[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
• Läti keel: lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < mr haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

kahvel, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
• Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
• Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
• Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Tonnis Slachter; Gutslaff 1648: 235 Lehaneck 'Schlächter'; Göseken 1660: 94, 294 Lachter/ i 'Schlachter'; lachter 'metzger (Fleischer)'; Hupel 1780: 531 lahter : lahtri 'Schlachter, Fleischer'; Hupel 1818: 114 lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; Lunin 1853: 82 lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
• Murded: `lahter : `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd; `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R EMS IV: 838
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter : lahtri 'Schlachter, Metzger'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' <  [Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.]; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
• Käsitlused: < kasks slachter Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; < kasks slachter ~ sks Schlachter EEW 1982: 1210
• Läti keel: lt slakteris [1638] 'Schlachter' < kasks slachter 'Schlachter' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109; slakteris 'Schlächter, Knochenhauer' < kasks slachter 'Schlachter, Fleischer' Jordan 1995: 89
• Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] 'teurastaja / Schlachter' < mr slachtare [‹ kasks slachter] SSA 2: 35; krj lahtaŕi < sm lahtari SKES: 269; lvS slakter 'Schlachter; Metzger' SLW 2009: 176; lv slak̆tàr, slak̄tə̑r 'schlächter' < kasks slachter Kettunen 1938: 374; lv slaktār 'lihunik / miesnieks'; šlaktā[r] 'lihunik / miesnieks, slakteris' LELS 2012: 296, 313
• Vt lahtima

mood, moodi 'komme, tava' < asks môde 'id.', sks Mode 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 ? Modykas, Safferyn; Gutslaff 1647-1657: 241 teije is hejtta Leino mohdolle; Göseken 1660: 202 mohdo 'Gebrauch'; Hupel 1818: 480 mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; Lunin 1853: 108 mood, -i r. d. 'мода, обычай'
• Murded: muod : `muodi 'tava, harjumus, komme' R(`muodi Vai); moed : moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood : moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´ : mōdi; mōt : mōdu '= mōd´'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe
• Käsitlused: < asks Mood Raun 1982: 92; < sks Mode EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; < sks Mode 'tava, harjumus, komme' EES 2012: 283
• Läti keel: lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81
• Sugulaskeeled: sm muoti [1749] 'Mode' < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee SSA 2: 179; lvS muoda 'Art, Weise, Mode' SLW 2009: 124; lv mùo̯ᴅ 'mode, weise, art' Kettunen 1938: 234; lv mūod 'mood / mode' LELS 2012: 199; vdj mooda 'komme, tava, mood / обычай, обряд, мода' VKS: 739

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
• Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
• Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
• Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mr rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
• Vt rull

troi, troi 'kampsun' < vrd rts troijo, tråja 'kampsun', asks troie '(mundri)kuub'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk : -jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' '[Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]'
• Käsitlused: < kasks troie 'Jacke, Wams' Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94; < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' EEW 1982: 3275; SSA 3: 133; < rts troijo, tråja 'murd kampsun' Raag 1992: 171; < asks troie, troge 'jakk, vammus' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] 'lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen' < mr tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' [‹ kasks trōge 'takki, jakku'] SSA 3: 133

viis, viisi 'komme, laad; meloodia' < kasks wîs(e) 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 246 Kombe 'Weise modus'; Gutslaff 1647-1657: 285 olli sell Mahsundijal ütz wihse; Göseken 1660: 97, 111 wijsi 'Art / Weise'; wijsi 'Art / Gewohnheit'; Hornung 1693: 22 Joon 'die Manier oder Weise'; Vestring 1720-1730: 289 Wiis, -si 'Die Weise, Gewohnheit'; Helle 1732: 129 laulo-wiis 'die Melodey'; Helle 1732: 208 wiis 'die Weise'; Helle 1732: 353 Se wiis, mis norelt öppib, se wannalt peab 'jung gewognt, alt gethan'; Piibel 1739 Tarkusse tö ja wisix: jölledusse tö ja wisid; Hupel 1780: 312 wiis : wisi r. d. 'Weise, Gewohnheit; Melodie'; Hupel 1818: 285 wiis, -i r. d. 'Weise, Art, Gewohnheit, Gebrauch'; laulo wiis 'Melodie'; Lunin 1853: 229 wiis, -i r. d. 'образъ, манера, родъ, привычка, видъ'; laulo wiis 'мелодiя по употребленiю въ пѣнiи'
• Murded: viis : `viisi 'komme' R; viis (viiś) : viisi Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīź : wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; ÕS 1980: 790 viis 'komme, laad'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise; Lebensart, Sitte; Gestalt, Form; Mass; Melodie'; Schiller-Lübben wis(e) 'Art und Weise'
• Käsitlused: < kasks wis(e) Liin 1964: 60, 65; EEW 1982: 3831; Raun 1982: 204; < asks wise 'viis, mood, laad' EES 2012: 604; < asks wīs, wīse 'komme, viis' EKS 2019
• Läti keel: lt vĩze [1638 Wi∫e] 'Weise' < kasks wīse Sehwers 1918: 100, 165; lt vĩze 'Art und Weise' < kasks wīse 'Art und Weise' Sehwers 1953: 160; vīze 'Weise, Art und Weise' < kasks wîs(e) Jordan 1995: 110
• Sugulaskeeled: lvS vīs 'Art, Weise' SLW 2009: 223; lv vīž 'art, weise' < kasks wis(e) Kettunen 1938: 495
• Vrd viisi

vorm, vormi 'tervik; kuju, mudel' < asks forme 'id.', sks Form 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 296 worm 'die Forme zum Abdruck'; Helle 1732: 212 worm 'die Forme zum Abdruck'; Piibel 1739 ollete selle öpetusse sanna kuulnud, kelle wormi sisse teid on märgitud; Hupel 1780: 317 worm, -i r. d. 'die Forme'; Lithander 1781: 496, 509 Woia siis se Worm, ja küpseta sedda koki; Masing 1822: 63 kui trullid, mis wallaja ühes tükkis korraga wormi wallanud; Lunin 1853: 235 worm, -i r. d. 'форма'
• Murded: vorm : `vormi R(`vormi Vai); vorm (-ŕ-) : vormi S; voŕm : voŕmi (-r-) L sporKPõ I Äks Plt KJn Vil M TLä Kam Rõn San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1535 woŕm : woŕmi 'Form'; EÕS 1937: 1679 vorm; ÕS 1980: 799 vorm; Tuksam 1939: 327 Form 'kuju, vorm, fassong; mudel, formaat'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 forme 'Bildung, Gestalt; Muster, Modell, Form'; MND HW I forme 'Erscheinungsbild, Äußeres, Gestalt, Figur; Form, Gestaltungsprinzip'
• Käsitlused: < sks Form EEW 1982: 3920-3921; < kasks forme Raun 1982: 208; < sks Form 'kuju; vorm; lõige tegumood' EES 2012: 613; < asks forme 'kuju, muster, mudel, vorm, viis' EKS 2019
• Läti keel: lt porme, purma 'Form' < sks Form Sehwers 1953: 94; lt vormis, vuorme 'Form' Sehwers 1953: 160; lt forma 'Form' VLV 1944: 209
• Sugulaskeeled: sm vormu [1637 formu] 'vuoka, muotti; virka-, asepuku / (Brot-, Guß)form; Uniform' < rts form SSA 3: 470; lv pūorm 'muotti' < lt vormis SSA 3: 470; lv for̄´m (pùo̯rm) 'form' Kettunen 1938: 54; lv form 'vorm / forma' LELS 2012: 61; vdj forma 'vorm / форма' VKS: 226