[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
• Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
• Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
• Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < rts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
• Vrd justament

kuut, kuudi 'paat, veesõiduk' < asks schûte 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 103 Kuut, -di 'Eine Schute'; Temma käib Kudi pääl 'Er arbeitet auff der Schute'
• Murded: kuut : kuudi 'purjelaev' Hi Khn Hää(-t´) EMS IV: 179
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468 kūt´ : kūdi 'Schute, Holzboot'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schute, schutte 'Boot, kleines Schiff'; MND HW III schûte 'Name verschiedener kleinerer Schiffstypen mit spitzem Steven für Küsten- und Binnenfahrt, doch auch für den Verkehr zwischen Skandinavien und den Osteseehäfen'
• Käsitlused: < kasks schūte 'Schute, Holzboot', hol scūte 'Schute, Holzboot' GMust 1948: 13; < kasks schûte 'Schute' EEW 1982: 1978
• Läti keel: lt skutka 'Barke auf der Düna, Struse' < kasks schutte 'Schiffe verschiedener Größe, Bauart, Bestimmung' Sehwers 1953: 109
• Sugulaskeeled: sm kuutti (kuutta, kuutto) [1659 skuto] 'ruuhi / Kahn'; krj kuutti, kuitti 'yhdestä puusta koverrettu ruuhi'; krjA kut´t´i, kuit´ < mr skuta 'pienehkö alus' SSA 1: 460; sm kuutta, kuutto < rts skuta; sm kuutti < rts skūt SKES: 253
• Vrd suut

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
• Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
• Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
• Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
• Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

napp, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
• Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
• Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20