[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kräävel, krääveli 'hauakaevaja; raisamatja, -mardikas (Nicrophorus)' < asks grever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 415 kräwel 'todenGraber sandapilarius'
Murded: kräävel Saareste II: 838
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 krǟwel : krǟwli (G) 'Totengräber'; EÕS 1925: 282 kräävel 'raisamatja (mardikas): Necrophorus (Totengräber)'; ÕS 1980: 572 raisamatja 'zool mardikas'; Tuksam 1939: 968 Totengräber 'surnumatja; zool raisamatja'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben grever 'Gräber'; EWD 2005: 466 Gräber, Graber 'Totengräber'; DWDS der Totengräber 'Arbeiter, der auf einem Friedhof Gräber aushebt; Aaskäfer, der kleine Tierkadaver verscharrt und darin seine Eier ablegt'
Käsitlused: < kasks grever 'Gräber' Liin 1964: 50; Liin 1968: 49
Muud keeled: rts grävare [1420-1450] 'kaevaja, kaevur' RES 2004: 345

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundskoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'; Tuksam 1939: 602 Kundschaft 'teadete nõutamine; maakuulamine'; Kundschafter 'teadetenõutaja; salajane saadik; salakuulaja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 194 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192
Muud keeled: rts kunskap 'oskus, teadmised' RES 2004: 515

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp, õiepung' < kasks knuppe, knopp 'id.', vrd rts knopp 'pung, (pea)nupp'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; Hornung 1693: 34 Nup : Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; Vestring 1720-1730: 155 Nup, -pi 'Der Knopf'; Helle 1732: 147 nup, g. o 'der Knopf'; Piibel 1739 arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; Hupel 1780: 227 nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; Arvelius 1782: 118 torni otsas se nupp; Hupel 1818: 88, 158 knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; Lunin 1853: 62, 120 knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
Murded: nupp : nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp : nubu Kuu; nupp : nuppu Lüg; nupp (-ṕp) : nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se EKI MK; nupp : nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp : nubu Kuu VNg; nupp(u) : nuppu Lüg Vai; nupp : nupi Khk TLä Kam Krl VId EMS VI: 694
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp : nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp : nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp; Tuksam 1939: 571 Knopf 'nupp, kaba; (kella)nupp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
Käsitlused: < kasks knuppe Liin 1964: 63; Raun 1982: 106; < lms [deskr] ~ kasks knuppe, knopp EEW 1982: 1743; SSA 2: 241; < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' EES 2012: 321; < germ, vrts knopper, knoppa EKS 2019
Muud keeled: rts knopp [u 1500] 'bot pung' RES 2004: 473; lt knupis 'zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge' < asks knupp 'Knoten' Sehwers 1953: 56
Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi] 'aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten' < vrd nrts knopp, vrts knopper 'nuppi; nuppu, silmu'; is nuppu 'villanyppy'; krj ńuppu 'kärki, huippu; nuppi'; vdj nuppu 'nuppi' SSA 2: 241

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Karritz 'Becher'; Gutslaff 1647-1657: 171 Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna .. anni sedda Bickrit Pharao kettehe; Göseken 1660: 87, 125 Picker, -i 'Becher'; Virginius 1687-1690 Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; Piibel 1739 Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; Hupel 1780: 238, 241 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; Hupel 1818: 176 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; Lunin 1853: 136 peker : peekri r. d. 'бокальъ, кубокъ'
Murded: `peeker : `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh sporL KPõ Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker : `pi̬i̬kri KJn; `pieger : `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel : `peekli Khk EMS VII: 296
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888, 898 pēker : pēkri; pēkri : pēkri (d), 'Becher'; piker : pikri (G, d, bl) '= pēker'; Wiedemann 1893: 806 pēker : pēkre, pēkri; pēkre : pēkre; pēkri : pēkri (d), (piker) 'Becher'; ÕS 1980: 501 peeker; Tuksam 1939: 117 Becher 'peeker; karikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
Käsitlused: < kasks bicker Liin 1964: 56; < kasks beker EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; < asks beker 'peeker, tops; mõõtühik' EES 2012: 358; EKS 2019
Muud keeled: rts bägare [15. saj] 'peeker, karikas, pokaal' RES 2004: 162; lt biķeris [1586 Bickers] 'Becher' < [vgl. mnd beker] Sehwers 1918: 143; biķeris 'Becher' Sehwers 1953: 12; biķeris 'der Becher, Kelch' < kasks bēker ME: I: 295
Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] 'jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher'; is pikāri; krj pikari; vdj pikari < vrts bikar(e) SSA 2: 360; lv bik̆kàr 'becher' Kettunen 1938: 23; lv bikār 'peeker / biķeris' LELS 2012: 43; vdj pikari 'viinaklaas, pits; peeker / рюмка, чарка' VKS: 917

prügi, prügi 'kivisillutis; praht' < asks brügge 'sild, tänav; sillutis'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 Prüggi 'Gruß von Stein und Kalck (Reval)'; Prüggi Kiwwid 'Pflaster Steine'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; Helle 1732: 309 prüg-ulits 'die Brückstrasse'; Hupel 1780: 247 prüggi r. d. 'Schutt, Gruuß'; prüggi kiwwid r. 'Pflastersteine'; Hupel 1818: 191 prüggi r. d.; prükki d. 'Schutt; lf. Gruuß'; prüggikiwwi r. d. 'Pflasterstein'; Lunin 1853: 148 prüggi r. d.; prükki d. 'мусоръ, щебень'
Murded: prügi 'praht; risu, puru' R Jäm Khk Rei sporL sporHa JMd Koe VMr Kad sporI Plt KJn Trv TLä Kam; prügü Ote San V(-ǵ-); rügi Sa Muh Vig Tor KJn Hls Krk EMS VII: 782
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügi : prügi 'Schutt; Pflastern'; EÕS 1930: 840 prügi '(Schutt, Unreinigkeit, Müll)'; ÕS 1980: 541 prügi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brugge 'Brücke (u. Strasse)'; MND HW I brügge (brücge, brüge, brücke) 'Brücke, Landungs-, Anlandebrücke; Pflaster, gepflasteter Weg'
Käsitlused: < kasks brugge 'sild, tänav' Raun 1982: 128; < asks brugge 'sild, tänav' EES 2012: 387; EKS 2019
Muud keeled: lt bruģis, bruģe 'Steinpflaster' < kasks brugge Sehwers 1953: 18; bruģis 'gepflasterte Straße, Straßenpflaster' < kasks brügge 'Brücke, Pflaster, gepflasteter Weg' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lv bri’ɢ (brü’ɢ) 'stufen vor der tür; steinpflaster' < kasks brugge Kettunen 1938: 29; lv bri'g 'kivisillutis / bruģis' LELS 2012: 48
Vt prügitama

ruut, ruudu '(nelinurkne) aknaklaas' < asks rûte 'id.', vrd rts ruta 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 332 Ruhti 'Raute (im Fenster)'; Vestring 1720-1730: 211 Ruut, -di 'Fenster Scheibe'; Helle 1732: 171 ruut, g. i 'die Fenster-Scheibe, oder Rute'; Hupel 1780: 191, 261 kruut, -i d. 'die Fensterscheibe'; ruut, -i r. d. 'Rute, Fensterscheibe'; Hupel 1818: 101 kruut, -i r. d. 'Fensterscheibe'; Lunin 1853: 73, 164 kruut, -i r. d. 'стекло; оконница'; ruut, -i r. d. 'оконница'
Murded: ruut : `ruudu Kuu RId(`ruutu); ruut : ruudu 'nelinurk; aknaklaas' Mär Vig Kse JMd Koe; ruut : ruutu HJn KuuK JJn VJg I Äks Plt Pil KJn; ruut (t´) : ruudi Sa Muh Han Var Pä KJn M Ran San; kruut (-t´) : kruudi S Lä T V; kruut : kruudu Käi Rei JMd Nõo Har; truut : truudu Kul EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´ : rūdi; rūt : rūdu 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; Wiedemann 1893: 989 rūt´ : rūdi; rūt : rūdu (krūt, krūt´, rūtu, rūto) 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; EÕS 1937: 1176 ruut 'nelinurk; aknaklaas (Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut; Tuksam 1939: 791 Raute '(akna)ruut'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rute 'Raute, ein regelmässiges Viereck, bes. Fensterscheibe'; Schiller-Lübben rute 'Raute, ein regelmäßiges Viereck, verschoben oder nicht verschoben, bes. die (viereckige) Fensterscheibe'; MND HW II: 2 rûte (-tt-) 'Rhombus, Raute; rautenförmige Einzelscheibe des Fensters'
Käsitlused: < kasks rute Liin 1964: 52; EEW 1982: 2566; Raun 1982: 146; < rts ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut' EES 2012: 440; < asks rute 'nelinurk, aknaruut' EKS 2019
Muud keeled: rts ruta [1571] 'ruut, nelinurk; aknaruut' RES 2004: 861; lt rũte 'Raute, Fensterscheibe' < kasks rūte 'Raute, Fensterscheibe' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104; rūte 'Carreau, rautiges Viereck; Fensterraute' < kasks rute 'Raute, regelmäßiges Viereck; besonders Fensterscheibe' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruutu [1745] 'Viereck, Feld, Raute; Fensterscheibe; Karo' < rts, vrd vurts, nrts ruta 'ruutu' [‹ kasks rūte 'neliö, ruutu']; is rūtu 'ruutu korttipelissä; ikkunaruutu'; krj ruutu; vdj ruuto SKES: 891-892; SSA 3: 115; lv rū`t´ 'scheibe, raute, viereck; karo im kartenspiel' < kasks rute Kettunen 1938: 349; lv rūt 'ruut / rūts' LELS 2012: 278; vdj ruuto '(akna)ruut, -klaas / оконное звено, стекло' VKS: 1084

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'; Tuksam 1939: 807 Rettig 'rõigas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
Muud keeled: rts rättika [15. saj] 'bot rõigas' RES 2004: 872; lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < vurts rettikia, rättikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < vrts rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salwy 'Salbey salvia'; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; Lenz 1796: 19 woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Schmidt 1816: 19 Parrem on, kui Salvei lehhed wee sees kedetakse; Masing 1822a: 326 Salwei 'Salbeikraut'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'; Jannau 1857: 43 Salw ehk Salwei rohhi
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
Käsitlused: < asks salveie 'salvei' EKS 2019
Muud keeled: rts salvia [15. saj] 'bot salvei' RES 2004: 884; lt zalvijes 'Salbei' < kasks salvei, salvye 'Salbei' Sehwers 1953: 161; lt zalpetes, zal̃pija 'die Salbei' ME: IV: 685
Sugulaskeeled: sm salvia [Agr] 'eräs mausteena ja koristeena käytettävä huulikukkaiskasvi / Salbei' < rts salvia SSA 3: 150

sant, sandi 'kerjus, vigane; paha, halb' < kasks sante 'püha', vrd lad sanctus 'püha'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Santh, Mert; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Santekarck, Jurgen; Tartumaa 1582 Sondyhans '= ? Sandi Hans'; Müller 1600-1606: 312 kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; Stahl 1637: 37 ∫ant : ∫anti∫t 'Ein armer'; Brockmann 1643: 171 Olcko Kucker sant echk rickas; Gutslaff 1648: 208 Sant/e 'Betler'; Göseken 1660: 111, 135 Sant, -i 'armer'; sant/ i 'betler'; Hornung 1693: 28 Sant : Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; Hornung 1693: 61 Sant : Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; Vestring 1720-1730: 215 Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; Helle 1732: 173 sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; Helle 1732: 351 Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; Piibel 1739 omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; Hupel 1766: 102 nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; Hupel 1780: 264 sant : sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; Hupel 1818: 216 sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; Lunin 1853: 167 sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
Murded: sant : `sandi 'paha, halb; kerjus, vigane' R(`santi VNg Vai); sańt, sandi eP sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 sańt : sańdi 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
Käsitlused: < kasks sante 'heilig' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EEW 1982: 2699-2700; Raun 1982: 152; < asks sante 'püha' EES 2012: 460; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm santti [1564 sanchtt johannexen] 'arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag' < rts, vrd vrts sankte 'pyhä' SSA 3: 155; SKES: 368; lvS sańd : sańted/sańtid [1828 ∫and] 'schlecht; schwach, elend; arm, Bettler' SLW 2009: 172; lv san̄´`t´, san̄´`t 'bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm' < lad sanctus Kettunen 1938: 354-355; lv saņt 'sant, kerjus / ubags' LELS 2012: 280; vdj santti 'sant, kerjus / нищий, попрошайка' VKS: 1112

teener, teenri 'kellegi teenistuses olev isik' < kasks dêner 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 367 Sähl saisit enge need sullaset ninck tenerit, ninck ollit ütte üdse tulle tennut; Stahl 1637: 48 dener : deenri∫t 'Diener'; Göseken 1660: 88, 112, 159 Teener 'Diener'; teener 'auffwarter'; Virginius 1687-1690 Josua Nunni Poig, ke sino Teener on; Helle 1732: 187 tener, g. i 'der Diener'; Piibel 1739 Koggodusse teenrid peawad ollema ühhe naese mehhed; Hupel 1780: 282 tener : teenri r. 'der Diener'
Murded: `tiender : `tiendri Kuu VNg; `tiener : `tien(d)ri Lüg Vai; `teender : `teendri S L(`teener : `teenri Aud); `teener : `teendri Lai; `tiender : `tiendre (-ee-) Ris Juu JMd Koe VMr VJg Trm Plt; `ti̬i̬nder : `ti̬i̬ndri (-e) Hää Kod KJn Vil M TLä Ote San; `ti̬i̬ndri (-e) V; `ti̬i̬nter : `ti̬i̬ntre Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēner : tēnder; tēńdri : tēńdri (d) 'Diener'; ÕS 1980: 700 teener; Tuksam 1939: 197 Diener 'teener'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dêner 'Diener'; Schiller-Lübben dener 'Diener'; MND HW I dêner 'Diener (hohen wie niederen Ranges)'
Käsitlused: < kasks dener Ariste 1963: 104; Liin 1964: 50; < kasks dêner EEW 1982: 3108; < asks dēner 'teener' EES 2012: 520; EKS 2019
Muud keeled: rts tjänare [14. saj] 'teener, teenija' RES 2004: 1123; lt diẽneris, diẽnderis 'Diener' < kasks dēner 'Diener' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dieneris, dienderis 'Diener' < kasks dêner Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv dìe̯ndə̑r 'beamter' < kasks dēner Kettunen 1938: 37; lv dīendõr 'teener, teenija, teenistuja / kalpotājs' LELS 2012: 53; vdj teenimeez 'teener / слуга, работник' VKS: 1280
Vt teenima

telk, telgi 'kerge kinnine varjualune' < kasks telt 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; Göseken 1660: 89, 482 Telti 'Gezelt'; Telt 'zelt'; Vestring 1720-1730: 246 Telt, -di 'Ein Gezelt'; Helle 1732: 187, 322 telk, g. i 'das Gezelt'; Piibel 1739 maia ehk koggodusse telk saab walmis; Hupel 1780: 282 telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt : teldi r. d. 'Zelt, Gezelt'; Hupel 1818: 244 telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; Lunin 1853: 192 telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
Murded: telk : `telgi R(`telki Vai); tel´k : telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti : `teldi VNg; tel´t : tel´di San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k : tel´gi 'Zelt'; tel´t : tel´di '= tel´k'; ÕS 1980: 704 telk; Tuksam 1939: 1143 Zelt 'telk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' EES 2012: 522; EKS 2019
Muud keeled: rts tält [u 1620] 'telk' RES 2004: 1168; lt tel̃ts [1638 Telltes] 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1918: 29, 98, 162; lt stelte, tel̃ts 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1953: 121, 142
Sugulaskeeled: sm teltta [1729 tälti] 'kangainen tilapäismaja / Zelt' < nrts tält [‹ kasks telt] SSA 3: 282; SKES: 1266; sm teltta, teltti 'Zelt' < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält Bentlin 2008: 189; lv tel̄t̀, tel̄k̀ 'zelt, stiftshütte' < kasks telt Kettunen 1938: 412

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober; Tuksam 1939: 1153 Zuber 'toober'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
Muud keeled: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202

vastel, vastla, pl. vastlad 'paastuaeg' < asks vastel-, vast(el)avent 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Wastlawi 'Fastnacht'; Göseken 1660: 293, 184 wastlawi [kuu] 'mertz martius'; wastlawent 'Fastnacht'; Hupel 1780: 308 wastla r. d. 'Fastnacht'; Lunin 1853: 224 wastla r. d. 'маслянница'
Murded: `vaslańt : `vaslańdi 'vastlaõhtu' Hää; `vas(t)lakuu 'märts' R Jäm Khk Muh L Juu JõeK JMd VJg Iis Plt San Krl(`vastlõ-); `vas(t)la[päev] R eP(`vastle- Hää); `vas(t)la[päev] eL(`vaskla- Rõu); `vas(t)las 'vastlaõhtu(l)' Nis Juu Jä KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1460 vastlāwent : wastlāwenti; wastlāwi : wastlāwi (G) 'Fastnacht'; wastla-päew : -päewa 'Fastnacht'; ÕS 1980: 778 vastlad 'mitm'; Tuksam 1939: 301 Fasten 'paastumine; paastuaeg'; Fastnacht 'vastlapäev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vaste, vastene 'das Fasten; die Fastenzeit (von Aschermittwoch bis Ostern)'; vast-, vastel-avent 'Fastnacht, der Tag vor Beginn des grossen Fasten'; MND HW I vaste, vastene 'das Fasten; Fastenzeit'; vastel-âvent 'der Abend vor den großen Fasten, vor Aschermittwoch, Fastnacht; Fastnachtszeit; Fastnachtsfeier'
Käsitlused: < kasks vastel-âvent Liin 1964: 43; < kasks vast(el)avent EEW 1982: 3759; < kasks vastel- Raun 1982: 200; < asks vastel- [‹ vastelavent ’vastlaõhtu’] EES 2012: 595
Muud keeled: lt vastalãvis 'Fastnachtsabend' < kasks vastelāvent Sehwers 1918: 100, 164; lt vastalãvji, vastlãvi 'Fastnacht' < kasks vastellāvent 'Fastnacht' Sehwers 1953: 152; lt vastalāvi, vastalāvis, vastlāvis, vastalājs 'Fastnacht' < kasks vastelâvent Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: lv vas̆tà-lovà 'fastnacht' < kasks vast(el)avent Kettunen 1938: 472; lv vastālovā 'vastlad / Vastlāvji, Meteņi' LELS 2012: 355

vinn, vinna 'vinnastusseade, pöör' < asks winde 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 367, 472 winne 'Schraube / winde trochlea'; winne 'Winde / Kornwinde sucula'; Hupel 1780: 313 win, -na oder -ni 'eine Winde (etwas aufzuwinden)'; Hupel 1818: 287 win, -na od. -ni r. d. 'Winde (etwas aufzuwinden); Brunnenschwengel'; Lunin 1853: 230 win r. d. 'воротъ, блокъ; оцепъ, курокъ'
Murded: vinn : `vinna R; vinn : vinna eP(vind : vinna Var Mih); vinn : vinna M Ran; vińn : vińni San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510, 1511 wind : winna '= winn'; winn : winna; wińń : wińńi 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 1512 winne : winde (G) 'Schraube'; ÕS 1980: 794 vinn : vinna; Tuksam 1939: 1127 Winde 'vinn; mer vints'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben winde 'Winde'
Käsitlused: < asks winn, winne 'Winde, Block (auf Schiffen)' GMust 1948: 45; < kasks winde EEW 1982: 3865; < asks winde 'vinn, pöör' EES 2012: 608
Muud keeled: rts vindspel [1688] 'tehn vinn, vints; mer ankrupeli' RES 2004: 1254; lt vinda 'Winde; Tau an der Fähre; Drahtseil' < kasks winde 'Winde' Sehwers 1918: 164; Jordan 1995: 110; lt vinda, vinde 'Winde; das Tau an der Fähre; Brunnenschwengel und Strick' < kasks winde 'ein Werkzeug zum Winden' Sehwers 1953: 158
Sugulaskeeled: sm vintti [1648] 'kaivon vipulaite; kelain / Brunnenschwengel; (Zugnetz)winde' < nrts vind, vinda 'kaivon vipu; nuottaveneen kela'; lv vīnda 'vintturi; kaivonvintti' < lt vinda [‹ sks] SSA 3: 454; lv vīnda 'winde, hebel' < kasks winde Kettunen 1938: 493; lv vīnda 'vinn / vinda' LELS 2012: 366; vdj vinna 'pöör (millega tõmmatakse paati kaldale); vints / ворот; подъёмный ворот' VKS: 1533
Vt vinnama

veebiliides @ veebihaldur