[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kroot|mast, -masti 'purjelaeva peamast' < asks grotemast 'id.'

• Murded: kruot`masti 'grootmast' Vai; krootmast Emm Hää; krottmast JõeK; kruot : `kruodi Kuu EMS III: 870; EKI MK; kruot`purje 'grootpuri' VNg; kruotseil 'grootpuri' Jõe Kuu Hlj; krootseil (-sel) Emm Phl; kroot`siegel Khn; `krötsel Ris; `rootsel Mus EMS III: 870-871; EKI MK
• Eesti leksikonid: Haljaspõld 1937: 443 groot '(holl ”suur”), suur puri, alumine raapuri laeva suur- ehk grootmastis'; Tuksam 1939: 431 Grossmast 'pea-, suur-, grootmast'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grổtemast, de grôte mast 'Großmast (Hauptmast mit dem schweren schonversegel)'; Niedersächsisches Grōtmast 'Großmast' '[kasks grôtemast]'
• Käsitlused: < asks grotmast 'Grossmast' GMust 1948: 36, 80
• Läti keel: lt grotbomis 'suurpurje poom'; lt grotbura 'suurpuri, groot' LELS 2012: 62, 311

loor, loori 'gaasriie; õhuke (näo)kate' < asks flôr 'id.', sks Flor 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 417, 423 wloor 'traur schleier'; wlohr 'überwurff / (Flor)'; Schmidt 1816: 19 Siis ei pea temma mitte .. loriga lapse su seestpiddi pühkima; Hupel 1818: 128 loor-kap r. d. 'Flohrkappe'; Jannsen 1862: 184 üks must loor (Schleier) tee peal ärrakaddunud
• Murded: loor : loori 'õhuke (näo)kate' Sa Muh L; luor : luori KPõ Iis; luor : `luori R; lu̬u̬ŕ : loori Trv Hls San Krl; ploor VNg Jäm Rei; vluor VNg EMS V: 422
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 *lōŕ : lōri 'Flor'; lōŕ-kapp, pale-lōŕ 'Schleier'; EÕS 1925: 416 loor '(Flohr)'; ÕS 1980: 381 loor; Tuksam 1939: 323 Flor '(dünner Stoff) gaasriie'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 flôr 'Flor, Blüte, Kraft, Ansehen'
• Käsitlused: < asks Flor, vrd sks Flor Liin 1964: 57; < sks Flor Raun 1982: 79; < asks flōr ~ sks Flor 'gaas(riie), loor(riie)' EES 2012: 250; < asks flōr 'gaasriie, loorriie' EKS 2019
• Läti keel: lt pluore 'Flor (ein Zeug); Schleier; dünner Anzug' < kasks flôr 'Blüte' Sehwers 1953: 93; Jordan 1995: 82; lt pluõre 'der Flor (ein Zeug)' ME: III: 364; lt flōrs 'Flor (dünner Stoff)' VLV 1944: 206
• Sugulaskeeled: sm fluuri, luuri, luori, pluuri [1733 Floria] 'harsokangas / Schleier, Flor, Kull' < rts flor [‹ asks flōr] SSA 1: 117; lv plùo̯r´ 'schleier' < kasks flôr Kettunen 1938: 304; lv plōr 'loor / plīvurs' LELS 2012: 249

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
• Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
• Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
• Läti keel: lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
• Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < mr ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
• Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
• Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
• Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251