[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

• Esmamaining: Ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
• Läti keel: lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < mr euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
• Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
• Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
• Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
• Läti keel: lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
• Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < rts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
• Vrd korter

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 83 Ladick : ladicka∫t 'Lade'; Stahl LS I 1641: 388 ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; Gutslaff 1648: 223 Ladick 'Lade'; Göseken 1660: 111 Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; Virginius 1687-1690 paljo Rahha olli se Ladiko sees; Vestring 1720-1730: 104 Laekas : Laeka 'die Lade'; Hupel 1780: 197 ladik, -o r. d. 'die Lade'; Lunin 1853: 80 ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
• Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har EMS IV: 753, 755, 774
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik : lādiku, lādike (d); lādikas : lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
• Käsitlused: < kasks lade 'Kiste, Schrein' [asks lade + ee -ik] Ariste 1963: 95; < kasks lade [pigem kasks kui rts] EEW 1982: 1189; < germ, vrd kasks lade, vrts la(a)dikka Raun 1982: 66; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ vrts la(a)dika 'väike kast, karp' EES 2012: 217; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' EKS 2019
• Läti keel: lt lãde 'die Lade, der Kasten' < kasks lade ME: II: 435; lt lãde 'Lade, Kasten' < asks lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' Sehwers 1953: 69
• Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] 'Kasten, Kiste, Schublade' < mr lādikka SSA 2: 33; sm laatikko 'Kasten, Kiste, Schublade' < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika Bentlin 2008: 130; lvS lād, laod [1828] 'kleiner Kasten, Büchse' SLW 2009: 103; lv lō̬ᴅ́ 'kasten' < kasks lade Kettunen 1938: 204; lǭḑ 'laegas / ladite, šķirstiņš' LELS 2012: 172

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
• Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
• Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < asks slachtinge 'id.', rts slachtning 'id.'

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Tapplus 'Schlacht'; Virginius 1687-1690 neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; Sõdurivanne 1697 slahing; Vestring 1720-1730: 106 Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; Helle 1732: 127 lahhing 'die Schlacht'; Piibel 1739 üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; Hupel 1780: 199 lahing, -e od. -i r. d. 'die Schlacht'; Lunin 1853: 82 lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
• Murded: lahing : lahingu 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh EMS IV: 821
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg : lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
• Käsitlused: < kasks slachtinge Liin 1964: 47; Raun 1982: 68; < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- Raag 1987: 339; < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' EES 2012: 221; < asks slachtinge 'lahing, tapatöö' EKS 2019
• Läti keel: lt slaktiņš [1638 Slacktinoh∫s] 'Schlacht' < kasks slachtinge Sehwers 1918: 36, 95, 158; Sehwers 1953: 109; lt slaktiņš 'die Schlacht, das Gemetzel' < kasks slachtinge ME: III: 914
• Sugulaskeeled: vdj lahiŋko 'lahing; sõda / сражение; война' VKS: 562

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
• Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
• Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
• Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
• Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

müüser, müüsri 'uhmer; mortiir' < kasks möser 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 91 möhr∫er : möh∫ri∫t 'mörsel'; Göseken 1660: 91 Mörsel 'Mörser'; Göseken 1660: 300 mörser 'morsel mortarium'; Helle 1732: 141 müser 'der Mörser'; Piibel 1739 möösri sees peneks toukaksid nuiaga; Hupel 1766: 128 öru sedda mösri sees; Hupel 1780: 218, 219 möser : möösri r. d. 'der Mörsel'; müser : müüsri r. 'der Mörsel'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees; Hupel 1818: 141 möisre d. 'der Mörsel'; Lunin 1853: 106, 107 möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser : mööstri r. d. 'иготь, ступка'
• Murded: `müüser : `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu EMS VI: 429
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer : mǖźri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer : mǖźri (Wl, J); mǖzre : mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
• Käsitlused: < kasks moser Liin 1964: 56; Raun 1982: 99; < sks Mörser EEW 1982: 1645; < asks moser 'müüser; mortiir' EES 2012: 302; < asks moser, moyser 'uhmer, müüser' EKS 2019
• Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] 'Mörser' < kasks mö̃ser 'Mörser' Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79
• Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] 'huhmar / Mörser' < rts mortel SSA 2: 172; sm mörssäri 'Kanone' < rts mörsare Bentlin 2008: 147; lv mìe̯zə̑r 'mörser' Kettunen 1938: 223; lv mīezõr, mīzõr 'müüser / piesta, miezeris' LELS 2012: 188, 191

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
• Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
• Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
• Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
• Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < mr pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
• Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
• Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
• Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
• Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
• Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
• Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
• Läti keel: lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
• Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < mr bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
• Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
• Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
• Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
• Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
• Vrd koots|pool

pruun, pruuni 'värvus' < asks brûn 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 kerp /e 'braun'; Helle 1732: 116 körb 'braun (Pferd)'; Helle 1732: 164 punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; Helle 1732: 171 ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; Hupel 1766: 72 Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; Lithander 1781: 509 woetakse .. üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Hupel 1818: 192 pruun, -i r. d. 'braun'; Lunin 1853: 148 pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
• Murded: pruun : `pruuni 'pruuni värvi, pruun värvus' R(`pruuni Vai); pruun : pruuni Hi L K sporI Hel T sporV; ruun : ruuni Sa Muh Tor M; pruum : pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-ḿ); ruuḿ : ruumi Trv EMS VII: 771
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūń : prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
• Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun EEW 1982: 2186; < kasks brûn Raun 1982: 128; < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũns 'braun' < kasks brūn Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19; brũnis 'ein braunes Pferd' < asks brūne 'das kastanienbraune Pferd' Sehwers 1953: 19; brūns 'braun' < kasks brûn Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] '(tumman)ruskea / (dunkel)braun'; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mr brun 'ruskea' SSA 3: 114; lvS brūn ~ brūni 'braun' SLW 2009: 52; lv brūni 'braun' < kasks brūn Kettunen 1938: 30; lv brūni 'pruun / brūns' LELS 2012: 49; vdj bruun 'pruun / коричневый' VKS: 172

rentsel, rentsli 'kõnniteerenn' < asks ren-stên 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 weretawadt næmat hendz ielles se keicke paxuma Roÿaste Reñeste sees
• Murded: `rentsel : `rentsli 'kõnniteerenn' Sa Mar Juu; `rentsle Räp EKI MK; `rentsel : `rentsle 'inimesevare, rääbakas; räbal' Mär Lih PJg JMd Koe VJg Sim Vil; rendsel : `rentsle Krk; `rensel : `rensle Krk; `renstli Puh Ote EMS VIII: 305
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1085 rõńtsik : rõńtsiku; rõntsel : rõńtsli 'Rinnstein, Rinnsal, Stelle, wo Wasser geflossen ist, wo Schmutzwasser zusammenläuft'; ÕS 1980: 585 rentsel 'tänava äärne renn'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ren-stên, ron-stên 'Rinnstein, Strassengosse'; Schiller-Lübben renne-, ronstên 'Rinnstein'; MND HW II: 2 renstêͥn, rennen-, rön-, rönne(n)-, rün- 'Abflußrinne auf der Straße, Gosse; Wegefläche neben der Abflußrinne auf der Straße'
• Käsitlused: < kasks Ariste 1940: 23, 42; < kasks renne-, ronstên Liin 1964: 49; < kasks ren-stên EEW 1982: 2459; Raun 1982: 141; < asks rennestēn, ronstēn 'rentsel' EES 2012: 425; < asks renne-stēn 'rentsel', bsks Rennstein 'rentsel' EKS 2019
• Läti keel: lt reñstele, reñkstele 'Dachrinne; Gosse, Pfütze, kleiner Bach, niedrige Stelle im Walde' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1918: 47, 60, 156; lt reñstele 'Rinnstein' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1953: 99
• Vrd renn

röstima, röstin '(tulel) praadima, küpsetama' < kasks rösten 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 340 rostida 'rosten terrere'; Virginius 1687-1690 Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; Hupel 1780: 258 röstima; röstitama d. 'rösten'; Lithander 1781: 23 Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; Hupel 1818: 208 röstima; röstitama r. d. 'rösten'; Lunin 1853: 161 röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 röśtima : röśtin; röstma : röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 röśtima : röśtin; röśtitama (röstma, rȫśtima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
• Käsitlused: < kasks rosten Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448; < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' EEW 1982: 2618; < kasks rôsten Raun 1982: 148
• Läti keel: lt restêt 'rösten' Sehwers 1953: 99
• Vt röst

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salwy 'Salbey salvia'; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; Lenz 1796: 19 woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Schmidt 1816: 19 Parrem on, kui Salvei lehhed wee sees kedetakse; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
• Käsitlused: < asks salveie 'salvei' EKS 2019
• Läti keel: lt zalvijes 'Salbei' < kasks salvei, salvye 'Salbei' Sehwers 1953: 161; lt zalpetes, zal̃pija 'die Salbei' ME: IV: 685
• Sugulaskeeled: sm salvia [Agr] 'eräs mausteena ja koristeena käytettävä huulikukkaiskasvi / Salbei' < rts salvia SSA 3: 150

siirup, siirupi 'vedel magus toiduaine' < asks sirup, sirop 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 406 Syruppi 'Syrup syropus'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad
• Murded: `siirup, -i Lüg; `siirup : `siirubi Kuu Vai; siirup : siirubi Jäm Rei; siirup, -i Khk Vll Muh Emm Vig Kse Var sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn Trv Hls TLä TMr San; siiroṕ, -i sporV(tsiiroṕ Krl Rõu); siirap, -u Krk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144, 1161 sērup : sērupi '= sīrup'; sīrup : sīrupi (sērup) 'Syrup'; ÕS 1980: 636 siirup
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sirup, sirop 'Sirup, überh. ein Medicintrank'; MND HW III sirop, -rōp, -rup 'dickflüssige Zuckerlösung'
• Käsitlused: < asks Sirup, Sirop Liin 1964: 55; < sks Sirup ~ kasks EEW 1982: 2785; < kasks sirup Raun 1982: 156; < asks sirup, sirop ~ sks Sirup 'siirup' EES 2012: 471; < asks sirup, sirop 'siirup; magus püdel arstim' EKS 2019
• Läti keel: lt sĩraps 'Sirup' < kasks sirup, sirop Sehwers 1918: 54, 157; lt sĩrups 'Sirup' Sehwers 1953: 105; sīrups 'Syrup' < kasks sirup, sirop Jordan 1995: 87
• Sugulaskeeled: sm siirappi, sirappi [1756] 'Sirup' < rts sirap, sirop SSA 3: 177; vdj siroppi 'siirup / сироп' VKS: 1152

till, tilli 'maitsetaim (Anethum graveolens)' < asks dille 'id.', sks Dill 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 159 Tilli 'Dill'; VT 1686 Kümnist annate Müntä / Tilli nink Köömnide eest; Vestring 1720-1730: 248 Til, -li 'Dille'; Hupel 1780: 284 til, -li r. 'Dill'; Lithander 1781: 312 Keeda sedda siis wee sees Tilli, terwe Pipra, terwe Muskatplomi, ja Lorbäri lehtega; Hupel 1818: 246 til, -li r. d. 'Till, Tille'; Lunin 1853: 194 til, -li r. d. 'укропъ'
• Murded: till :`tilli R(`tilli Vai); till (-l´l) : tilli Jäm Hi sporLä Tor Hää Juu JMd Koe VJg IisK Iis Kod Lai Plt KJn SJn M Puh San sporV EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1279 til´l´ : til´l´i 'Dill'; ÕS 1980: 712 till : tilli
• Saksa leksikonid: MND HW I dille 'Dill'
• Käsitlused: < asks dille Liin 1964: 63; EES 2012: 530; EKS 2019; < sks Dill EEW 1982: 3171; < germ, vrd sks dill, rts dill Raun 1982: 176
• Läti keel: lt pl. dil̃les [1638 Dilles] 'Dill (Pflanze)' < kasks dille Sehwers 1918: 86, 146; Sehwers 1953: 26; lt dilles LELS 2012: 53
• Sugulaskeeled: sm tilli [Agr] 'maustekasvi Anethum graveolens / Dill' < mr dill SSA 3: 295; lv dillõd 'till, aedtill / dilles' LELS 2012: 53

toos, toosi 'karp' < asks dōse 'id.', sks Dose 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 323 toos 'die Dose'; Piibel 1739 ja kirja-musta toos olli ta pusa külges; Hupel 1780: 287 toos, -i r. d. 'die Dose'; Lithander 1781: 614 siis woib neid ülle aasta pläk-Toside sees hoida; Hupel 1818: 250 toos, -i r. d. 'die Dose'; Lunin 1853: 198 toos, -i r. d. 'коробка, табакерка'
• Murded: tuos : `tuosi R(`tuosi Vai); toes : toosi Sa Muh Lä Ris; toos (-ś) : toosi Hi sporLä PJg Tor; tooś : toosi (-uo-) Juu Kos JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Plt; tu̬u̬ś : toosi Hää Kod KJn Trv Pst Hls TLä Võn San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōź : tōzi 'Dose, Büchse, Futteral'; ÕS 1980: 719 toos
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Dōse, Dȫse 'Dose, Büchse, (kleine) Schachtel'
• Käsitlused: < asks doos ~ sks Dose EEW 1982: 3233; < asks Doos Raun 1982: 179; < asks dose SSA 3: 310; < asks dōse ~ sks Dose 'toos, karp' EES 2012: 540
• Läti keel: lt duõze Dose < asks dōs Sehwers 1953: 30
• Sugulaskeeled: sm toosa [1751 tobak tååsa] 'rasia / Dose' < rts, vrd rts dåsa, dosa 'rasia' [‹ kasks dōse, asks dose] SSA 3: 310; lv dùo̯ž́ 'dose' < sks Kettunen 1938: 42; lv dōz 'toos / doze' LELS 2012: 50, 54; lv tsukkõrdūož 'suhkrutoos / cukurdoze' LELS 2012: 333

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'id.' [troost = trööst 'lohutus'; rööpvariandid kajastavad alamsaksa keele vahelduvat hääldust.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 360-361 se keike parremb Trost nĩck röÿmu; Stahl 1637: 122 Troh∫t : [trohst]i∫t 'Tro∫t'; Gutslaff 1648: 242 Trôst, Röhm /a 'Trost'; Göseken 1660: 95, 419 troost/ i 'Trost'; Rohst 'trost solatium'; Vestring 1720-1730: 256 Troost; Hupel 1766: 105 siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; Hupel 1780: 288 trööst, -i d. 'der Trost'; Hupel 1818: 252 troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; Lunin 1853: 199 troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
• Murded: truost : `truosti Kuu VNg Lüg; troost : troosti JMd Trm; roest : roosti Vll EKI MK; trüöst : `trüösti VNg; trööst : tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; rööst : röösti Khk Vll Tor; trü̬ü̬st : tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; rü̬ü̬st : röösti Trv Krk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōśt : trōśti 'Trost'; trȫśt : trȫśti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
• Käsitlused: < kasks trôst Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raun 1982: 181; Raag 1987: 325; < kasks trost ~ sks Trost EEW 1982: 3277; < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' EES 2012: 546
• Vt trööstima

vaagima, vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; Stahl 1637: 126 wahckima : wachkin : wahcki∫in : wahckinut 'Wegen'; Göseken 1660: 95, 461 wehgkima 'wegen'; wahckima 'wegen librare'; Helle 1732: 201 wagima 'wägen'; Piibel 1739 Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; Hupel 1780: 302 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lithander 1781: 497 Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; Hupel 1818: 272 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lunin 1853: 218 wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
• Murded: `vaagima : `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima : vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima : vaagin Han Tõs Iis; `aagima : aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema : vae(n) Jäm Hi Koe EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima : wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
• Käsitlused: < kasks wagen Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 194; < ee vaag ~ kasks wagen EEW 1982: 3599; < asks wagen 'kaaluma' EES 2012: 582; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata 'punnita' < sm vaaka SSA 3: 383; lvS vaet, -ub 'wiegen, wägen' SLW 2009: 214; lv va'it̆tə̑ 'wiegen, wägen' Kettunen 1938: 466; va'itõ 'kaaluda / svērt, apsvērt' LELS 2012: 350, 351
• Vt vaag

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'id.'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; Müller 1600-1606: 421 Toddest, se on io üx röhmu weerdt; Rossihnius 1632: 434 sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; Stahl HHb I 1632: Dij ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; Gutslaff 1647-1657: 56 ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; Gutslaff 1648: 246 kallis 'werth'; Göseken 1660: 95, 448 wehrt/ i 'Wehrt'; ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt dedignus'; Vestring 1720-1730: 273 Wäärt 'Würdig, Wehrt'; Helle 1732: 199 wäärt 'würdig, werth'; Helle 1732: 354 Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; Piibel 1739 suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; Hupel 1766: 48 Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; Hupel 1780: 300 wäärt r. d. 'werth, würdig Ad.'; Lunin 1853: 215 wäärt r. d. 'достойно, дорого'
• Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟŕt (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
• Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; < asks wert 'väärt, vääriline' EES 2012: 622; EKS 2019
• Läti keel: lt vẽrts 'wert, würdig' < kasks wert Sehwers 1918: 164; vērts 'wert, würdig' < kasks wert Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] 'arvoinen, veroinen / wert' < vrd rts värd, värt 'arvoinen, kannattava' SSA 3: 486; lv vǟrts 'wert' < sks Kettunen 1938: 510; lv vēr`tli, vǟr`tli 'wert, wertvoll' < sks Kettunen 1938: 479, 510; lv vǟrt, vǟrts 'väärt / vērts' LELS 2012: 358