[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

eht 'ehtne, päris' < asks echte 'id.', sks echt 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 276 ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
Murded: eht ~ eh´t 'tõeline, ehtne' R eP M VId EMS I: 609
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 94 eht (indecl.) 'echt'; Wiedemann 1893: 86 *eht (indecl.) 'echt'; ehtne : ehtse 'zierlich'; *ehtsus : ehtsuze; ehtus : ehtuze 'Echtheit'; EÕS 1925: 51 eht indecl.; ehtis '= eht'; ÕS 1980: 99 eht 'ehtne'; Tuksam 1939: 220 echt 'adj ehtis, eht[ne]; puhas; õige'
Saksa leksikonid: MND HW I echt, echte 'echt, recht'
Käsitlused: < sks echt EEW 1982: 168; EKS 2019; < kasks echt(e) Raun 1982: 7; < asks echte 'seaduspärane; seaduslikust abielust sündinud' ~ sks echt 'ehtne; õige; tõeline' EES 2012: 58
Sugulaskeeled: sm ehta [1786] 'puhdas, aito, sukupuolisesti koskematon / rein, echt, sexuell unerfahren' < rts äkta [‹ kasks echt, echte] SSA 1: 100

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

ohverdama, ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; Müller 1600-1606 offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; Rossihnius 1632: 249 Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; Stahl 1637: 96 offrima : Offrin : ofri∫in : offrinut 'Opffern'; Gutslaff 1647-1657: 233 offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; Vestring 1720-1730: 161 Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; Helle 1732: 150 ohwrima, ohwerdama 'opfern'; Piibel 1739 nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; Hupel 1780: 230 ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; Arvelius 1790: 182 rahha ohwerdama; Hupel 1818: 162, 165 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; Lunin 1853: 124, 127 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId; ohvritsõmma Har EMS VI: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; ÕS 1980: 472 ohverdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen '= offeren'; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren '= offeren; darbieten, anbieten, schenken'
Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42; < kasks offeren 'opfern' Ariste 1963: 98; < ee ohver EEW 1982: 1819
Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] 'opfern' < kasks opperen 'opfern' Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148; upurēt, uperēt 'opfern; beisteuern; Opfer einsammeln' < kasks opperen (neben offeren) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhrata [Agr wffrata] 'käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota' < rts, vrd mr offra 'uhrata' [‹ kasks offrōn] SSA 3: 367; SKES: 1517; lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ 'opfern' < kasks opperen Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõrtõ 'ohverdada / upurēt' LELS 2012: 217; lv uppõrtõ 'ohverdada, annetada / ziedot' LELS 2012: 346
Vt ohver

puurima, puurin 'auku sisse laskma' < ? asks bōren 'id.', vrd vn бурить 'id.'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 44 oherdimme kahs lasckma 'bohren'; Gutslaff 1648: 208 laskma /e 'bohren'; Göseken 1660: 535 ohherdimme ka laskmine 'Bohren (mit dem bohr)'; Helle 1732: 128 lasse augo 'bohre ein Loch'; Lunin 1853: 152 purima r. d. 'сверлить, буравить'
Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R S L sporKPõ Iis Trm KJn; `puuŕma (-me) Saa eL EMS VII: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima : pūrin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima
Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
Sugulaskeeled: sm porata [1797] < mr borra 'porata'; krj porata < sm SSA 2: 397; sm puuria [1880] 'räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta' < vn бурить SSA 2: 445; vdj buravoittaa 'puurida / буравить' VKS: 176; vdj puuria 'puurida / бурить, сверлить' VKS: 983
Vt puur

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 353 næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; Rossihnius 1632: 367 minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; Stahl HHb I 1632: Biij ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; Stahl 1637: 48 deni∫tus : denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; Stahl HHb II 1637: 48 ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; Gutslaff 1648: 210 Erri /a 'Dienst'; Göseken 1660: 88, 159, 425 Teenistus 'Dienst'; tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst meritum'; Virginius 1687-1690 Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; Vestring 1720-1730: 246 Tenistus, -se 'Der Dienst'; Helle 1732: 187, 322 tenistus 'der Dienst'; Hupel 1780: 282 tenistus r. d. 'Dienst, Verdienst'; Hupel 1818: 244 tenistus r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; Lunin 1853: 192 tenistus r. d. 'служба, служение, заслуга'
Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss : teenistüse V(teenüstüss Har) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus : tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
Käsitlused: < kasks dênst, denest Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênst 'Dienst' EEW 1982: 3109; < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' EES 2012: 520
Läti keel: lt † diẽnests Dienst < kasks dēnst, dēnest Sehwers 1918: 71, 146; diẽnests 'Dienst' < kasks dēnest 'Dienst' Sehwers 1953: 26; dienests, dieneste 'Dienst' < kasks dênst Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti 'ansio, ansiotyö'; krj tienesti < mr thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' SSA 3: 289; lv dìḙnə̑st 'dienst' < kasks dēnest Kettunen 1938: 37; lv dīenast 'teenistus / dienests' LELS 2012: 53
Vt teenima

troon, trooni 'aujärg' < kasks trôn 'id.', sks Thron 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 380 Auwo olcko jummalalle kike körgembä troni sissen; Stahl HHb II 1637: 1 Jummal olli omma troni ∫ees 'Gott da ar in ∫einem Thron'; Gutslaff 1648: 242 Trôn/e 'Trohn'; Göseken 1660: 95, 413 troon/ i 'Trohn'; Troon 'thron thronus'; Helle 1732: 96 au-järg 'der Thron'; Hupel 1780: 288 troon, -i d. 'der Thron'; Hupel 1818: 252 troon, -i d. 'der Thron'; Lunin 1853: 199 troon, -i d. 'тронъ, престолъ'
Murded: truon : `truoni sporR Jäm; troon : trooni (-uo-) Rid Mär Kse Ris Juu JMd VJg Iis Plt; tru̬u̬n : trooni (-ua-) Kod KJn Trv TLä San Krl Har Rõu Räp; roen : rooni sporSa Muh; rooń : rooni Tor EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 *trōń : trōni 'Thron'; au-trōń 'Thron'; ÕS 1980: 728 troon
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôn 'Thron'
Käsitlused: < kasks trôn ~ sks Thron Ariste 1963: 106; EEW 1982: 3276; Raun 1982: 182; < asks trōn 'troon' EES 2012: 546; < sks Thron 'troon, aujärg' EKS 2019
Läti keel: lt truonis 'der Thron' < kasks trôn Sehwers 1953: 145; Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: lv trūonõ 'troon / tronis'; trōnprints 'troonprints / kroņprincis' LELS 2012: 331, 332; vdj trooni 'troon / трон, престол' VKS: 1305

veebiliides @ veebihaldur