[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
• Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

lekk, leki 'lekkimine; auk laeva keres' < asks leck 'id.', sks Leck 'id.'

• Murded: lekk : leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk : lekki Kuu Hlj EMS V: 87
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)'; Deutschbaltisch 2019 Leck 'ein gutes Dach ohne Lecken (Gutzeit 1882)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'; Kobolt 1990: 171 Leck 'undichte Stelle (am Schiff)'
• Käsitlused: < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' GMust 1948: 26, 81; < sks Leck EEW 1982: 1277
• Sugulaskeeled: lv lek̄ 'leck' Kettunen 1938: 187; lv lek 'leke / sūce' LELS 2012: 165
• Vt lekkima

pekk, peki 'rasvane sealiha' < asks speck 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Zigga Leha 'Speck von Schwein'; Göseken 1660: 94 pecki 'Speck'; Vestring 1720-1730: 175 Pek, -ki 'Speck'; Helle 1732: 156 sea-pek 'Speck'; Hupel 1780: 238 pek, -ki (sea pek) r. d. 'Speck'; Lithander 1781: 562 Munna kook pekkiga 'Eyerkuchen mit Speck'; Lunin 1853: 136 pek, -ki r. d. 'сало, жиръ, тазъ'
• Murded: pekk(i) : pegi Kuu Vai; pekki : pekki VNg Lüg Jõh; pekk : peki eP; pek´k : peki (-k´-) eL EMS VII: 328
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk : peki 'Speck'; ÕS 1980: 502 pekk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spek 'Speck'; Schiller-Lübben speck 'Speck'; MND HW III spek 'Gewebefett, Speck des geschlachteten Schweines'
• Käsitlused: < kasks speck Liin 1964: 55; Raun 1982: 119; < sks Speck EEW 1982: 1981; < asks speck ~ sks Speck EES 2012: 360; < asks speck 'pekk' EKS 2019
• Läti keel: lt speķis [1638 Speckis] 'Speck' < kasks speck 'Speck' Sehwers 1918: 55, 96, 159; Sehwers 1953: 114; Jordan 1995: 92
• Sugulaskeeled: sm päkki [1880] '(eläimen) rasva, ihra, silava / Speck' < rts späck [‹ kasks spek]; vdj päkki < sm SSA 2: 457; lvS spiek´ 'Speck' SLW 2009: 178; lv spek̄, špek̄ 'speck' < sks Kettunen 1938: 378, 397; lv spek 'pekk / speķis' LELS 2012: 302; vdj pekki 'pekk, rasv / шпик, жир' VKS: 895; is spiik 'pekk' Laanest 1997: 186
• Vrd pikkima

pekk, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 275 perräst wallas tem̃ä wet ütte Becki sisse; Stahl HHb III 1638: 207 pecki sisse; Gutslaff 1648: 207 Bicken /e 'Becken'; Göseken 1660: 125 Pecki 'Becken'; Göseken 1660: 305 kambri pecki 'Nacht-Scherbel'; Hornung 1693: 33 Pek : Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; Vestring 1720-1730: 175 Pekken 'Das Becken'; Helle 1732: 156 pek 'das Becken'; Piibel 1739 Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; Hupel 1780: 238 pekken r. selt. 'das Becken'; Hupel 1818: 176 pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk : peki 'korjanduskarp kirikus' Khk Han Tõs Jür; pek´k : peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas EMS VII: 328
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk : peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)'; Tuksam 1939: 117 Becken 'kauss (Schale); pekk (Armenbüchse)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken'
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54; EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] 'Becken' < kasks becken Sehwers 1918: 143; beķenis 'Becken' < kasks becken 'Becken' Sehwers 1953: 10
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] 'malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf' < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' [‹ kasks becken] SSA 2: 457

rekk, reki 'kasimatu, räpane' < asks dreck 'id.', sks Dreck 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 167 rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; Hupel 1780: 256 rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
• Murded: rekk : reki 'lohakas, räpane (kass)' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn EMS VIII: 299
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane : rekase, rekatse; rekk : reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane : rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'murd porine, räpane'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
• Käsitlused: < kasks, sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä EEW 1982: 2455; < ee [deskr], vrd sm retku 'lodev' Raun 1982: 141; < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' EES 2012: 424

tekk, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1604 Jurgen Teck; Stahl 1637: 47 teck : tecki∫t 'Deck'; Stahl HHb III 1638: 240 ∫e ettepanneminne / ninck teck .. löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; Gutslaff 1648: 210 Tecki 'Decke'; Gutslaff 1648-1656 peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; Göseken 1660: 88, 389, 157 Tecki 'Decke'; Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig'; Göseken 1660: 408 Tecki 'Tapezerey tapetis'; Hornung 1693: 33 Tek : Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; Vestring 1720-1730: 246 Tek, -ki 'Die Decke'; Helle 1732: 178 söbba 'eine Decke'; Helle 1732: 187, 322 tek 'die Decke'; Hupel 1780: 282 tek, -ki r. d. 'die Decke'; Schmidt 1816: 44 Kas se hea olleks, kui tek ehk söbba ka ülle pea kattetakse; Hupel 1818: 244 tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; Lunin 1853: 192 tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
• Murded: tekk : tekki R(tekk : tegi Kuu); tekk (-k´k) : teki eP; tek´k (-kk) : teki eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk : teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip'
• Saksa leksikonid: MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
• Käsitlused: < asks deck Ariste 1963: 105; < kasks decke Liin 1964: 53; Raun 1982: 174; < asks Deck ~ sks Decke EEW 1982: 3120; < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' EES 2012: 522; EKS 2019
• Läti keel: lt *deķis [1638 Degkis] 'Decke' < sks Sehwers 1918: 86, 146; deķis 'Decke' < kasks decke Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59
• Sugulaskeeled: sm täkki [1729] 'peite, peitto / (Bett)decke' < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm SSA 3: 353; lvS dekk, dekid 'Bettdecke' SLW 2009: 53; lv dek̄ 'decke, verdeck' < kasks deck(el) Kettunen 1938: 36; lv dek 'kate, tekk / sega' LELS 2012: 52

vikk, viki 'pulk, prunt' < asks swik 'id.', bsks Zwick 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk : viki 'prunt' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk : wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd punn, prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < bsks Zwick ~ sks Zwicke EEW 1982: 3838-39; < asks swik 'punn, prunt' EES 2012: 605; < asks swik ~ bsks Zwicke 'punn, prunt' EKS 2019
• Läti keel: lt sviķis 'Zwick' < kasks swik Sehwers 1918: 70, 161; sviķis 'Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches' < kasks swik 'Luftzapfen am Faß' Jordan 1995: 99
• Sugulaskeeled: lv svīk̄ 'holzzapfen' Kettunen 1938: 391

vokk, voki 'ketrusriist' < kasks wocke 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 Wocke, Hans; Göseken 1660: 473, 388 woicke 'Wocke'; Wock 'SpinRad girgillum'; Hornung 1693: 33 Wok : Wokki / Acc. pl. Wokka 'ein Spinnwokken'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Wocki Perna Tönno; Vestring 1720-1730: 296 Wok, -ki 'Ein Spinnwocken'; Helle 1732: 212 wok 'der Spinn-Wocken'; Helle 1732: 306 wok 'ein Spinnwock'; Hupel 1780: 316 wok, -ki r. d. 'Wock, Spinnrad, Spinnwock'; Hupel 1818: 292 wok, -ki r., d. 'Spinnrad, lf. Wock'; Lunin 1853: 234 wok, -ki r. d. 'пряслица, прялка'
• Murded: vokk : vogi (vokki) R; vokk : voki Hi K I; okk : oki Sa Muh L VlPõ; ok´k : oki M; vok´k : voki T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 779, 1533 hokk : hoki (P) '= wokk'; wokk : woki 'Spinnrad'; ÕS 1980: 798 vokk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wocke 'Spinnrocken'; Schiller-Lübben wocke 'der Stock, um welchen der zu spinnende Flachs gewickelt wird; Spinnrocken'
• Käsitlused: < kasks wocke Viires 1960: 184; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3901; Raun 1982: 208; < asks wocke 'kedervars, koonal' ~ sks Wocke 'koonlalaud; koonal; kedervars' EES 2012: 611; < asks Wocke 'vokk' EKS 2019
• Läti keel: lt † vaķe [1638 Wagkis] 'Kunkel' < kasks wocke Sehwers 1918: 29, 99, 164; † vuķis 'das Brettchen am Spinnrad, worauf Flachs gesteckt wird' < kasks wocke Sehwers 1918: 165; vaķe 'die Kunkel (am Spinnrad)' < kasks wocke 'der Stock, um welchen der zu spinnende Flachs gewickelt wird; Spinnwocken' Sehwers 1953: 150
• Sugulaskeeled: sm vokki [1787] 'rukki / Spinnrad' < ee vokk [‹ kasks wocke] SSA 3: 469; SKES: 1807; sm vokki 'Spinnrad' < kasks wocke Bentlin 2008: 101; vdj vokki 'vokk / самопрялка' VKS: 1543; is vokki 'vokk' Laanest 1997: 226

vokk, voki '(eesmasti) puri' < asks vocke 'id.', rts fock 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 292 wokka purri r. d. 'Focksegel'; Lunin 1853: 234 wokka purri r. d. 'парусъ на фокъмачтѣ'
• Murded: vokk : vokki Jõe; vokk : voki Aud Hää Kod; vokka : voga (vokka) Kuu VNg; vokk : voka Jäm Mus Pha Pöi Muh Hi sporL Kod(voka Rid Kse); fokk Ris EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533 wokk : woka, woki 'Fock'; wokk-puri, woka-puri 'Focksegel, vorderstes Segel am Bogspriet'; ÕS 1980: 128 fokk : foki 'eesmasti alumine raapuri, jahi kolmnurkne eespuri'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vocke 'Focksegel'; Schiller-Lübben fock 'ein kleines Segel'; MND HW I vocke 'Focksegel, dreieckiges Vordersegel'
• Käsitlused: < asks Fock 'Fock, vorderes, 3-eckiges Segel' GMust 1948: 40, 96; < sks Fock ~ kasks vocke ~ rts fokk EEW 1982: 3902
• Läti keel: lt † vaka 'Focksegel' < kasks fock Sehwers 1918: 164; lt vaka 'das Focksegel' < asks fock 'das dreieckige Vordersegel auf den Schiffen' Sehwers 1953: 150; lt vaka 'Focksegel' < kasks vocke Jordan 1995: 107; lt poka 'Focksegel' < sks Fock Sehwers 1953: 94
• Sugulaskeeled: sm fokka [1637] 'keulapurje / Fock' < rts fock; sm vokka; is vokka; ee vokk < asks fok ~ vn фок [‹ kasks] SSA 1: 117; sm vokka 'Focksegel' < asks vocke ~ ee vokk Bentlin 2008: 215; lv fok̄, pl. fok̆kùᴅ 'vordersegel der schiffe und boote, stagsegel' Kettunen 1938: 54; puk̄´, pl. puḱ̆́kìᴅ 'focksegel' Kettunen 1938: 314; lv fok 'fokk, eespuri / fokbura'; fok 'fokkmast, esimast / fokmasts'; fokfal 'fokivall / fokburas falle' LELS 2012: 61