[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < asks hānenbalk 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Piibel 1739 nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; Hupel 1818: 35 haan-palk r. d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; Masing 1825: 306 kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; Lunin 1853: 21 aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
Murded: (h)aampalk R; aampal´k Muh L(uam-); aampal´k K(oam-, voam-); aampal´k I(uam-); aamtala Vän SJn Krk; aańpal´k M EMS I: 52-54
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k : -pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; < asks hane(n)balke 'sarikapenn; sarikapaari ülemine põikpuu' EES 2012: 41; EKS 2019
Sugulaskeeled: vdj balkka 'tahutud palk, tala, aampalk / балка' VKS: 157

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < rts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]
Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
Käsitlused: < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
Läti keel: lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < rts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < asks schrubbe-hövel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; kruṕp- V; rupp- Pöi Hel EMS III: 881; kruop : `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg EMS III: 870; krubi`ü̬ü̬vel TLä EMS III: 875; kropp- (kroṕp-) Krl Rõu Vas EMS III: 872; krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha EMS III: 858; krump- Kod; rump- Muh Krk(-ḿ-) EMS III: 877; kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' Viires 1960: 68
Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele 'Schrubbhobel' < asks schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' Sehwers 1953: 107; lt skrube 'der Schrubbhobel' < asks schrubbe(-hövel) ME: III: 897
Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ 'schrubbhobel' < asks schrubbe-hövel Kettunen 1938: 373

lüüs, lüüsi 'paisusilm; veskitamm' < asks sluse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lüüs, -i d. 'die Schleuse'; Arvelius 1782: 94 keik lüsid mahhamurdis; Hupel 1818: 130 lüüs, -i r. 'die Schleuse'; Lunin 1853: 96 lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
Murded: lüüś : lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs : `lüüsi Hlj VNg; lüis : lüisi Vän Kad Nõo EMS V: 813
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´ : lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; VL 2012 lüüs < asks slüse, hol sluis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
Käsitlused: < kasks sluse Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1465; Raun 1982: 86; < asks slūse 'lüüs, pais' EKS 2019
Läti keel: lt slũžas [1638 Sluh∫chas] 'Schleuse' < kasks slūse 'Schleuse' Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112; slūžas 'Schleuse' < kasks sluse ME: III: 943
Sugulaskeeled: lv slūž 'schleuse' < kasks sluse Kettunen 1938: 375; lv slūžõd 'lüüs / slūžas' LELS 2012: 297

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'
Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
Läti keel: lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < rts balsam SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280

plank, plangu 'paks laud; laudtara' < asks planke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 plancki 'plancke planca'; Hupel 1818: 184 plank, -i r. d. 'die Planke'; Lunin 1853: 143 plank, -i r. d. 'планка, тонкая доска'
Murded: plank : plangi 'paks (laeva)laud; plankaed' Jäm Mar Mär Ris Trm Kod Äks Plt KJn; plańk : plangi (-ń-) T V; lank : langi Khk Mus Phl Hää M(lańk); plank : `plangu Jõe Kuu Vai(`planku); plank : plangu Emm Rei Var Khn Tor Hää Ris; lank : langu Khk Kaa Vll Pöi Muh Aud Vän Tor; plank : `planga VNg Lüg Jõh EMS VII: 566
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 502, 923 laṅk : laṅgi '= plaṅk'; plaṅk : plaṅgi, plaṅgu (SW) 'Planke, Brett'; ÕS 1980: 519 plank 'paks laud; laudtara'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; Plur. jede Einfriedigung durch Bretter; seltener die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'; Schiller-Lübben planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; im Plur. die hölzerne Befestigung, Umzäunung von Städten und Burgen, auch die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'
Käsitlused: < kasks planke 'Planke, Brett' GMust 1948: 5, 21, 87; < kasks planke Liin 1964: 52; Raun 1982: 124; < sks Planke 'dickes Brett' EEW 1982: 2094; < kasks planke ~ sm lankku SSA 2: 44; < asks planke ~ sks Planke 'paks laud; laudtara' EES 2012: 375; < asks planke 'paks laud' EKS 2019
Läti keel: lt blañka 'Planke' < kasks blanke Sehwers 1918: 24, 143; lt blanka 'Planke, dickes, großes Brett' < kasks blanke Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56
Sugulaskeeled: sm lankku, plankku [1664] 'Planke' < mr planka 'plankku' [‹ kasks planke]; is plaŋkku 'lankku' < sm ~ rts SSA 2: 44; sm lankata, plankata (itämurt.) 'jakaa huone väliseinällä / eine Zwischenwand einziehen' < rts plank 'lauta-aita, lautaseinä, väliseinä' SSA 2: 44; lv plāŋk̆ka, plaŋ̄k̆kə̑ 'planke' < rts planka Kettunen 1938: 302; lv blānka 'puuplank / planka' LELS 2012: 44; vdj plankka, plankki 'plank, laud / планка, доска' VKS: 935

poots|haak, -haagi 'metallkonksuga ritv' < asks bôshake, bôteshāke 'id.', sks Bootshaken 'id.', vrd rts båtshake 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Pooshaki 'Boßhacke'; Göseken 1660: 225 Raud/pooshaki 'Hake (zum Schiffe)'
Murded: pootshaak : -`haagi Jõe Kuu; `pootsak, -i (-uo-) Sa Hi Ris; `pootsaak : -aagi (-oagi, -uagi) Khk Vll Muh Mar Han Vän Ris; pootsak : pootsagi Rid; `pootsvaak : -vaagi Sim Lai; `poostvaak : -vaagi Ksi Plt; puustak : puustagi KJn Ran; puustaak : -taagi Ran Nõo; `puostav, -i Jõh; `potstam, -i JõeK EMS VII: 686; puos(s)haak (-aak) Kuu JõeK Iis; poosvaak (-vuak) JMd Trm Lai; puosvaak (-vuak) Koe Kad VJg; `puosak : `puosakki Jõe; `puśsak : `puśsagi Räp; pu̬u̬sshaak´ Plv EMS VII: 685
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōts-hāk : -hāgi 'Bootshaken'; ÕS 1980: 529 pootshaak 'teraskonksuga latt, ritv'; Mereleksikon 1996: 329 pootshaak '(hol bootshaak)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôshake 'Bootshaken'; MND HW I bôshāke, bôteshāke 'Bootshaken'
Käsitlused: < kasks bôtshâke 'Bootshaken' [vrd kasks bôtshâke] GMust 1948: 53, 88; < asks Boos-haken Liin 1964: 49; < asks bō(t)shake ~ sks Bootshaken ~ rts båtshake 'pootshaak' EES 2012: 380
Läti keel: lt buõstaks 'Bootsstange (Bootsstock)' < sks Sehwers 1918: 66; lt buosāks 'Bootshaken' < asks bōshāke 'Bootshaken' Sehwers 1953: 22
Sugulaskeeled: sm puoshaka [1644 botzhaca] 'uitto-, vene-, tukki-, palokeksi / Flöß-, Boots-, Heuerhaken' < rts båtshake 'vene-, tukki-, palokeksi' SSA 2: 432; lv bùo̯ts-ò̬i̭k 'bootshaken' Kettunen 1938: 32

praalima, praalin 'suurustama, uhkustama' < asks pralen 'id.', sks prahlen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 tühu pajatama 'pralen'
Murded: `praalima 'kiitlema, suurustama; prassima, läbi lööma' Kuu Hlj Lüg Jõh Vll Mar Mär Han Tõs Hää JõeK VMr VJg Sim Iis Trm Pal Plt KJn; `raalima Vän Saa; `praal´ma TLä Rõu Vas; `raal´ma Trv; `prallima Jäm Khk Vll Tõs EMS VII: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prālima : prālin 'prahlen, laut reden'; ÕS 1980: 532 praalima 'hooplema, kiitlema; prassima, pillama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pralen 'prunken, stolzieren, prahlen, sich rühmen, laut sprechen'; Schiller-Lübben pralen '(laut) sprechen'; MND HW II: 2 prâlen 'großen Aufwand betreiben, große Worte führen, sich berühmen, prahlen, lärmen'
Käsitlused: < sks prahlen ~ kasks pralen EEW 1982: 2157; < kasks pralen Raun 1982: 127; < asks pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama' ~ sks prahlen 'hooplema, kelkima' EES 2012: 383; < sks prahlen 'kiitlema, hooplema' EKS 2019

prei, prei 'hobuste jalanahapõletik' < asks spreie 'laiali puistatu'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: prei 'hobuse jalahaigus, käsn' R Khk Hi Lä Tõs sporKPõ sporI Äks Plt Ote Urv Har Plv; rei Sa Muh Vig Aud Vän Tor KJn Vil M; trei Jäm Mär Khn Urv Har VId EMS VII: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prei : pl. preid (rei) 'Spreu, Spaht, Mauke (Pferdekrankheit)'; ÕS 1980: 533 prei 'hobuse jalgade nahahaigus'
Saksa leksikonid: MND HW III sprêͥden 'locker verteilen; ausstreuen, auswerfen; verbreiten, verteilen'
Käsitlused: < sks Spreu ~ kasks EEW 1982: 2168; < asks spreie 'laiali puistatu' ~ sks Spreu 'aganad' EES 2012: 384-385
Läti keel: lt spreĩjas 'eine Pferdekrankheit an den Beinen' < asks spreie 'Sprehe' Sehwers 1953: 117; lt sprejas pätk, hobuse jalahaigus < asks spreie EES 2012: 385

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

puuslak, puuslaki 'hingeldustõbi' < asks bûk 'kõht' + slach 'hoog; löök'

Murded: `pouslak : `pouslagi 'hobuse astma; kõva nohu (inimesel)' Kuu Jõh IisR; `pouslak, -i Hi Han Pä Jür VMr Iis Kod Krk Hel TLä Rõn; `paus(s)lak, -i Har; `pouslar, -i Kod; `pouslaht : -lahi sporSa; `puuslaat´ : `puuslaadi Räp Se; `puuslak : `puuslagi (-ki) Vän Saa Kod Hel Ote Rõn San; `puuslak : -laka Kod; `puuslank (-lakk) Trv Hls; `puslak, -i Rõu; `pohklaed : -laadi Muh; `puhlaat´ : -laadi San EMS VII: 925
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 604, 1183 lȭtsutamize-tõbi 'Bauchschlag, Schwindsucht der Pferde'; külled sõidawad 'das Herz klopft heftig, der Atem geht schnell, (das Pferd) hat den Bauchschlag'; EÕS 1930: 885 puuslakk 'lõõtsutamistõbi (hobustel)'; ÕS 1980: 551 puuslak 'rinnutus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrd bûk 'Bauch'; slach 'Schlag; plötzlicher Krankheitsanfall'
Käsitlused: < asks buuk-slagen 'Keuchen, Kolik' EEW 1982: 2263; Koponen 1998: 153; EES 2012: 397
Läti keel: lt būslags, būšlaks, būkslaks 'Bauchschlag (Pferdekrankheit)' < asks būkslag Sehwers 1953: 23
Sugulaskeeled: lv pūslak 'hingeldustõbi, puuslak / aizdusa' LELS 2012: 261

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < kasks ledder 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606 kumba Reddelme otz Taiwast am̃a se Maa pæle on oyendanut; Rossihnius 1632: 306 temma tei omma ehsimetze Poja .. ninck panni tedda ühhe reddali sisse; Stahl 1637: 86 reddelim : reddelimme∫t 'leiter'; Gutslaff 1648: 225 Reddal/e 'Leiter'; Göseken 1660: 279 reddal 'leiter scala'; VT 1686 Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; Vestring 1720-1730: 201 Reddel, -le 'Die Leiter'; Helle 1732: 108, 305 kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; Hupel 1780: 255 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; Hupel 1818: 204 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; Masing 1825: 406 [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; Lunin 1853: 158 reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
Murded: redel : redeli 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´ : redeli Hel T V; redel : redli Hi; `retli : retlime Kuu EMS VIII: 271
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas'; Deutschbaltisch 2019 Reddel 'wo man Pferden Futter vorstreut (Lindner 1762)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
Käsitlused: < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51; < sks ~ lms EEW 1982: 2437; < bsks Reddel, vrd asks ledder Raun 1982: 140; < bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' EES 2012: 422
Läti keel: lt redele [1644 reddelims] 'Raufe über der Krippe, Leiter' < kasks ledder Sehwers 1918: 44, 93, 156; lt pl. redeles 'Leiter; Wagenleiter' VLV 1944: 334; lt redeles 'redel; vankriredel' ELS 2015: 714
Sugulaskeeled: sm reteli [1880] 'reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche' < vn rédili 'rehuhäkki' SSA 3: 67; lv re'ddə̑l, re'ddil´ 'raufe, reddel' < asks reddel Kettunen 1938: 332; vdj reteli '(rõugu)redel; redelvõre; vankriredel / лестница' VKS: 1046; is reteli Nirvi 1971: 474; is retteeli 'redel' Laanest 1997: 166

taaler, taalri 'endisaegne rahaühik' < kasks dāler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 344 kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth; Gutslaff 1648: 90 Wannathaler 'Thalerus'; Gutslaff 1647-1657: 257 [saht] ütte pohle Thaleri leuwda; Göseken 1660: 335 Saxa wanna Thaler 'ReichsThaler'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Hupel 1780: 277, 279 tader, -i d. 'der Thaler'; taler : taalri r. 'der Thaler'; Hupel 1818: 234, 235, 239 taalder, -dri r. d. 'der Thaler'; tader, -i r. d. selt. 'der Thaler'; taler : taalri r. d. 'Thaler'; Lunin 1853: 184, 187 taalder, -dri r. d. 'талеръ'; tader, -i r. d. 'талеръ'; taler : taalri r. d. 'талеръ'
Murded: `taaler : `taaldri Kuu Jäm Rei Kse Vän Trv San Plv(`taalõr); `taalder : `taaldri Sa Muh Rei Mar Han Mih Ris Kos JMd VJg; `talder : `taldri Kse Juu; `taader : `taadri Kul Han Khn Hää Plt KJn Kõp Trv; `taadri Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244, 1245 tāder : tādri (P) '= tāler'; tālder : tāl´dri (P) '= tāler'; tāler : tāl´ri, tāl´dri 'Thaler'; ÕS 1980: 687 taaler 'aj (hõbemünt); maa hindamise ühik Liivimaal'
Saksa leksikonid: MND HW I dāler, dalder 'Taler'
Käsitlused: < kasks dāler, dalder Liin 1964: 48; < asks da(a)ler Raun 1982: 168; < sks Thaler (‹ Joachimsthaler), vrd kasks da(a)ler EEW 1982: 3025; < asks dāler, dalder ~ sks Taler EES 2012: 505
Läti keel: lt dãlderis [1638 Dahlderis] 'Taler' < kasks dāler Sehwers 1918: 22, 86, 145; lt dalderis, dãlderis 'Taler' < kasks dāler, dalder Sehwers 1953: 25
Sugulaskeeled: sm taalari [1572 sata dalarita] 'vanha rahayksikkö / Taler' < rts daler [‹ asksks da(a)ler] SSA 3: 248; SKES: 1186; lv dōldər < ee taalder SKES: 1186; lv dō̬ldə̑r 'taler' < vrd lt dālderis Kettunen 1938: 39; lv dǭldõr 'taaler / dālderis' LELS 2012: 53; vdj tanderi 'taaler (hõbemünt) / серебреник (монета)' VKS: 1266

task, taski 'tasku' < kasks taske 'id.' [u-tüveline tasku on rootsi laen.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 366 ütteki tascki se the pähl; Stahl HHb III 1638: 213 ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; Gutslaff 1648: 241 Kalliche 'Tasche'; Göseken 1660: 94 taski 'Tasche'; Göseken 1660: 347, 372 saddula tascke 'Satteltasche'; Vestring 1720-1730: 243 Task, -ko 'Eine Tasche'; Helle 1732: 186 task 'die Tasche'; Hupel 1780: 281 task, -o r. 'die Tasche'; Lunin 1853: 190 task, -o r. 'карманъ'
Murded: task (`tasku) : `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (taśk) : tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku : `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; taśk : taśki Pst Hls TLä Kan Plv; taśk : tasi Hel Nõo; `taśki : `taśki Saa Kan Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task : tazu (SW) '= tasku'; taśki : pl. taśkid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk : taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
Käsitlused: < kasks taske, tasche Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; < kasks taske 'Tasche' EEW 1982: 3094; < asks taske, tasche 'tasku, kukkur, rahakott; paun, kott' EES 2012: 518; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] 'Tasche eines Kleidungsstückes' < mr taska [‹ asks taske, sks Tasche] SSA 3: 275; krj tasku 'vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku' < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd SSA 3: 275; lv tas̄k 'frauentasche' < germ; lv taš̄´k 'scheide, (lederne) tasche' Kettunen 1938: 410; vdj tasku 'tasku / карман' VKS: 1275

teemant, teemandi 'vääriskivi' < asks dêmant 'id.', sks Demant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Rubini kiwwi, ütz Saphiri kiwwi, ninck ütz Demanti kiwwi; Göseken 1660: 157 Demanti-kiwwi 'Demant'; VT kk 1690: 191 Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant; Piibel 1739 Ma ollen so pea-otsa teinud kui temanti-kiwwi, kowwamaks kui kaljo; Hupel 1780: 282 temanti kiwwi r. d. 'Diamant'; Masing 1818: 54 Temant on õtse kalli kiwwide kuningaks arwata; Lunin 1853: 192 temanti kiwwi r. d. 'алмазъ'
Murded: `tiemant : `tiemandi VNg Lüg Vai; `teemant : `teemandi (-ie-) Sa Muh Rei Mar Mär Var Vän Tor Ris Juu Kos Koe VJg Iis Kod KJn; `tiimańt : tiimandi Plt; timat, -i Kod Nõo Plv; timant, -i Hls; timmańd (-t), -i Trv Krk Ran Rõu; timmat´, -i Hls Krk Nõo Kam Kan Har Plv Vas; `tüäment Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 *tēmand : tēmandi; tēmant : tēmanti 'Diamant'; tēmanti-kiwi 'Diamant'; ÕS 1980: 700 teemant
Saksa leksikonid: MND HW I dêmant 'Diamant'
Käsitlused: < kasks dêmant Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; < sks Demant EEW 1982: 3108; EKS 2019; < asks dēmant ~ sks Demant EES 2012: 520
Läti keel: lt demants, dimants, deimants 'Diamant' < asks demant Sehwers 1953: 26
Sugulaskeeled: sm timantti [1642 Dimant] 'Diamant' < rts diamant SSA 3: 296; lv dīmant̀ 'diamant' Kettunen 1938: 38; lv dimant 'teemant / dimants' LELS 2012: 53

teenima, teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 jätta se yli|kaugni ninck rem̃sa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; Müller 1600-1606: 353 kÿtat, niñck tenidt Iumala; Rossihnius 1632: 367 teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; Stahl HHb II 1637: 118 Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; Stahl 1637: 48 denima : denin : deni∫in : deninut 'Dienen'; Gutslaff 1647-1657: 115, 233 Rahgwat thenikut Sinulle; Göseken 1660: 159, 114, 424 teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen mereri'; Vestring 1720-1730: 246 Tenima 'Dienen'; Helle 1732: 187 tenima 'dienen, verdienen'; Hupel 1766: 40 omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; Hupel 1780: 282 tenima r. d. 'dienen'; Lunin 1853: 192 tenima r. d. 'служить, прислуживать'
Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬ńmä (-me) Kod eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēńmä (d) 'dienen'; ÕS 1980: 700 teenima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
Käsitlused: < kasks denen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênen EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324; < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustusi täitma' EES 2012: 520; EKS 2019
Läti keel: lt diẽnêt 'dienen' < kasks dēnen 'dienen' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dienēt 'dienen' < kasks dênen Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienata [1860] 'ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen'; is tēnata 'ansaita'; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' SSA 3: 289; lvS dienub 'dienen' SLW 2009: 53; lv dēn´ə̑ 'dienen' Kettunen 1938: 37; lv dēņõ 'teenida, teenistuses olla / dienēt, kalpot'; lv dīenõ 'teenida (sõjaväes) / dienēt' LELS 2012: 52-53; vdj teeniä 'teenida / служить, зарабатывать' VKS: 1280
Vrd teener, teenistus

teljed pl, telgede 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 282 telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; Hupel 1818: 244 tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g : tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´ : pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg : telje; teljed 'mitm kangaspuud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
Käsitlused: < kasks stelle, stel Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; < asks stelle, stel 'kanderaamistik; kangasteljed; tellingud' EES 2012: 522; EKS 2019
Läti keel: lt pl. stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] 'Webstuhl' < kasks stel, stelle 'Webstuhl' Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120; stelles (pl.) 'Gestell, Webstuhl' < kasks stel(le) 'Gestell des Webstuhls' Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tellit [1886] 'kangaspuut / Webstuhl' < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' [‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut'] SSA 3: 281

tikerber, tikerberi 'karusmari (Ribes uva-crispa)' < asks Stickelber, Stickerber 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 514 wotko ounade assemmel Tikkelbäri marjo; Lenz 1796: 11 Sell kuul woip ka .. neid norid Jani Marju, nink Tikkerberi Marju ossad ma sisse panna ehk istutada; Marpurg 1805: 16 se tikker wösso, kä tikker pu marjo kannap; Hupel 1818: 245 tikkel- od. tikli- r. d. od. tikker-pu-marri r. d. 'Stachelbeere'; Lunin 1853: 194 tikkel marri r. d. 'кружевникъ'
Murded: tikerber (tikerbär), -i 'karusmari, tikker' VNg Lüg sporSa Muh Emm Phl Lä Aud Vän Tor HJn Amb Ann JMd Koe Plt Vil; tikerbäär : `tikerbääri Jõh; tikenber, -i Aud; kikerber, -i Tor; tikerperä (tikõr-) Rõn San Urv Rõu Plv Vas; pikõrperä Vas; tikker : `tikri Jõe Khk Vän Juu; tikõl´ : `tiklõ Urv EKI MK; tikerberi mari Pha Vll sporLä HJn Koe Plt; tikenberi mari Aud; tikerperä mari (tikõr-) Rõn San Krl Tõs Plv Vas; tikerpuu mari Jäm; `tikrimari Jäm; `tiklõ mari Urv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tikelber : tikelberi 'Stachelbeere'; tikerber, -i (d) '= tikelber'; tikerper, -i (d) '= tikelber'; ÕS 1980: 712 tikerber 'karusmari'; tikker 'kõnek tikerber'
Saksa leksikonid: MND HW III stikbēre 'Stachelbeere'
Saksa allikadA: Grimm stick(el)beere 'stachelbeere' '(Niedersachsen)'
Käsitlused: < asks Stickelber 'Stachelbeere' EEW 1982: 3162; < asks Stickelber (~ Stickerber) Raun 1982: 176; < asks stickelber(e) 'karusmari' EES 2012: 528-529; EKS 2019
Läti keel: lt stiķenes 'Stachelbeeren' < asks stickelbēre Sehwers 1918: 160; stiķenbēres, stiķenes 'Stachelbeeren' < asks stickelbēr 'Stachelbeere' Sehwers 1953: 122
Sugulaskeeled: lvS stikker mared 'Stachelbeere' SLW 2009: 119, 179

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
Läti keel: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202

trallima, trallin '(lärmakalt) pidutsema, lustlikult aega veetma' < asks tralā 'sõnadeta laulma', sks trallen 'sõnadeta laulma'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `trallima (-l´le-) 'häälekalt lõbutsema' Kuu VNg IisR Jäm Emm Rei sporL Ris Juu JMd VMr Kad Iis Trm Plt; `tral´ma Puh; `rallima (-l´l-) Sa Muh Vän Pil KJn SJn; `ral´ma (-me) M EKI MK; `prallima 'praalima, trallima' sporSa Tõs EMS VII: 733
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trallama, -an; tral´l´ima, -in; tral´l´itama, -tan 'trillern, trällern, salbadern'; EÕS 1937: 1566 trallima; ÕS 1980: 723 trallima; Tuksam 1939: 970 trällern 'trallitama'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein tralarrn [tralạ̄·n], tralalln [1755], tralaljen 'tirallieren, eintönig singen'
Käsitlused: < asks tralā, sks tralla(la) EEW 1982: 3262; < germ, vrd rts tralla, asks trallallen Raun 1982: 181; < sks trallen 'sõnadeta laulma' [võimalik ka, et ‹ asks] EES 2012: 543-544
Läti keel: lt trallināt 'trällern' VLV 1944: 526
Sugulaskeeled: sm rallattaa, trallattaa [1787] 'laulella hilpeästi / trällern'; krj rallattoa; ee trallida, trallitada < rts tralla 'lauleskella' [deskr] SSA 3: 44; Häkkinen 2004: 1020; lv trō̬ĺińt́̆t́ə̑ 'trällern' Kettunen 1938: 432

trampima, trambin 'jalgadega lööma, tampima' < asks trampen 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 481 tammuma H.; pesma jalguga d. 'strampfen, strampeln (von Pferd)'; Hupel 1818: 251 trampima r. 'hart treten, trampeln'
Murded: `trampima R Hi Lä Hää Ha JMd Tür Kad VJg Trm Ksi Lai Plt; `traḿpma Kod T V; `krampima PJg Puh; `rampima Khk Vll Muh Vän Tor KJn Kõp; `raḿpma (-me) M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trampima, -bin; trampma (d) 'trampeln, hart auftreten'; Wiedemann 1893: 1194 trammima, -in; trampima, -bin; trampma (d) 'trampeln, hart auftreten'; tramp : trambi (D) 'tamp'; EÕS 1937: 1566 trampima; ÕS 1980: 723 trampima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drampen 'trampeln'; trampen 'mit den Füssen heftig auftreten'; MND HW I drampen 'trampeln'; strampen 'mit den Füßen hart auftreten, aufstampfen'
Käsitlused: < kasks trampen, vrd sks trampeln EEW 1982: 3263; < kasks trampen Raun 1982: 181; < asks trampen 'jalgadega trampima' EES 2012: 544
Sugulaskeeled: sm rampata [1738 trampata] 'astua, polkea; kulkea edestakaisin / treten, stampfen; hin und her gehen' < rts trampa 'polkea, tallata' [osin voi olla deskr. ainestakin] SSA 3: 45; lv strem̄p̆pə̑, ström̄p̆pə̑ 'strampeln, trampeln' < sks Kettunen 1938: 382; lv trem̄p̆pə̑ 'stampfen, trampeln' Kettunen 1938: 431; lv strempõ 'trampida, tampida / mīdīt'; lv trämpõ 'trampida / dauzīt (kājas), rībināt' LELS 2012: 304, 331; vdj tramppia '(jalaga) trampida / топать (ногами)' VKS: 1302; is tramppia < ee trampida EES 2012: 544; Nirvi 1971: 596

treemel, treemli 'naiste mütsi äärepits' < asks strēmel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `triemel : `triemli 'mütsi äärepits; (võrgu)riba; põlluriba' R(`treemen Vai); `treemel : `treemli (-ie-) Käi Rei Lä Ha Amb JMd VMr Kad VJg Lai; `reemel : `reemli Vig Han PJg Vän Tor Hää Pil; `räämel : `räämli (t-) Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321, 1322 trǟmel : trǟmli, trǟmbli; trēmel : trēmli, trēmbli '= trǟmel'; EÕS 1937: 1568 treemel 'kitsas ehispits või -pael rahvaomastel naistemütsidel, näit pottmütsil'; ÕS 1980: 725 treemel 'etn naiste mütsi äärepits'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stremel 'langer, schmaler Streifen von Leinewand, Tuch, Papier'; MND HW III stremel 'schmales Landstück'; strēmelken (Demin.) 'Streifen, Band als Haarschmuck'
Käsitlused: < kasks strēmel 'Striemel' EEW 1982: 3264; < asks stremel 'pikk kitsas riide- või pabeririba' EES 2012: 544; EKS 2019
Läti keel: lt strẽmele 'langer Streifen' < kasks strēmel Sehwers 1918: 160; strẽmele 'Stremel, Streifen' < asks strēmel 'langer Streifen' Sehwers 1953: 124; strēmele 'Strämel, Streifen; Papierstreifen; abgerissener Stoffstreifen' < kasks strēmel 'schmales Landstück; Streifen, Band als Haarschmuck' Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: lv strēmil´ 'striemen, streifen, strämel' < kasks stremel Kettunen 1938: 382; Raag 1987: 328

truu, truu 'ustav, usaldusväärne' < kasks truwe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 361 Se|sama on se truw Iumala Sullane Moises; Müller 1600/2007: 88 kudt v̈x truw Kuningkas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 380 wagga Pere, wahd ninck truwit üllembät, hä Wallitsus; Stahl HHb I 1632: Hij ∫e armoleine truw Jummal tahax truwit Sulla∫et ninck Töh meehet 'der Barmhertzige getrewe GOTT wolle trewe Arbeiter'; Gutslaff 1648: 216 Truiw/i 'Getrew'; Gutslaff 1648: 242 Truw 'Trew'; Göseken 1660: 95, 213 truw/ i 'Treu'; truw 'getreu fidelis'; Forselius 1694 tru; Vestring 1720-1730: 256 Tru : trui 'Getreu'; Helle 1732: 191 tru 'getreu'; tru-us 'die Treue'; Hupel 1766: 110 Minna ollen teie tru söbber; Hupel 1780: 288 tru : trui r. 'getreu'; truw d. 'getreu, treu'; Lunin 1853: 199 tru, -i r. 'вѣрный, надежный'; truw d. 'вѣрный'
Murded: truu : `truuvi Kuu VNg Lüg; truu : truu Vai Khk Krj Vll Emm Rei Lä Hää Ris Juu VJg Iis Kod Lai Plt KJn Puh Rõn San V(trui Se); truu : truuvi Juu JMd; truu : truui Jäm Trm; ruu Khk Muh Trv; pruu Vän EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trū : trūi 'treu, getreu'; trūilik : trūiliku 'getreulich'; Wiedemann 1893: 1200 trū : trūi (trūw) 'treu, getreu'; ÕS 1980: 729 truu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu, getreu'; Schiller-Lübben truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu'
Käsitlused: < kasks truwe Ariste 1963: 106; EEW 1982: 3284; Raun 1982: 182; Raag 1987: 325; < kasks truwe, trouwe Liin 1964: 59; < asks truwe 'ustav, truu, truusüdamlik' EES 2012: 547

trükkima, trükin 'kirjutusmasinal kirjutama; trükitooteid valmistama' < asks drücken 'id.' [Murretes esineva trikkima laenuallikaks on olnud saksa drücken baltisaksa hääldusvariant.]

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 8 Sestsammast lühhikesest öppetusest trükkitakse igal näddalal üks tük Poltsamal; Hupel 1780: 288 trükkima r.; trükma d. 'drucken, ein Buch drucken'; Lithander 1781: 2 se Rootsi kele raamat, mis Tokkolmis on trükkitud; Hupel 1818: 252 trükkima r., trükma d. 'drucken'; Lunin 1853: 199 trükkima r., trükma d. 'печатать'
Murded: trükkima (-mä) 'kirjutama; trükis avaldama' R Hi Mar Mär Kse Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; trikkima Jäm Kul Khn Ris Jür Kod Lai; rükkima Sa Kse Mih Aud Vän Tor; rikkima Mih; `rük´mä (-me) KJn M(`rik´me); `trük´mä (-me) Puh San Urv Plv Vas; `trik´mä TLä Krl Har Se EKI MK; trükkima (-mä) 'tikkima' Vai Plt; trikkima Kuu VNg Rei Ris Juu JMd VJg Trm Kod Pal San; rükkima Khk Mih; rikkima Kse Mih; `trik´ma Rõu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima : trükin; trükmä (d) 'drucken, bedrucken'; ÕS 1980: 729 trükkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drucken 'drücken'; MND HW I drücken 'drucken, in Druck ausgehen lassen'
Käsitlused: < vrd kasks drücken Liin 1964: 61; < kasks drucken Ariste 1972: 96; Raun 1982: 182; Raag 1987: 324; < kasks drucken, vrd sks drucken EEW 1982: 3288-3289; < asks drucken 'pigistama, pressima' EES 2012: 548
Läti keel: lt driķêt, drukât (1644 drücken) 'drucken' < asks drücken 'Bücher drucken' Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv druk̀kə̑ 'drucken' < sks Kettunen 1938: 41; lv drukkõ 'trükkida / drukāt, nodrukāt' LELS 2012: 55; vdj trükätä 'trükkida (mustrit kangale) / набивать (узор на ткань)' VKS: 1308
Vt trükk, trükkal. Vrd trügima

tuhlis, tuhli 'kartul' < asks Tuffel 'id.', vrd sks Kartoffel 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 22 kui temma ka monned tuhwlid olli istutand; Schmidt 1816: 20 Ni terwe roog ka tuhwlid täis kaswand innimestele on, ni wägga on nemmad immewa lastele kahjuks.
Murded: `tuhlis : `tuhli Kuu Hlj VNg(`tuhvlid); tuhl : `tuhli Lüg; `tohvel : `tohvli Kuu; tuhlis : `tuhli S(`tuhvled Krj Pha, `tuhvel Rei, tuhl : tuhli Rei Phl); tuhlis : `tuhli LNg Kir Lih Juu Kos; `tuhvel : `tuhvli LNg Mär Lih Kse Han Pär Vän Ha JMd Iis Plt Pil; tuhel : tuhli Kse Han Juu Rak VJg Plt; tihvel : `tihle Var Tõs Aud Krk; `tohver : `tohvre Kul EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1341 tuhwel : tuhwli; tuhwlis : tuhwli 'Kartoffel'; Wiedemann 1893: 1213 tuhl : tuhli (D); tuhles : tuhle (O) 'Kartoffel'; tuhwel : tuhwli; tuhwlis : tuhwli 'Kartoffel'; ÕS 1980: 735 tuhlis 'murd kartul'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 233 Tuffel (ostfriesisch, oldenburgisch) 'Kartoffel'
Käsitlused: < asks Tuffel Raun 1982: 183; < sks Kartoffel EEW 1982: 719; EES 2012: 133; EKS 2019
Läti keel: lt tupelis, tupulis 'Kartoffel' < asks tuffel 'Kartoffel' Sehwers 1953: 147
Vrd kartul

tüürima, tüürin 'laeva juhtima' < kasks stü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 396 Tührima 'Stewren gubernare'; Vestring 1720-1730: 258 Türima 'Steuern'; Helle 1732: 192 türima 'das Ruder führen, steuern'; Piibel 1739 neid pöörtakse wähhema türiga, kuhho pole se, kes türib, sedda ial tahhab aiada; Hupel 1780: 290 türima r. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r. d. 'steuern, lenken'; Lunin 1853: 202 türima r. d. 'править (рулемъ)'; tüürma r. d. 'править, управлять рулемъ'
Murded: `tüürima (-mä) Jõe Kuu VNg Vai; `tüirima (-üü-) Sa Muh Emm Rei Mar Mär Kse Vän Tor Hää Juu JMd VJg Plt KJn; `tüüŕmä (-üi-) Kod Trv Hls TLä San Krl Vas; `tüürama VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖrima, -in 'steuern'; ÕS 1980: 753 tüürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sturen 'steuern, lenken'; MND HW III stü̂ren 'steuern, lenken; fahren'
Käsitlused: < ee tüür ~ kasks sturen EEW 1982: 3511; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; < asks sturen 'tüürima, juhtima; saatma' EES 2012: 573
Läti keel: lt stũrêt 'steuern' < kasks stūren 'steuern' Sehwers 1918: 161; Sehwers 1953: 127; lt stūrēt, stīrēt 'steuern' < kasks stü̂ren 'steuern' Jordan 1995: 99; lt štĩrêt 'schnell, ausgelassen, unbeholfen gehen (von menschen); gerade vorwärts (ohne sich einen Weg zu suchen) gehen' < asks stǖren 'steuern; gehen, weggehen; hin und her schwanken' Sehwers 1953: 140
Sugulaskeeled: sm tyyrätä [1745] 'ohjata, komentaa; kuljettaa' < rts styra, vrd kasks sturen, sks steuern SSA 3: 351; lv tīrə̑, tǖrə̑ 'steuern' < kasks sturen Kettunen 1938: 424; lv tīrõ 'tüürida / stūrēt' LELS 2012: 327
Vt tüür

vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Hans Wyllt; Hupel 1780: 313, 535 wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r. d. 'Filz'; Lunin 1853: 230 wilt, -i r. d. 'войлокъ'
Murded: vilt : `vildi VNg Lüg Vai; vilt : vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t : wil´di '‹ Filtz'; wil´ts : wil´tsi '= wil´t'; ÕS 1980: 793 vilt
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
Käsitlused: < kasks vilt Liin 1964: 56; EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; < asks vilt 'vilt' EES 2012: 606; EKS 2019
Läti keel: lt viltne 'der Filz' < asks filt 'Filz' Sehwers 1953: 158; viltne 'Filz' < kasks vilt Jordan 1995: 110; filce 'Filz' Kettunen 1938: 54
Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] 'huopa, peite / Filz, Filzdecke' < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' [‹ kasks vilt]; krj viltti 'huopa, peite' < sm SSA 3: 450; lv vil̄´`t´ 'filz' < kasks vilt Kettunen 1938: 488; lv fil̄t (pil̄ts) 'filz' Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328; lv filts, viļt 'vilt / filcs' LELS 2012: 61, 365

võlts, võltsi 'vale(lik)' < asks valsch 'id.', sks falsch 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölsk /a 'Lügen'; Gutslaff 1647-1657: 253 wargkusset, wölsk tunnistusset n. seumusse pajatusset; Gutslaff 1647-1657: 261 ei pea wölsk Tunnistusst tunnistama; VT 1686 teije seddä tijäte / nink et ützik Wöls Töttest ei olle; Hupel 1780: 315 wöls, -i d. 'die Lügen; falsch'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Hupel 1818: 290 wöls, -i d. 'falsch; Lüge'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Lunin 1853: 233 wöls d. 'ложный, поддѣльный, фальшивый; ложъ'; wölslik d. 'лживый'
Murded: võl´ts : võl´tsi (võl´si) 'vale(lik)' Vän Tor Hää Kod VlPõ; võl´ts : võl´dsi TLä Kam; võl´ss : võl´si M Võn San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´s : wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; ÕS 1980: 803 võlts
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
Käsitlused: < kasks valsch, vals, sks falsch EEW 1982: 3947; < kasks vals(ch) Raun 1982: 210; < kasks velschliken 'falsch', vrd mrts falskelika, -lige, rts falskliga Raag 1987: 337; < asks valsch 'vale, võlts' EES 2012: 589; < sks falsch 'väär, vale' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < rts falsk [‹ kasks valsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; vdj fal´šiivõi 'võlts, vale / фальшивый, ложный' VKS: 223
Vt võltsima. Vrd valsk, valts

värv, värvi 'värvus, keha nähtav omadus' < kasks verwe, varwe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; Stahl 1637: 54 farw : farwi∫t 'Farbe'; Stahl HHb IV 1638: 246 ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; Gutslaff 1648: 212 Karw /a 'Farbe'; Göseken 1660: 88, 183, 341 warwi 'Farbe'; warw 'Farb'; punnane warw 'röthe rubedo'; Piibel 1739 ommad silmad wärwiga hörunud; Hupel 1780: 302 wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; Lunin 1853: 218 wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
Murded: värv : `värvi R(`värvi Vai); väŕv (-r-) : värvi S(väŕm Jäm Muh); väŕv (-r-) : värvi K I Nõo Võn Kam Ote; väŕm (-r-) : värmi L Kõp Vil M TLä San V(veŕm Har); värb : värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕm : wäŕmi '= wäŕw'; wäŕw : wäŕwi 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv
Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
Käsitlused: < kasks varwe 'Farbe' Ariste 1963: 108; < kasks verwe, varwe 'Farbe' Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3988; < kasks verwe Raun 1982: 212; < asks verwe, varwe 'värv' EES 2012: 621; EKS 2019
Läti keel: lt per̃ve 'Farbe' < kasks verwe 'Farbe' Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87; lt varve 'Farbe' < kasks varwe 'Farbe' Sehwers 1953: 152; perve 'Farbe, vorzüglich Ölfarbe' < kasks verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] 'Farbe' < rts färg SSA 3: 483; lvS peru 'Farbe' SLW 2009: 147; lv ver̄m 'farbe, farbstoff' < küsks warve Kettunen 1938: 478; lv verm 'värv / krāsa' LELS 2012: 360
Vt värvima

veebiliides @ veebihaldur