[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ankur, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43 Ancker; Eike ninda N. piddab .. se eike Plicht Anker ollema; Gutslaff 1648-1656 wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; Göseken 1660: 87, 105 Ancker/ i 'Ancker'; Anckri köis 'Ancker Seil'; VT 1686 heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; Helle 1732: 86 ankur : ankro : ankurt 'der Ancker'; Hupel 1780: 142 ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri : ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; Lunin 1853: 14 anker, -kri r. d. 'якорь'
Murded: `ankur : `ankru R eP M; anku|r, -ŕ : `ankro, `ańkri V; `ankur, -i R EMS I: 368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru; aṅker : aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker'
Saksa allikadA: EWD 2005 Anker 'mehrarmig gekrümmerter Eisenhaken'
Käsitlused: < kasks anker Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49; < kasks anker, rts ankar GMust 1948: 30, 74; < rts ankare, sks Anker EEW 1982: 79-80; < germ, vrd kasks anker Raun 1982: 4; < germ, vrd asks anker, rts ankare EES 2012: 51; < vrts ankar 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 87, 147; añkurs, eñkurs 'Anker' < kasks anker 'Anker' Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] '(aluksen) kiinnityslaite / Anker' < germ, vrd mr ankar(e), kasks anker, sks Anker SKES: 19; SSA 1: 76; sm ankkuri [Agr] < rts ankare Häkkinen 2004: 54; is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri SSA 1: 76; lvS aŋker 'Anker' SLW 2009: 46; lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r 'anker' Kettunen 1938: 19; lv ānkaŗ 'anchor' < rts ankare Grünthal 2015: 122; lvS anker 'anchor' < kasks anker Grünthal 2015: 123; lv ānkaŗ 'ankur / enkurs' LELS 2012: 31; vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori 'ankur / якорь' VKS: 131, 306

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < asks hengist, hingest 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; ingisti Khk; ingusti Hlj EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472; hingist KJn Kan; hingis Hel Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd'
Käsitlused: < kasks hengist, hingist EEW 1982: 359; < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest [‹ kasks hingest, hengest] SSA 1: 156; < rts hingst 'Hengst' Alvre 2001: 191
Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) 'Hengst' < kasks hingest, hinxt, hengest Sehwers 1918: 61, 87, 148; iņ̃ģests 'ein Hengst' < kasks hingest 'Hengst' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö [Agr] 'ori, hevonen / Hengst, Pferd'; lv iŋkst < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest, rts hingst SSA 1: 156; lv iŋ̄kst 'unbändiges pferd' < vrd sks hengst Kettunen 1938: 74; lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist SKES: 68

kloppima, klopin 'taguma' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

† kärhv- 'lõike-' < asks scherven 'lõikama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: käŕv : kärvi 'sälk; hammas' Khk; käŕv : kärvi 'hoop, löök' Pöi EMS IV: 522
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 käŕhw-kapsas 'geschärfter Kohl'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scheren 'schneiden, ab-, zerschneiden, (ab)scheren'; scharven, scherven 'scherben, in kleine, bes. schräge und blätterige Stücke zerschneiden, als z. B. Kohl hacken'; MND HW III scharven, scherven 'in kleine, bes. schräge und blättrige Stücke zerschneiden, hacken, zerkleinern (Kohl, Kräuter); schaben'
Käsitlused: < kasks scherven, sks scherben EEW 1982: 1138
Läti keel: lt šķẽrêt 'schneiden, scheren; (Kohl) scheren, schärfen, hobeln' < kasks schēren 'schneiden, ab-, zerschneiden, scheren, abscheren' Sehwers 1953: 131
Vrd särvima

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < asks mâker 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
Murded: `maaker : `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager : maagri Rei EKI MK; rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker : mākri '(Macher)'; z.B. koŕw-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, Stifter'
Käsitlused: < kasks mâker EEW 1982: 1469; SSA 2: 134; < asks maker 'tegija, valmistaja' EES 2012: 268
Läti keel: lt † mãķeris 'Betrüger, Händelmacher' < kasks maker Sehwers 1918: 153; lt makars 'der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt' < kasks māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' ME: II: 554; Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: sm maakari [1678 sämiskmacari] 'valmistaja, mestari / Hersteller, Meister' < rts makare [‹ kasks maker] SSA 2: 134
Vrd lont|maaker, piste|maaker, uur|maaker

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `munstre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
Vrd muster

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
Läti keel: lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < mr ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

pill, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

prantsuse, prantsuse 'Prantsusmaaga seotud; suguhaigus' < kasks frantzôs, frantzosen 'id.', sks Franzose 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus fr- › pr-.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 508 se Kuñingka Franckrike Maast (03.05.1605); Göseken 1660: 88 Pransozi 'Franzosen'; Göseken 1660: 193 pranzosit 'frantzosen venera lues'; pranzosi többe 'frantzosen venera lues'; Hupel 1780: 247 prantsiusse ma 'Frankreich'; prantsiusse többi r. d. 'Franzosen, venerische Krankheit'; Lenz 1796: 52 ni kui Saksa- nink Prantsosi-maal tettas; Marpurg 1805: 33 Wenne riikin ellawa kigesuggutse rahwakesse: Saksa, Prantsosi, Rootsileisi..; Schmidt 1816: 24 siis ei wöta nisuggune mitte horada ja seläbbi mitte ennesele suurt haigust ehk wrantsosi többe sata; Lunin 1853: 147 Prantsusse ma r. d. 'Францiя'
Murded: `prantsus, -e 'prantslane; Prantsusmaa; suguhaigus' Lüg Vai Jäm Hi sporL Ris Koe Kad VJg Iis Plt sporT V; `prantsuss : `prantsuse Nõo Kam San V(-sõ); `rantsus, -e Khk Vll Pöi Muh Vig Aud Tor SJn; `rantsuss, -se M EMS VII: 735
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961, 962 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; prantsus, -e, -i 'Franzose'; prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; prantsuse-mā 'Frankreich'; ÕS 1980: 555 prantsuse '[keel ja kirjandus]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 Vranke, Vrankrike 'Francia, Frankreich'; frans 'französisch'; frantzôs, fransois 'französisch, die franz. Sprache'; MND HW I franzois, franzôs 'französisch, französische Sprache'; franzö̂sisch, französch 'französisch, französische Sprache; syphilitisch'
Käsitlused: < kasks frantzôs Liin 1964: 58, 65; Raun 1982: 127; < sks Franzose ~ vn француз 'Franzose' EEW 1982: 2166; < asks franzōs 'prantsuse' ~ sks Franzose 'prantslane' EES 2012: 384
Läti keel: lt brantzo∫es [1638] 'Franzosenkrankheit' < kasks Frantzosen Sehwers 1918: 84; lt brancuozes 'Franzosen, Lustseuche, Syphilis' < asks francōsen 'Syphilis' Sehwers 1953: 15; lt pl. sprañči 'venerische Krankheiten' ME: III: 1010
Sugulaskeeled: sm ranska [1782 franskalainen]; sm (f)ransuusi [1670 franshusit] 'ranskalainen; syfilis' < mr franzoos 'ranskalainen; syfilis' [‹ kasks frantzoser, franzozen] SSA 3: 47; lvS Sprantše ~ sprantse (mā) 'Frankreich' SLW 2009: 179; lv fran̄tsuz, pran̄tsuz 'franzose' Kettunen 1938: 54, 311; lv prantsuz 'prantslane / francūzis'; prantsuz|te'b 'süüfilis / sifiliss' LELS 2012: 253; vdj frantsusi, frantsuskõi 'prantsuse / французкий' VKS: 226

punt, pundi 'kimp, kahl' < asks bunt 'id.', sks Bund 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Wicht /u 'Bündlein manipilus'
Murded: punt : `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R; puńt : puńdi (pundi) Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ eL; punt : punda Vll EMS VII: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 puńt : puńdi (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
Käsitlused: < sks Bund EEW 1982: 2234; < kasks bunt Raun 1982: 131; < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' EES 2012; < sks Bund 'kimp, kubu' EKS 2019
Läti keel: lt buñte 'Bund' < kasks bunt Sehwers 1918: 145; lt buñte 'Bündel' < kasks bunt 'Bündel' Sehwers 1953: 21; bunte, bunts 'Bund, Bündel' < kasks bunt Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puntti 'nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en)' < rts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' [‹ kasks bunt, bund] SSA 2: 429; lv bun̄´t̀ 'bund' Kettunen 1938: 31; lv buņţ 'punt, kimp / saišķis, kūlītis, bunte' LELS 2012: 51

ramm, rammi 'maasse tagumise vahend' < asks ramme 'id.', sks Ramme 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: ramm : rammi Pär Khn Hää Trv Rõn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1020 ramm : rammi 'Ramme'; Wiedemann 1893: 924 ramm : rammi 'Ramme'; pl. rammid 'eingerammte Pfähle'; ÕS 1980: 573 ramm '(sissetagumis-, kinnitampimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ramme 'Ramme; Sturmbock'; MND HW II: 2 ramme 'Gerät z. B. zum Eintreiben von Pfählen oder Einreißen von Mauerwerk, Ramme'
Käsitlused: < sks Ramme EEW 1982: 2406; < kasks ramme Raun 1982: 139; < asks ramme ~ sks Ramme 'ramm' EES 2012: 417-418
Läti keel: lt rams, rama 'ein Klotz, womit man Pfähle eintreibt' < sks Ramm, Ramme 'senkrecht fallender Balken zum Einstoßen von Pfählen' Sehwers 1953: 98; lt rams 'Klotz, womit man Pfähle eintreibt' < kasks ramme Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv ra’m 'ramme' < sks Kettunen 1938: 329; lv ra'm 'ramm / bliete' LELS 2012: 263
Vt rammima

riivima, riivin 'hõõruma, hööveldama' < kasks rîven 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 höhrema 'reiben'; Lithander 1781: 517 wotta igga Sitroni peäle 2 lussika täit riwitud Sukrut
Murded: `riivima Kuu Lüg Vai Khk Vll Muh Rei sporL Juu JMd Ann VJg Sim Iis Trm Lai Plt; `riiv´mä (-me) KJn Nõo Ote Rõn V; `riimmä (-me) San; `kriivmä TLä; `riimima Mar EMS VIII: 341
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; ÕS 1980: 592 riivima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 riven 'reiben, zerreiben'; wriven 'reiben, wischen, scheuern, schleifen; zerreiben, mahlen'; Schiller-Lübben riven 'reiben'; MND HW II: 2 riven 'mit Druck über etwas hinfahren, reiben; einreiben; zerkleiner, zerreiben'
Käsitlused: < kasks rîven EEW 1982: 2485; SSA 3: 77; < kasks riven 'hõõruma' Raun 1982: 142; < asks riven, wriven 'hõõruma, riivima' EES 2012: 428
Läti keel: lt rĩvêt 'reiben' < kasks rīven 'reiben' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 102; rīvēt 'reiben' < kasks riven Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm riivata [1880] 'raastaa / reiben (esim. perunoita), raspeln (z.B. Kartoffeln)' < mr riva 'raastaa' SSA 3: 77; SKES: 794; lv rīvə̑ 'zerreiben, reiben' < kasks riven Kettunen 1938: 342; lv rīvõ 'riivida / rīvēt' LELS 2012: 271
Vt riiv

ring, ringi 'ringikujuline kujund, sõõr; tiir' < asks rink 'id.'

Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Sörmuß /e 'Ring'; Göseken 1660: 93 Röngas 'Ring'; Laulo-Ramat 1721: 139 Pat! Oh kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring; Hupel 1780: 257 ring, -i r. 'der Kreis'; Hupel 1818: 206 ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; Lunin 1853: 159 ring r. 'кругло'
Murded: ring : `ringi 'sõõr; tiir' R; ring : ringi S(rink : ringi Mus Kaa Muh); rink (ring) : ringi L; ring : ringi K sporI M TLä San Krl VId EMS VIII: 352
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk : riṅgi 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
Käsitlused: < sks Ring SKES: 801; Raun 1982: 143; < asks rink 'ring, sõõr' EES 2012: 429
Läti keel: lt riņ̃ķis 'Kreis, Umkreis, Umweg, Ring' < kasks rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101; riņķis 'Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis' < kasks rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < rts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' SSA 3: 79; SKES: 801-802; is rinki 'piiri'; krj rinki 'kehä, piiri(tanssi)' < sm SSA 3: 79; lv riŋ̄`k 'ring, kreis' < kasks rink Kettunen 1938: 338; rink 'ring, sõõr / aplis, riņķis' LELS 2012: 269

teljed pl, telgede 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 282 telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; Hupel 1818: 244 tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g : tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´ : pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg : telje; teljed 'mitm kangaspuud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
Käsitlused: < kasks stelle, stel Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; < asks stelle, stel 'kanderaamistik; kangasteljed; tellingud' EES 2012: 522; EKS 2019
Läti keel: lt pl. stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] 'Webstuhl' < kasks stel, stelle 'Webstuhl' Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120; stelles (pl.) 'Gestell, Webstuhl' < kasks stel(le) 'Gestell des Webstuhls' Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tellit [1886] 'kangaspuut / Webstuhl' < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' [‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut'] SSA 3: 281

tonn, tonni 'tünn' < asks tonne 'id.', sks Tonne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Pütt /o 'Tonne'
Murded: tońn : tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 tońń : tońńi 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd tünn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
Käsitlused: < kasks tonne Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96; < kasks tonne ~ sks Tonne EEW 1982: 3223; < asks tonne 'tünn', sks Tonne 'tünn; tonn; poi' EES 2012: 537
Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki 'tonne, tönnchen' < sks tonne Kettunen 1938: 427
Vrd tünn

trell, trelli, pl. trellid 'võre, aknavarb' < kasks trallie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 210, 204 trellit 'geschrenck'; trellit ette pantut 'Gegittert'; trellitut 'Gegittert'; Virginius 1687-1690 teggi selle Altarille Trellit, Wörko wiisi, Waskest; Vestring 1720-1730: 255 Trallid 'Gegitter am Fenster'; Helle 1732: 191 trellid 'Gegitter vorm Fenster'; Piibel 1739 emma wahhis aknast ja karjus trellist läbbi; Hupel 1780: 288 trallid r. (auch trellid) 'Fenstergitter'; Hupel 1818: 252 trel, -li r. d. 'Drell; Gitter, Gegitter'; Lunin 1853: 199 trel, -li r. d. 'дрель; рѣшетка'
Murded: trell : `trelli 'metallist (akna)varb' Kuu VNg Vai Jäm Rei Mar Mär Kse Ris Juu Kos JMd Koe VJg Trm Kod Plt Puh San Krl; rel´l : relli Khk Vll Tor Hää KJn Trv Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319, 1321 tral´l´ : pl. tral´l´id 'Fenstergitter, ”Traljen”'; trel´l´ : trel´l´i 'Gitter' '= tral´l´'; ÕS 1980: 725 trell : haril mitm trellid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trallie 'Gitter'; Schiller-Lübben tral(l)ie 'Gitter'; Schleswig-Holstein Trall (tral), pl. Trallen, Trallj 'Gitterstab, Leitersprosse (auch am Wagen)'; kasks trallie; altfranz. traille 'Gitterwerk'
Käsitlused: < asks trallje '(Fenster)Gitter, Traljen' [‹ lad tralia 'Gitterwerk'] GMust 1948: 94; < kasks tral(l)ie Liin 1964: 52; < kasks trallie EEW 1982: 3266; Raun 1982: 181; < asks tral(l)ie 'võre, trellid' EES 2012: 544
Läti keel: lt pl. tral̃liņi, trel̃liņi, strel̃liņi [1638 Strelles] 'Gegitter, Geländer' < kasks trallie Sehwers 1918: 42, 98, 163; lt tral̃liņi, trel̃liņi, strel̃liņi 'Gegitter, Geländer' < asks trallingen 'Gitter' Sehwers 1953: 144; traliņi 'Gegitter, Geländer' < kasks tral(l)ie 'Gitter' Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm ralli, tralli 'irrallinen säleikko, ritilä (esim. veneen pohjalla, portaiden edessä; hellan rengas / Rost (z. B. auf dem Bootsboden, als Fußabtreter); Herdring' < rts trall 'ritilä, ristikki, säleikko' SSA 3: 45

vaader|pass, -passi 'vesilood' < asks waterpas 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 280 waterpas, -si r. d. 'Wasserpaß'; Lunin 1853: 225 waterpas, -si r. d. 'ватерпасъ'
Murded: `vaaderpass, -i VNg Lüg; vaaderpass : -passi Hi; vaaderpaśs : -passi Sa Muh T V(`vaadõr-); vaaderpaśs, -paśsi 'vesilood' L Ha VMr I VlPõ M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463, 1466 wāder-paśś : -paśśi '= wāter-paśś'; wāter-paśś : -paśśi 'Wasserwage'; ÕS 1980: 761 vaaderpass 'vesilood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 water 'Wasser'; pas 'ein bestimtes Mass, Mal (z. B. Normalmass eines Wasserstandes, der Ladungsfähigkeit oder des Tiefganges eines Schiffes, am Trinkglase markierte Abschnitte desselben, daher pasglas)'; MND HW II: 2 pas, pās (paes) 'Längenmaß: Durchgang, Durchreise; Weg, Richtung; Ort, Stelle; als Maßangabe: Ladelinie, Ladekapazität eines Schiffes, Menge zwischen zwei auf einem Trinkglas angebrachten Markierungen; rechtes Maß, Angemessenheit, dem richtigen Maß entsprechend'
Käsitlused: < asks waterpass 'Wasserwage, Nivelle' GMust 1948: 66, 95; < asks wâterpass ~ rts vaterpass EEW 1982: 3598; < asks wâterpass Raun 1982: 194; < asks waterpas 'vesilood' EES 2012: 582; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm vaateri (vaaterpassi) 'vesivaaka / Wasserwage'; is vatterpassi 'vesivaaka'; krj vaterpoassa; vdj vaterpassi < vn ватерпас SSA 3: 387; sm vatupassi [1797] 'vesivaaka / Wasserwaage' < rts vat(t)upass [‹ kasks, hol waterpas] SSA 3: 419

veebiliides @ veebihaldur