?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < asks schōner 'id.'
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 237 armutama 'schonen'
- Murded: `kooner : `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han EMS III: 610; `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls EMS III: 776
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung'; Tuksam 1939: 865 schonen 'säästma, kokku hoidma, kokkuhoidlikult tarvitma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
- Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' Raun 1982: 48; < asks schōner 'kooner' EES 2012: 176; EKS 2019
- Läti keel: lt skuõnêt 'schonen' < kasks schōnen 'schonen' Sehwers 1953: 108; ME: III: 910
- Sugulaskeeled: lv skùo̯ńə̑ 'schonen' < kasks schonen Kettunen 1938: 373; lv skūoņõ 'säästa, kokku hoida / taupīt' LELS 2012: 296
passima, passin 'teenima, teenistuses olema' < asks passen 'id.'
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Sis kutsus Ester Hatakid Kuninga Kammereride seast, kumb tädda ülles passis; Piibel 1739 panne wö wöle, ja passi mind ülles, kunni ma saan sönud, ja jonud; Hupel 1780: 237 passima, ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'; Masing 1825: 285 agga olli Keisril ka üks murjani poisikene, kes tedda pássis; Lunin 1853: 135 passima r. d., pasma d. 'быть въ пору; упоровлять, улаживать'; ülles passima 'примечать, подстерегать'
- Murded: `passima (-śs-) 'teenima, hooldama' IisR Vai Kaa Phl Mar Mär Han Hää sporKPõ Trm; `paśma Khn sporeL EMS VII: 235
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'aufwarten, bedienen'; saksu paśśima 'den Herrschaften aufwarten'; Salem 1890: 264 passima 'прислуживать'; üles passima 'прислуживать'; ÕS 1980: 497 passima 'võõras korteris teenijaks käima'
- Käsitlused: < sks passen 'aufwarten, bedienen' EEW 1982: 1951; < asks passen 'arvestama, hoolima' EES 2012: 356
- Sugulaskeeled: sm passata [1747] 'palvella / bedienen'; krj passata 'palvella, auttaa' < rts passa 'pitää huolta, hoitaa, palvella' SSA 2: 321
pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
- Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
- Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
- Läti keel: lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < mr bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897