[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pigi, pigi 'immutusaine; tõrva ja õlide destilleerimisel saadav jääkaine' < kasks pik 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 263 Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße; Stahl LS I 1641: 400 Sest ke picki omma kette wottap 'Denn wer Pech angegreifft'; Gutslaff 1648: 230 Pick 'Pech'; Gutslaff 1648-1656 wöidis se kindi mah törwa kahn ninck picki kahn; Göseken 1660: 319 picki 'Pech pix'; Helle 1732: 322 piggi 'Pech'; Piibel 1739 seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama; Hupel 1780: 241 piggi r. d. 'Pech'; Hupel 1818: 180, 181 piggi r. d. 'Pech'; pik, -ki r. d. 'Pech'; Lunin 1853: 139, 140 piggi r. d. 'варъ'; pik, -ki r. d. 'варъ'
• Murded: pigi : pigi R eP eL; pügi sporSa EMS VII: 401
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 895, 898 pigi : pigi 'Pech'; pikk : piki '= pigi'; ÕS 1980: 508 pigi; Tuksam 1939: 746 Pech 'pigi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pek, pik 'Pech'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'; peken 'pichen, mit Pech überziehen'; Schiller-Lübben pek, pik 'Pech'; pekdrât 'Pechdrat'; pikvat 'Pechfaß'; MND HW II: 2 pik (pick), pek (peck), pēk 'Pech'; pēkedrât 'gepichter Draht, Schusterdraht'
• Käsitlused: < kasks pek, pik Liin 1964: 54; < kasks pik 'Pech' EEW 1982: 2012-1013; Raun 1982: 120; < asks pik 'pigi' EES 2012: 364; EKS 2019
• Muud keeled: rts beck [1430-1450] 'pigi' RES 2004: 91; lt piķis 'Pech' < kasks pik 'Pech' Sehwers 1918: 40, 155; Sehwers 1953: 88; piķis, piks 'Pech' < kasks pik Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm piki [1637] 'Pech'; is piki; vdj piki < vurts bick, pick [‹ kasks pik] SSA 2: 360; SKES: 2013; lv pik < lt piķis SSA 2: 360; lv pik̄ 'pech' < kasks pik; pik̆kìn´t́̆t´ə̑ 'mit pech beschmieren' Kettunen 1938: 289; lv pik 'pigi / piķis' LELS 2012: 241; vdj piki 'pigi / чёрная смола, вар' VKS: 917; is piɢi 'pigi' Laanest 1997: 146

rüütel, rüütli 'keskaja ratsasõjamees; alama astme aadlik; heade kommetega, daamide vastu tähelepanelik mees' < kasks rü̂ter 'id.'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 138 Manthw rutlypoyck; Mantu Rutlipoick; Manth Rutlypoyck; Gutslaff 1648: 232 Ruetel/e 'Reuter'; Gutslaff 1647-1657: 211, 212 temma rühtel maha langeb taggase; Göseken 1660: 93, 336 Rühtel 'Reutter'; Rütel 'reiter sessor'; Virginius 1687-1690 Nink Salomon Koggus kokko Wankrid ja Rüütlid; Vestring 1720-1730: 210 Rütel : rüütli 'Der Reuter'; Helle 1732: 171 rütel : rüütli 'der Reuter'; Piibel 1739 kunningas Pennadad peäsis ärra hobbose selgas rüütlidega; Hupel 1780: 260 rütel : rüütli r. d. 'der Reiter'; Lunin 1853: 163 rütel : rüütli r. d. 'всадникъ, рейтаръ'
• Murded: `rüütel : `rüütli 'vanaaja sõjamees; rannavaht' Kuu VNg Lüg M(`rüütel : `rüütle); `rüitel : `rüitli (-le) sporSa Muh Rei sporL Ha Koe Kad Rak VJg Iis Trm Plt KJn Kõp Trv; `rüütli (`rüitli) Nõo San Krl Vas Räp EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1096, 1097, 1098 rǖdel : rǖd´li '= rǖtel'; rǖtel : rǖt´li 'Reiter; Ritter'; rǖter : rǖt´ri '= rǖtel'; ÕS 1980: 609 rüütel; Tuksam 1939: 812 Ritter 'rüütel; kavaler'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ruter 'Wegelagerer, Strassenräuber, bes. der ritterliche; Söldner'; ruterie 'Ritterschaft; Kriegswesen'; Schiller-Lübben ruter 'Reiter (Ritter)'; MND HW II: 2 rü̂ter, reuter 'berittener und bewaffneter Edelmann, Ritter'
• Käsitlused: < kasks ruter, rüter 'Räuberritter; Reiter' Ariste 1940: 109; EEW 1982: 2639; < kasks ruter Liin 1964: 44; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 149; < kasks ruter 'Ritter', vrd vrts riddare, rts riddare Raag 1987: 337; < asks ruter 'ratsanik, rüütel' EES 2012: 452; EKS 2019
• Muud keeled: rts riddare [1285] 'rüütel' RES 2004: 843; lt † rĩtelis 'Reiter' < kasks rǖter Sehwers 1918: 157; rĩtelis 'Reiter' < asks rǖter 'Reuter' Sehwers 1953: 102; rītelis, rīteris 'Reiter' < kasks ruter Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm ritari [1580 riddari] 'Ritter' < vurts, nrts riddare [‹ kasks ridder 'ritari'] SSA 3: 83; sm ritari 'Ritter' < asks ridder(e) 'Hauptmann, Anführer' ~ rts riddare 'Ritter' Bentlin 2008: 174