[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < asks schōner 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1927
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 237 armutama 'schonen'
Murded: `kooner : `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han EMS III: 610; `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls EMS III: 776
Eesti leksikonid: EKI KK M. Mõtslane 1927: See on alles üks kooner, lausub üks töölisist; ÕS 1960: 294 kooner 'kitsipung'; ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung'; Tuksam 1939: 865 schonen 'säästma, kokku hoidma, kokkuhoidlikult tarvitma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' Raun 1982: 48; < asks schōner 'kooner' EES 2012: 176; EKS 2019
Muud keeled: lt skuõnêt 'schonen' < kasks schōnen 'schonen' Sehwers 1953: 108; ME: III: 910
Sugulaskeeled: lv skùo̯ńə̑ 'schonen' < kasks schonen Kettunen 1938: 373; lv skūoņõ 'säästa, kokku hoida / taupīt' LELS 2012: 296

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima; Tuksam 1939: 837 schärfen 'teritama, teravaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Muud keeled: rts skärpa [1588] 'teritama, teravdama; karmistama' RES 2004: 949; lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

passima, passin 'teenima, teenistuses olema' < asks passen 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Sis kutsus Ester Hatakid Kuninga Kammereride seast, kumb tädda ülles passis; Piibel 1739 panne wö wöle, ja passi mind ülles, kunni ma saan sönud, ja jonud; Hupel 1780: 237 passima, ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'; Masing 1825: 285 agga olli Keisril ka üks murjani poisikene, kes tedda pássis; Lunin 1853: 135 passima r. d., pasma d. 'быть въ пору; упоровлять, улаживать'; ülles passima 'примечать, подстерегать'
Murded: `passima (-śs-) 'teenima, hooldama' IisR Vai Kaa Phl Mar Mär Han Hää sporKPõ Trm; `paśma Khn sporeL EMS VII: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'aufwarten, bedienen'; saksu paśśima 'den Herrschaften aufwarten'; Salem 1890: 264 passima 'прислуживать'; üles passima 'прислуживать'; ÕS 1980: 497 passima 'võõras korteris teenijaks käima'
Käsitlused: < sks passen 'aufwarten, bedienen' EEW 1982: 1951; < asks passen 'arvestama, hoolima' EES 2012: 356
Muud keeled: rts passa up [1741] 'hoolitsema, teenindama' RES 2004: 756
Sugulaskeeled: sm passata [1747] 'palvella / bedienen'; krj passata 'palvella, auttaa' < nrts passa 'pitää huolta, hoitaa, palvella' SSA 2: 321

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink; Tuksam 1939: 111 Bank (Sitz) 'pink'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
Muud keeled: rts bänk [14. saj] 'pink' RES 2004: 162; lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < vrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

sihtima, sihin 'mingisse suunda osutama või seadma; sihikule võtma' < asks sichten 'id.', ee siht

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 222 Sihtima 'Zielen (Reval)'; Sihhitut 'abgezielt'; Helle 1732: 176 sihtima 'zielen'; sihhitud 'abgezielt'; Piibel 1739 kuhho so silmad sihhiwad; Hupel 1780: 267 sihtima H. 'zielen'; Hupel 1818: 221 sihtima H. 'zielen'; Lunin 1853: 172 sihtima d. 'мѣтить, прицѣливаться'
Murded: `sihtima (-mä) 'sihikule võtma; seirama, vahtima' R S sporL Ris Juu JMd VJg Iis Trm Plt KJn; `sih´tmä Tõs; `sihkima Saa; `sihkmä (-e) Kod Kõp M TLä EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 sihtima : sihin 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; tsihtma (d) '= sihtima'; Wiedemann 1893: 1040 sihtima : sihin (sihkima, tsihtima) 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; ÕS 1980: 635 sihtima; Tuksam 1939: 896 sichten 'mer silmama, nägema, avastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichtich, sichtlich 'sichtbar'; MND HW III sichtich 'sichtbar, wahrnehmbar; augenscheinlich, evident'; sichtlîk 'sichtbar, mit den Augen wahrnehmbar'
Käsitlused: < kasks sichten SKES: 1012; < ee siht [‹ kasks sicht] ~ kasks sichten EEW 1982: 2777-2778
Muud keeled: lt † ziktêt 'visieren, zielen' < asks sichten Sehwers 1918: 165; lt ziktêt 'beaufsichtigen, bewachen; heimlich anschauen; aufmerksam beobachten; gespannt, aufmerksam zuschauen' < sks sichten 'in Sicht bekommen, wahrnehmen, beobachten' Sehwers 1953: 164
Sugulaskeeled: sm sihdata [1697] 'tähdätä; katsoa tarkkaan'; is tšihata < nrts sikta SSA 3: 175; lv zik̄tə̑ 'visieren, zielen' < vrd lv zik̄ Kettunen 1938: 400; lv ziktõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 377
Vt siht

veebiliides @ veebihaldur