[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
• Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
• Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

poom|vill, -villa 'puuvill' < asks bômwulle 'id.'

• Esmamaining: Berg 1811
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Saxa mah lamba willat 'Baumwolle'; Berg 1811: 96 seäl kaswab se kohwepu, se suhkro-roog, se poom-willa-pu, te-pu, wina-puud; Hupel 1818: 190 poom-willad r. 'Baumwolle'; Lunin 1853: 147 poom-willad r. 'хлопчатая бумага'; puvil, -i r. d. 'хлопчатая бумага'
• Murded: puomvill R(-`villa Vai); poomvill (-uo-) : -villa Sa Muh Rei Lä Tõs Tor Hää sporHa JMd Koe VJg I Plt; pu̬u̬mvill KJn M TLä San sporV EMS VII: 682
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm-will, pl. -willad 'Baumwolle'; EÕS 1930: 811 poomvill 'puuvill'; ÕS 1980: 529 poomvill 'van puuvill'
• Saksa leksikonid: MND HW I bômwulle 'Baumwolle'
• Käsitlused: < kasks poom- 'Baum' [+ ee vill] EEW 1982: 2139; < asks bōmwulle 'puuvill' EES 2012: 380; < sks Baumwolle 'puuvill' EKS 2019
• Läti keel: lt bùomelis 'Baumwolle' EH: I: 259
• Sugulaskeeled: sm pumpuli [1770 bomullia] 'puuvilla / Baumwolle' < mr bomull 'puuvilla' SSA 2: 426; lv bùo̯m-vīla 'baumwolle' Kettunen 1938: 32; lv būomvīla 'puuvill / kokvilna' LELS 2012: 51; vdj puuvilla 'puuvillane lõng; puuvill / хлопочатобумажная пряжа; хлопок' VKS: 986