verwalter'; MND HW I vȫrmünde, vȫrmünder, vȫrmunt, vȫremunt 'Vorsteher, Verwalter eines Stiftes, einer Kirche, eines Klosters, eines Hospitals; Vorsteher, Aufseher in Ämtern und Zünften'
Käsitlused: < kasks vormunde, vormundere Ariste 1963: 109; Liin 1964: 42; < kasks vor-munder Ariste 1972: 96; Raun 1982: 213; < kasks vor-munde, vor-munder EEW 1982: 4004; < kasks Raag 1987: 323; < asks vormunde(re) 'hooldaja, eestkostja' EES 2012: 623; EKS 2019
Muud keeled: rts förmyndare [1387] 'hooldaja, eestkostja' RES 2004: 302; lt vẽrmiñderis [1638 Wehrmindereen] 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 156; lt pãrmel̃deris, pẽrmiñderis 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 47; pērminderis, vērminderis 'Kirchenvormund' < kasks vȫrmünder (neben vȫrmünde) Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm förmyntäri, -mynt(t)ari, -mynteri, -minteri [1688] 'holhooja / Vormund' < rts förmyndare [‹ kasks vormunder], vrts formyndare [‹ kasks vormunder]; ee föörmünder, -mölder 'kirkonisännöitsijä, kirkkoväärti'; lv vǟrbinder, -mender, vērminder, pērmendər < sks SSA 1: 121; lv pērmendə̑r, pìe̯rmendə̑r; vǟrbinder, verbender, verbinder, vǟrmender, vermender, vērminder 'vormund, kirchenvormund' < sks Kettunen 1938: 283, 509; lv fērmindõr, permendõr, vērmindõr 'vöörmünder / pērminderis' LELS 2012: 61, 235, 360

veebiliides @ veebihaldur