[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 83 Ladick : ladicka∫t 'Lade'; Stahl LS I 1641: 388 ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; Gutslaff 1648: 223 Ladick 'Lade'; Göseken 1660: 111 Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; Virginius 1687-1690 paljo Rahha olli se Ladiko sees; Vestring 1720-1730: 104 Laekas : Laeka 'die Lade'; Hupel 1780: 197 ladik, -o r. d. 'die Lade'; Lunin 1853: 80 ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
• Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har EMS IV: 753, 755, 774
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik : lādiku, lādike (d); lādikas : lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
• Käsitlused: < kasks lade 'Kiste, Schrein' [asks lade + ee -ik] Ariste 1963: 95; < kasks lade [pigem kasks kui rts] EEW 1982: 1189; < germ, vrd kasks lade, vrts la(a)dikka Raun 1982: 66; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ vrts la(a)dika 'väike kast, karp' EES 2012: 217; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' EKS 2019
• Läti keel: lt lãde 'die Lade, der Kasten' < kasks lade ME: II: 435; lt lãde 'Lade, Kasten' < asks lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' Sehwers 1953: 69
• Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] 'Kasten, Kiste, Schublade' < mr lādikka SSA 2: 33; sm laatikko 'Kasten, Kiste, Schublade' < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika Bentlin 2008: 130; lvS lād, laod [1828] 'kleiner Kasten, Büchse' SLW 2009: 103; lv lō̬ᴅ́ 'kasten' < kasks lade Kettunen 1938: 204; lǭḑ 'laegas / ladite, šķirstiņš' LELS 2012: 172

napp, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 301 Sadda pütti öli; Gutslaff 1648: 242, 224 Pütt /o 'Tonne'; Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 151 pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; Hornung 1693: 33 Püt : Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; Vestring 1720-1730: 192 Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; Helle 1732: 163 püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; Helle 1732: 348 Nenda kui püt on, nenda kaas; Hupel 1780: 249 püt, -ti r. d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; Lunin 1853: 151 püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
• Murded: pütt : pütti 'puunõude ühisnimetus' R; püttü : püdü Kuu Vai; püt´t (-tt) : püt´i (-ti) eP M T; pütt : püta Jäm Kär Kaa Var Pä; pütt : pütä Tõs Khn; püt´t : pütü Võn San V EMS VIII: 113
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´ : püti; pütt : pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks butte Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < asks Butt, Butte Liin 1964: 53; < kasks bütte, vrd sks Bütte EEW 1982: 2352; < kasks bütte SKES: 674; < asks butte 'pütt, tünn' EES 2012: 408; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pytty [1637] 'kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel' < mr bytta SSA 2: 452; SKES: 674; is püttü; krj pytty; vdj püttü < sm SSA 2: 452; lvS pütt [1769 pütki] 'Fass' SLW 2009: 161-162; lv pit̄ (püt̄) 'tonne' < vrd sks bütte, rts bytta Kettunen 1938: 293; lv pit 'pütt, tünn / muca, muciņa'; bentsīnpit, tȭra pit 'bensiinivaat, tõrvatünn / benzīna muca, darvas muca' LELS 2012: 43, 245; vdj püttü 'pütt, puunõu / кадка, деревянная посуда' VKS: 1017

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < kasks rôf 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110 Hans Rowisep; Göseken 1660: 93 Roowi 'Roff'; Vestring 1720-1730: 209 Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; Helle 1732: 170 roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; Hupel 1780: 259 roow, -i r. d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; Hupel 1818: 210 roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; Lunin 1853: 162 roow, -i r. d. 'кухня'
• Murded: ruov : `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov : roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob : roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v : roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov : `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov : roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob : roobi Lä Pil; ru̬u̬v : roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080, 510 rōw : rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
• Käsitlused: < kasks rôf Kobolt 1931: 151; < kasks rôf (ruf) Liin 1964: 52; < kasks rôf EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145; < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 437; < asks rōf 'katus' EKS 2019
• Läti keel: lt ruõvis, ruõve 'das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat' < kasks rōf 'Schutzdach über Mauern' Sehwers 1953: 103; lt ruovis 'Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc.' < kasks rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' Jordan 1995: 86
• Sugulaskeeled: vdj rooittaa 'roovida (katust) / обрешетить (крышу)' VKS: 1070
• Vrd ruhv

tekk, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1604 Jurgen Teck; Stahl 1637: 47 teck : tecki∫t 'Deck'; Stahl HHb III 1638: 240 ∫e ettepanneminne / ninck teck .. löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; Gutslaff 1648: 210 Tecki 'Decke'; Gutslaff 1648-1656 peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; Göseken 1660: 88, 389, 157 Tecki 'Decke'; Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig'; Göseken 1660: 408 Tecki 'Tapezerey tapetis'; Hornung 1693: 33 Tek : Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; Vestring 1720-1730: 246 Tek, -ki 'Die Decke'; Helle 1732: 178 söbba 'eine Decke'; Helle 1732: 187, 322 tek 'die Decke'; Hupel 1780: 282 tek, -ki r. d. 'die Decke'; Schmidt 1816: 44 Kas se hea olleks, kui tek ehk söbba ka ülle pea kattetakse; Hupel 1818: 244 tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; Lunin 1853: 192 tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
• Murded: tekk : tekki R(tekk : tegi Kuu); tekk (-k´k) : teki eP; tek´k (-kk) : teki eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk : teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip'
• Saksa leksikonid: MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
• Käsitlused: < asks deck Ariste 1963: 105; < kasks decke Liin 1964: 53; Raun 1982: 174; < asks Deck ~ sks Decke EEW 1982: 3120; < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' EES 2012: 522; EKS 2019
• Läti keel: lt *deķis [1638 Degkis] 'Decke' < sks Sehwers 1918: 86, 146; deķis 'Decke' < kasks decke Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59
• Sugulaskeeled: sm täkki [1729] 'peite, peitto / (Bett)decke' < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm SSA 3: 353; lvS dekk, dekid 'Bettdecke' SLW 2009: 53; lv dek̄ 'decke, verdeck' < kasks deck(el) Kettunen 1938: 36; lv dek 'kate, tekk / sega' LELS 2012: 52

tiin, tiinu 'kaanega (liha)nõu, vann, toober' < asks tîne 'id.', vrd rts tina 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 248 Tiin, -ni 'Eine länglichte Küfe'; Helle 1732: 188 tiin 'die längliche Kufe'; Hupel 1780: 284 tiin, i r. 'der längliche Küfen (Kübel, Kufe)'; Hupel 1818: 245 tiin, -i r. d. 'ein länglicher Kübel'; Lunin 1853: 193 tiin, -i r. d. 'лоханъ'
• Murded: tiin : `tiinu Kuu; tiin : tiinu Jäm Ris Pai Trm Plt KJn Ote; tiiń : tiini Trv Hls Krk Kan Lut; teiń : teini Lei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīn : tīni; tīn : tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; Salem 1890: 398 tiin, tiini 'ушатъ, чанъ'; EKÕS 1918 tiin : tiinu
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tine 'Butte, Kübel, Zuber; dem tineken'; Schiller-Lübben tine '(tinne)'
• Käsitlused: < kasks tine Viires 1960: 101; < kasks tine (tinne) Liin 1964: 53; < kasks tîne [› tiin : tiini], rts tina [› tiin : tiinu] EEW 1982: 3156; < kasks tīne SSA 3: 292
• Läti keel: lt tĩnis, tĩne 'ein großes, rundes hölzernes Gefäß mit einem Deckel' < kasks tīne 'Kübel, Zuber, Butte' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143; tīna, tīne 'aus einem Holz gehöhltes Gefäß mit Deckel zum Aufbewahren von Kleidern, Mehl, Getreide usw.' < kasks tine 'Butte, Kübel, Zuber' Jordan 1995: 103; lt stĩnis, stĩne 'ein großes, ründes hölzernes Gefäß mit einem Deckel' < kasks tīne Sehwers 1953: 123
• Sugulaskeeled: sm tiinu [1637] 'suurikokoinen kimpiastia / Bottich' < rts tina [‹ kasks tīne 'saavi, sammio, sanko']; lv tīn´ 'iso kannellinen laatikko t. pyöreäpohjainen astia, tiinu' < kasks tīne SSA 3: 292; lv tīn´ 'kasten; zuber; aussteuer; rundes gefäss mit deckel zum aufbewahren von korn, mehl' < kasks tine Kettunen 1938: 424; lv tīņ 'astja (vilja, jahu, kaasavara hoidmiseks) / tīne; kirst / šķirsts; toober / toveris' LELS 2012: 327