[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pruul, pruuli 'pruulija, õllepruul' < asks bru(w)er 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 139 Pruul 'Bierbrauwer'; Vestring 1720-1730: 188 Pruul, Pruar; Hupel 1780: 247 pruli; pruul, -i d. 'der Brauer'; Hupel 1818: 191 pruer, -i r. '(Bier)Brauer'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'Brauer; Branntweinbrenner'; Lunin 1853: 148 pruer, -i r. 'пивоваръ'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'пивоваръ, винокуръ'; Jakobson 1867: 80 Palju odre tarwitab ka õlle pruel
• Murded: `pruual (`pruuvar), -i Kuu; `pruual (`pruuval, `pruuvel, `proovel, `pluuar), -i L Koe Trm Plt KJn; `pruuel, -i JMd Puh; `pruuval, -i Vai; `provval, -i Iis; pruul : pruuli Jäm Khk Vll Muh Rei Ris Ann Kod; ruul : ruuli Jäm Khk Vll Muh Tor; `ruuvel : `ruuvle Saa Hls; `ruubel : `ruubli Pst Hls Krk; `ruvvel : `ruvle Trv; `ruulija Khk Muh; `pruuli Kam Võn San V EMS VII: 771
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūer : prūeri 'Brauer'; prūar : prūari; prūbel : prūbli (F) '= pruer'; prūl´ : prūli 'Brauer'; prūwel : prūwli, prūwle (P) '= prūl´'; Wiedemann 1869: 615 lūr : lūri (lūar) 'Brauer'; õlle-lūr 'Bierbrauer'; ÕS 1980: 541 pruul
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwer (bruer) 'Brauer'; Schiller-Lübben bruwer, bruere 'Brauer'; MND HW I brûwer, brouwer 'Brauer, Bierbrauer, Essigbrauer'
• Käsitlused: < kasks brūwer Liin 1964: 55; < kasks bru(w)er Raun 1982: 128; < kasks Raag 1987; < asks bruwer, bruere 'õllepruulija' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũveris, brũvelis [1638 Bruweris] 'Brauer' < kasks brūwer Sehwers 1918: 40, 85, 144; brũveris, brũvelis < kasks brūwer Sehwers 1953: 19; brūveris (neben brūvelis) 'Brauer' < kasks brûwer Jordan 1995: 58
• Vt pruulima

viis, viisi 'komme, laad; meloodia' < kasks wîs(e) 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 246 Kombe 'Weise modus'; Gutslaff 1647-1657: 285 olli sell Mahsundijal ütz wihse; Göseken 1660: 97, 111 wijsi 'Art / Weise'; wijsi 'Art / Gewohnheit'; Hornung 1693: 22 Joon 'die Manier oder Weise'; Vestring 1720-1730: 289 Wiis, -si 'Die Weise, Gewohnheit'; Helle 1732: 129 laulo-wiis 'die Melodey'; Helle 1732: 208 wiis 'die Weise'; Helle 1732: 353 Se wiis, mis norelt öppib, se wannalt peab 'jung gewognt, alt gethan'; Piibel 1739 Tarkusse tö ja wisix: jölledusse tö ja wisid; Hupel 1780: 312 wiis : wisi r. d. 'Weise, Gewohnheit; Melodie'; Hupel 1818: 285 wiis, -i r. d. 'Weise, Art, Gewohnheit, Gebrauch'; laulo wiis 'Melodie'; Lunin 1853: 229 wiis, -i r. d. 'образъ, манера, родъ, привычка, видъ'; laulo wiis 'мелодiя по употребленiю въ пѣнiи'
• Murded: viis : `viisi 'komme' R; viis (viiś) : viisi Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīź : wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; ÕS 1980: 790 viis 'komme, laad'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise; Lebensart, Sitte; Gestalt, Form; Mass; Melodie'; Schiller-Lübben wis(e) 'Art und Weise'
• Käsitlused: < kasks wis(e) Liin 1964: 60, 65; EEW 1982: 3831; Raun 1982: 204; < asks wise 'viis, mood, laad' EES 2012: 604; < asks wīs, wīse 'komme, viis' EKS 2019
• Läti keel: lt vĩze [1638 Wi∫e] 'Weise' < kasks wīse Sehwers 1918: 100, 165; lt vĩze 'Art und Weise' < kasks wīse 'Art und Weise' Sehwers 1953: 160; vīze 'Weise, Art und Weise' < kasks wîs(e) Jordan 1995: 110
• Sugulaskeeled: lvS vīs 'Art, Weise' SLW 2009: 223; lv vīž 'art, weise' < kasks wis(e) Kettunen 1938: 495
• Vrd viisi