[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

liik, liigi 'purje servaköis' < asks lîk 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: liik : liigi 'purje äärenöör' Pöi Hi Rid Khn Tõs Hää Ris; liik : `liigi Jõe Kuu VNg EMS V: 188
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563, 566 leik : leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; līk : ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; līt : līda (D), līda-köiź 'Einfassungsstrick am Segel'; EÕS 1925: 388 liik 'purjeservi ümbritsev köis (Liek od. Leik)'; ÕS 1980: 369 liik 'purje serva tugevdav köis'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk 'Saum od. Kantentau des Segels'
• Käsitlused: < asks Liek, leik 'Einfassungsstrick am Segel' [‹ hol lijk] GMust 1948: 41, 81; < vrd kasks lîk EEW 1982: 1300; < kasks lîk Raun 1982: 75; < asks līk 'köis purje ääristamiseks' EES 2012: 239; EKS 2019
• Läti keel: lt lĩķis 'dicke Schnur, mit der das Segel eingehautet wird' < asks līk 'das Tau am Saume der Schiffssegel' Sehwers 1953: 73
• Sugulaskeeled: sm liikki, liiki [1863] 'purjeen palleköysi / Liek, Einfassungstau des Segels'; is līkki; ee liik; lv līk < rts lik, kasks līk, hol lijk SSA 2: 73; sm liikki 'Liek, Einfassungstau des Segels' < rts lik ~ kasks lîk Bentlin 2008: 74; lv lī`k 'strick, mit dem das segel eingekantet wird' < kasks lîk Kettunen 1938: 197; lv līk 'liik (purje ääris) / līkis (buras apmalojums)' LELS 2012: 169

liik, liigi 'sort' < vrd asks lîk(e) 'ühetaolisus; võrdsus'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 122 liig : liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
• Murded: liik : liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik : `liigi R; liik : liigu Hää M EMS V: 186
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol (species)'; Tuksam 1939: 416 Gleichheit 'võrdsus, ühetaolisus, sarnasus'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
• Käsitlused: < kasks lîk, like Liin 1964: 65; < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' Raun 1982: 75; < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' EES 2012: 239; EKS 2019

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
• Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
• Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
• Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
• Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

paslik, pasliku 'kõlblik, sobilik' < asks paslik 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `paslik (-ś-), -u 'sobiv, sünnis' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `paślik : `paśligu TLä Krl EMS VII: 231; `passilik : `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-śs-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai EMS VII: 234
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 paślik : paśliku '= paśśilik'; paśśilik, -u (paślik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
• Käsitlused: < kasks passen EEW 1982: 1951; < kasks paslik Raun 1982: 117; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema' EES 2012: 356
• Läti keel: lt pasêt < asks passen Sehwers 1953: 86; lt pasīgs 'paslik / paššiji' LELS 2012: 229
• Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv paššiji 'paslik / piemērots, pasīgs' LELS 2012: 229
• Vt passima