[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

koot, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
• Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

koot, koodi 'vart (ka tähekogus)' < asks kote 'kabi, kederluu'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; Hupel 1780: 189 koot, -i r. d. 'Dreschflegel'; Lunin 1853: 69, 70 kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot : koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); ku̬u̬t´ : koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot : `kuodi IisR EMS III: 635-636
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' EEW 1982: 946; < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' EKS 2019

koot, koodi 'soot, purjenöör' < asks schôte 'id.' ~ rts skot 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: koot (-t´) : koodi 'soot, purjenöör' Jäm EMS III: 637; koud : kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) EMS III: 772-773
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt : kōdi (D) 'Schote (am Segel)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' GMust 1948: 41, 79; < kasks schôte ~ rts skot EEW 1982: 946
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš 'das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 108; lt šķuote 'ein Strick zum Zusammenziehen der Segel' < asks schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 134; lt skuotiņš 'Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schot(e) ME: III: 911
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ 'schot, strick zum einziehen des segels' < sks Kettunen 1938: 373; vdj škotta 'soot / шкот' VKS: VI, 15
• Vrd soot

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < asks lunte 'riidelapp; süütenöör'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Lunti 'Lunte'; Göseken 1660: 91 Lunti 'Lunte'
• Murded: lońt : lońdi 'köis' Pä VlPõ Võn; lońt : londi M T; lońt : lońdi 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lońt : londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont : londi Hi; lont : `londi R EMS V: 385
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lońt : lońdi 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lońt-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
• Käsitlused: < asks lonte, lunte 'süütenöör' Ariste 1972: 98; EES 2012: 248; < kasks lunte Raun 1982: 78; < asks lunte 'süütenöör; kalts, räbal' EKS 2019
• Läti keel: lt luñte [1782] 'Lunte' Sehwers 1953: 74
• Sugulaskeeled: sm lunttu [1637 'sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht' < rts lunta 'sytytyslanka' [‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu'] SSA 2: 104; lv loń̄`t 'fackel (aus alten netzen)' Kettunen 1938: 201; lv loņţ 'tõrvik / lāpa' LELS 2012: 173

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

post, posti 'tulp, sammas; uksepiit' < asks post 'id.', sks Pfosten 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 pîth /a 'Pfost'; Göseken 1660: 320, 322 Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger cippus'; Hornung 1693: 18 Sammas 'eine Pfoste'; Vestring 1720-1730: 187 Post, -ti 'Eine Pfoste'; Helle 1732: 161 post 'eine Pfoste'; Piibel 1739 templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; Hupel 1780: 247 post, -i r. d. 'ein Pfosten'; Lunin 1853: 147 post, -i r. d. 'столбъ'
• Murded: post : `posti R(`posti Vai); pośt (-st) : posti (-ś-) eP eL EMS VII: 706
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pośt : pośti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pośt 'Werstpfahl'; kiriku-pośt 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
• Käsitlused: < kasks post EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; < asks post 'post, uksepost, -piit' EES 2012: 382; EKS 2019
• Läti keel: lt poste 'Pfosten' < asks post 'Pfosten' Sehwers 1953: 94
• Sugulaskeeled: sm posti [1880] 'tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten' < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' [‹ kasks post ’Pfosten’] SSA 2: 404

post, posti 'sideteenistus; postisaadetised' < asks post 'id.', sks Post 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 posti hobbone 'postpferd'; posti wancker 'postfuhr (veredus)'; Helle 1732: 161 post 'die Poste'; post-hone 'das Post-Haus'; posti-mees 'der Postillion'; Hupel 1780: 247 post, -i r. d. 'die Post'; Luce 1812: 44 need kirjad postiga .. issa kätte piddi läkkitama; Lunin 1853: 147 post, -i r. d. 'почта, почтамтъ'
• Murded: post : `posti 'postisaadetis; postiasutus' Kuu VNg Jõh Vai; post : posti Hi; pośt : pośti (-s-) Sa Muh Rei L sporK Iis Lai eL EMS VII: 706
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pośt : pośti 'Post'; ÕS 1980: 531 post 'postside; postiasutus; postisaadetised'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben post 'Postreiter, (reitender) Bote'; MND HW II: 2 post 'Nachrichtenbeförderung durch wechselnde reitende Boten; durch Boten verschickte Mitteilung; Boten-, Poststation'
• Käsitlused: < kasks post Liin 1964: 47; < sks Post EEW 1982: 2154; < asks post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg' ~ sks Post 'sõnum, teade; sideasutus; postisaadetised' EES 2012: 382
• Läti keel: lt pasts, paste 'Post' Sehwers 1953: 86; pasts post < kasks post 'Postreiter' Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm posti [1648] 'Post' < rts post [‹ sks post] SSA 2: 404; lv pos̄t 'post; fuhren-, transportpflicht' Kettunen 1938: 306; lv post, pošt 'post / pasts' LELS 2012: 251; vdj posti 'post / почта' VKS: 954
• Vt postiljon

pott, poti 'anum, keedunõu' < kasks pot 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Potte, Hans; Müller 1600-1606: 272 v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; Rossihnius 1632: 288 ütte pot|seppa; Stahl LS I 1641: 106 Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; Gutslaff 1648: 231 padda 'Pott'; Gutslaff 1647-1657: 285 ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; Göseken 1660: 95 pott/ i 'Topff'; Göseken 1660: 415 pott 'topff'; potti sepp 'töpffer figulus'; Vestring 1720-1730: 188 Pot, -ti 'Der Topf'; Helle 1732: 161 pot 'der Topf, Pott'; Helle 1732: 322 pot 'der Topf'; Hupel 1780: 247 pot, -ti r. d. 'Topf, Pott'; Hupel 1818: 190 pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; Lunin 1853: 147 pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
• Murded: pott : podi (potti) R; pot´t : poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL EMS VII: 713
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
• Käsitlused: < kasks pot Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 127; < kasks pot, put Liin 1964: 56; < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2156; < asks pot, put 'pott, savipott; ahjupott; kaardimast' EES 2012: 383; EKS 2019
• Läti keel: lt puods 'Topf; Kessel' < kasks pot, put Jordan 1995: 84; lt pods, katls 'pada, pott' LELS 2012: 223
• Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1699 pottu] 'saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf' < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' [‹ kasks pot, put 'ruukku'] SSA 2: 406; lv pot̆´t´à 'topf; napf' Kettunen 1938: 306; lv poţā 'savipott / māla pods' LELS 2012: 251; vdj potti 'pott, anum / посуда, горшок' VKS: 956
• Vrd pott

pott, poti 'kaardimast' < asks pot 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: potti : potti 'poti, pada (kaardimast)' Lüg; pot´t (-tt) : poti Rei Mär Kse Aud Hää Trm KJn Trv Hls San Har Plv Se EMS VII: 714
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Pique (im Kartenspiel)'; EÕS 1930: 818 pott (kaardimängus) 'Pik, pique'; ÕS 1980: 532 pott 'poti'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pot, put 'Topf, bes. ein irdener'; Hupel 1795: 178 Pott (Plattd.) 'st. Topf, pöb.'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2157; < vrd kasks pot 'pada', ee pada Raun 1982: 127; < ee pada [rahvaetüm seostus] EES 2012: 383; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pata 'pada, pott (kaardimängus)' Mägiste 1931: 394; lv padā 'pada, poti (kaardimängus) / pīķis (kāršu spēlē)' LELS 2012: 223; vdj pata 'poti, pada (kaardimängus) / пики (карточная масть)' VKS: 889
• Vrd pott

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 98 Rot : Rotti∫t 'Ratz'; Göseken 1660: 93, 331 Rott/ i 'Ratze'; Rott 'Ratze glis'; Hornung 1693: 34 Rot : Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; Vestring 1720-1730: 209 Rot, -ti 'Die Ratze'; Helle 1732: 170 rot 'die Ratze, Rotte'; Hupel 1780: 260 rot, -ti r. d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; Lunin 1853: 163 rot, -ti r. d. 'крыса'
• Murded: rott : rodi 'suur näriline' Kuu; rotta : roda VNg Vai; rott : rotti Hlj Lüg IisR; rot´t : roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t : roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´ : rot´i 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
• Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 2545-2546; Raag 1987: 325; < kasks rotte 'rott', erts rott 'hiir' Raun 1982: 145; < asks rotte 'rott' EES 2012: 437; EKS 2019
• Läti keel: lt rate 'Ratte' Sehwers 1953: 98; lt rate < kasks ratte Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] 'Ratte' < mr rotta 'Ratte' [‹ kasks rotte] SSA 3: 96; lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' SKES: 846; lvS rot´t´~ rot´, rotid 'Ratze, Ratte' SLW 2009: 166; lv rot´ 'ratte' < kasks rotte Kettunen 1938: 343; vdj rotta 'rott / крыса' VKS: 1076

toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < asks stôt 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 toot, -i r. 'Stooß'
• Murded: tuot : `tuodi R(`tuoti Vai); toet : toodi Sa Muh Lä Ris; toot : toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´ : toodi Hää KJn Hls Hel T sporV EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt : tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
• Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' EEW 1982: 3234-35; < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' EES 2012: 540; EKS 2019
• Läti keel: lt † stuõte 'Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks' < kasks stōt 'Stoß' Sehwers 1918: 52, 161; lt stuõte 'der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes' < asks stōt 'Stoß am Frauenkleid' Sehwers 1953: 127
• Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ 'stoss am frauenrocke; stollen am hufeisen' < kasks stôt Kettunen 1938: 384

volt, voldi 'kurd, korts' < asks volde 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 212 Kebbarick 'Faltte'; Helle 1732: 212 wool 'die Falte am Kleide'; Hupel 1780: 367 kört d.; wool r. 'Falte an Kleidern'; Hupel 1818: 292 wolt, -i r. d. 'die Falte'; Lunin 1853: 235 wol d. 'фальды, складка (на платьѣ)'; wolt, -i r. d. 'сгибъ, складка'
• Murded: vol´t : voldi (-l´-) S Kse Pä Hag JMd Koe VJg I Plt KJn M sporT Kan VId; volt : `voldi VNg Jõh Vai; volt (voll) : volli (-l´l-) Muh Käi Kse Mih EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´d : wol´l´i 'Falte'; wol´t : wol´di 'Falte' '= wol´d'; Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´dima : wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; ÕS 1980: 798 volt : voldi 'kurd, korts'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 volde 'Falte; Hautfalde, Runzel'; volden 'falten, zusammen legen'; Schiller-Lübben volde 'Falte'; MND HW I vōlde, valde 'Tuchfalte, Kleiderfalte, Rockfalte; Hautfalte, Runzel'
• Käsitlused: < kasks volde Ariste 1972: 98; Raun 1982: 208; < kasks volde, vrd sks Falte EEW 1982: 3906; < asks volde 'volt, korts, kurd' EES 2012: 611; EKS 2019
• Läti keel: lt pal̃te 'Falte' Sehwers 1918: 155; palte 'Falte' Sehwers 1953: 85; lt polds 'Falte' < asks folde, folte 'Falte' Sehwers 1953: 94; polds, palde 'Falte' < kasks valde (neben vōlde) Jordan 1995: 83
• Sugulaskeeled: lv fal̄ 'falte' Kettunen 1938: 54; vdj faltaᴅ 'voldid, voldistik; складки' VKS: 223