?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
- Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
- Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
- Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
- Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74
seerima, seerin 'saalima; jalutama' < asks spassêren, spatzêren 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn EKI MK; Saareste II: 270
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama : sērata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima '= sērama'; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassêren, spatzêren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
- Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren EEW 1982: 2735; < asks spasseren 'jalutama' EES 2012: 464
- Läti keel: lt ciẽrêt 'spazieren' < kasks spacēren Sehwers 1953: 24; lt siẽrêt 'spazieren' < kasks spassêren 'spazieren' Sehwers 1953: 105
- Sugulaskeeled: lvS sier, -ub 'spazieren' SLW 2009: 175; lv tsērə̑ < sks spazieren Kettunen 1938: 433; lv tsērõ 'patseerida, jalutada / pastaigāties, cierēt' LELS 2012: 332
- Vt patseerima