[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kee, kee '(kaela)kett; katkematu rida' < kasks kede, kedene 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
• Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett; ahel; vanik'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
• Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
• Muud keeled: rts kedja [1457] 'kett, ahel; rida' RES 2004: 459; lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
• Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < nrts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < vrts kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
• Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud; SES 2007: 739 Leikauf 'liigud (alkoholiga kostitamine ostu vm lepingu kinnitamiseks)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
• Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
• Muud keeled: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
• Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 135 Mem, -me 'Die Mutter'; Hupel 1780: 216 mem, -me r. 'die Mutter'; Lunin 1853: 104 mem, -me r. 'мать, матушка'
• Murded: memm : `memme '(vana)ema' R; memm : memme eP eL EMS VI: 14
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm : memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm; Tuksam 1939: 669 Memme 'memmepoeg, argpüks, memmik'
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' '(kasks mö̂me, mö̂ne)'; Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
• Käsitlused: < asks Memm(e) EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91; < asks memm(e) 'ema' [lstk] EES 2012: 280; EKS 2019
• Muud keeled: lt mem̃ma, mem̃me 'Mutter' < asks memme, mämme 'Mutter' Sehwers 1953: 79

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
• Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel; Tuksam 1939: 912 Spiegel 'peegel; (laeva) tagukülg'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
• Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
• Muud keeled: rts spegel [u 1400] 'peegel' RES 2004: 993; lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
• Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts, vrd vurts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

proovima, proovin 'midagi teha püüdma; katsetama; maitsma' < asks proven 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 326 pröwima 'Prüfen'; pröwima 'Probieren / prüfen'
• Murded: `pruovima R; `proovima (-uo-) Jäm Khk Muh Rei sporLä Tõs Pär Hää Ris sporJä VMr sporI; `proomima Plt; `pru̬u̬vima KJn; `pru̬u̬vma Ran Rõn; `pru̬u̬ḿma T V; `roovima Sa Tor; `roobima Mih; `ru̬u̬vima KJn; `ru̬u̬vme Hls Krk EMS VII: 760
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 prōwima, -in; prōwitsema, -sen 'versuchen, probiren, prüfen, examiniren'; prōmima '= prōvima'; ÕS 1980: 538 proovima; Tuksam 1939: 771 proben = probieren 'proovima, katsutama; järele katsuma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 proven 'kennen lernen, merken, versuchen, probieren, suchen nach'; Schiller-Lübben proven 'kennen lernen, merken, wahrnehmen, ermeßen'; MND HW II: 2 pröven (proyven), prôven, prü̂ven 'wahrnehmen, erkennen, vernehmen; nachweisen, feststellen; prüfen, überprüfen, probieren'
• Käsitlused: < kasks proven Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2180; Raun 1982: 128; < asks proven 'proovima' EES 2012: 386
• Muud keeled: rts prova [15. saj] '(järele) proovima; katsetama' RES 2004: 798; lt pruõvêt 'probieren' < kasks prōven 'probieren' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 95; lt prauvêt 'probieren' < asks prauwen 'probieren' Sehwers 1953: 94; prauvēt, pruovēt 'probieren, versuchen' < kasks proven Jordan 1995: 83
• Sugulaskeeled: lv prōvə̑ 'proben, versuchen' < vrd lv prōv Kettunen 1938: 312; lv prōvõ 'proovida, katsuda / mēģināt, provēt' LELS 2012: 254; vdj proobata, proovata, proovvia 'proovida / пробовать' VKS: 963; is prooppuaɢ 'proovida, maitsta' Laanest 1997: 154
• Vt proov

tellima, tellin 'taotlema, teha laskma; paluma' < asks stellen 'id.', sks (be)stellen 'id.'

• Esmamaining: Arvelius 1789
• Vana kirjakeel: Arvelius 1789: 10 Lehme siis ja tellime sedda keik illusaste; Luce 1812: 49 käskis tedda seäl monda asjad tellida; Lunin 1853: 192 tellitama d. 'заказывать; вмѣсте приходить'; Jannsen 1862: 148 üsna tellimatta ja palkamatta 36 töinnimest .. senna tulnud
• Murded: `tellima (-mä) 'paluma, kutsuma; seadma, reguleerima' R S L KPõ Iis Trm Lai Plt SJn; `tel´ma Mar Vig Tõs Kõp; `tel´mä (-me) Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´ima, -in 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; tel´litama '= tel´lima'; ÕS 1980: 704 tellima; Tuksam 1939: 143 bestellen 'tellima; ülesandeks tegema, käsundama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; betreiben, machen; einrichten'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; Schiller-Lübben stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; trachten nach etwas'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; MND HW III stellen 'in bestimmter Weise stellen, richten'; bestellen '(Waren) bestellen; eine Botschaft bestellen, etw. verrichten; anweisen, hinweisen'
• Käsitlused: < kasks stellen, vrd sks bestellen EEW 1982: 3123-24; < kasks stellen Raun 1982: 174; < sks bestellen '(ette) tellima; kutsuma; nimetama', asks stellen 'panema, asetama' EES 2012: 532; < sks bestellen 'tellima' EKS 2019
• Muud keeled: rts beställa [1542] 'tellima' RES 2004: 109; lt stel̃lêt 'stellen; senden, schicken' < kasks stellen 'stellen; liefern, hinstellen, bereitstellen' Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 95
• Sugulaskeeled: sm tällätä [1787] 'asettaa, panna; sovittaa (paikalleen); laittaa / stellen, legen; einpassen, anbringen' < rts ställa SSA 3: 354; lvS tell, telub; tel´l´, -ub 'stellen; ordnen, einrichten; ausrichten, bestellen' SLW 2009: 194; lv te`ĺĺə̑ 'stellen, ordnen, bestellen; sich anschicken, vorgeben' < kasks stellen Kettunen 1938: 412

värv, värvi 'värvus, keha nähtav omadus' < kasks verwe, varwe 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; Stahl 1637: 54 farw : farwi∫t 'Farbe'; Stahl HHb IV 1638: 246 ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; Gutslaff 1648: 212 Karw /a 'Farbe'; Göseken 1660: 88, 183, 341 warwi 'Farbe'; warw 'Farb'; punnane warw 'röthe rubedo'; Piibel 1739 ommad silmad wärwiga hörunud; Hupel 1780: 302 wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; Lunin 1853: 218 wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
• Murded: värv : `värvi R(`värvi Vai); väŕv (-r-) : värvi S(väŕm Jäm Muh); väŕv (-r-) : värvi K I Nõo Võn Kam Ote; väŕm (-r-) : värmi L Kõp Vil M TLä San V(veŕm Har); värb : värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕm : wäŕmi '= wäŕw'; wäŕw : wäŕwi 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv; Tuksam 1939: 300 Farbe 'värv[us], karv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
• Käsitlused: < kasks varwe 'Farbe' Ariste 1963: 108; < kasks verwe, varwe 'Farbe' Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3988; < kasks verwe Raun 1982: 212; < asks verwe, varwe 'värv' EES 2012: 621; EKS 2019
• Muud keeled: rts färg [16. saj] 'värv, värvus; kaardimast' RES 2004: 290; lt per̃ve 'Farbe' < kasks verwe 'Farbe' Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87; lt varve 'Farbe' < kasks varwe 'Farbe' Sehwers 1953: 152; perve 'Farbe, vorzüglich Ölfarbe' < kasks verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] 'Farbe' < rts, vrd vurts färgha, nrts färg SSA 3: 483; lvS peru 'Farbe' SLW 2009: 147; lv ver̄m 'farbe, farbstoff' < küsks warve Kettunen 1938: 478; lv verm 'värv / krāsa' LELS 2012: 360
• Vt värvima