[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
• Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
• Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
• Läti keel: lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
• Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
• Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153