[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

rekk, reki 'kasimatu, räpane' < asks dreck 'id.', sks Dreck 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 167 rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; Hupel 1780: 256 rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
• Murded: rekk : reki 'lohakas, räpane (kass)' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn EMS VIII: 299
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane : rekase, rekatse; rekk : reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane : rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'murd porine, räpane'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
• Käsitlused: < kasks, sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä EEW 1982: 2455; < ee [deskr], vrd sm retku 'lodev' Raun 1982: 141; < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' EES 2012: 424

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
• Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
• Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
• Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < mr vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
• Vt vissisti

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'id.'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: kohtuvanne 1600; EKVTS 1997: 96 keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum̃mal ninck tem̃ma kallis Evangelium mind peap awwitama; Müller 1600-1606: 410 kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; Müller 1600/2007: 178 nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601); Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib; Stahl HHb I 1632: 13 Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; Stahl 1637: 130 wissist 'wis'; Göseken 1660: 214 wissist 'Gewis'; Piibel 1739 siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśśiste 'gewiss, wahr'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] 'varmasti; arvatenkin, kai' < mr vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm SSA 3: 462; lv viš̆šìst 'stark, haltbar' Kettunen 1938: 490; lv viš luja, vahva < sks SSA 3: 462
• Vt viss