[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
• Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp(e) 'aerutull'

• Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää EMS III: 311
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp : klambi 'Ruderpflock'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück'
• Käsitlused: < asks klampe 'palikka' SSA 1: 378
• Läti keel: lt klam̃pa, pl. klampas 'in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken' < asks klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' Sehwers 1953: 48-49
• Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] 'puukapula, palikka / Stock, Klotz' < rts klamp, klampa [‹ asks klampe] SSA 1: 378; lv klam̄ṕ 'klampe (schifferausdruck)' (= klambeŕ) Kettunen 1938: 138

märkama, märgata 'tähele panema, täheldama' < kasks merken 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 voywat merckada; mercka minu Palwet; Stahl HHb III 1638: 13 eth tem̃a merckap ∫edda kurja erraheitada 'Das er wi∫∫e bö∫es zu verwerffen'; Gutslaff 1648: 227 moistma /a (intelligere) 'mercken'; tähelle pannema (notare) 'mercken'; Vestring 1720-1730: 130 Märkama 'Verstehen, Vermögen'; Helle 1732: 136 märkama 'verstehen, vermögen'; Hupel 1780: 212 märkama r. 'verstehen; vermögen'; Arvelius 1790: 181 kes nende rummalust märkis; Hupel 1818: 134 märkama r. d. 'verstehen; spüren; vermögen'; Lunin 1853: 99, 104 märkama r. d. 'понимать, замѣчать, видѣть, разумѣть, вывѣдывать'; merkama '= märkama'
• Murded: `märkama (-ämä) 'taipama; tähele panema' R Sa Muh L K I; `mäŕkmä (-me) M TLä San Har VId EMS VI: 344
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 märkama, -kan; märkanema, -nen 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; ÕS 1980: 442 märkama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken '(auf)merken, beachten, erkennen, verstehen'; Schiller-Lübben merken, marken '(auf)merken'; MND HW II: 1 merken, marken 'zur Kenntnis nehmen, bemerken, beobachten'
• Käsitlused: < kasks merken '(auf)merken' Ariste 1963: 97; EEW 1982: 1621; Raun 1982: 97; < kasks merken, marken Liin 1964: 59; < asks merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma' EES 2012: 296
• Läti keel: lt mẽrķêt 'zielen' < kasks merken 'bezeichnen, zielen' Sehwers 1918: 35, 154; Sehwers 1953: 79
• Sugulaskeeled: lvS mierk´, -ub 'zielen' SLW 2009: 121; lv mer̄k̆kə̑ 'begreifen, verstehen; zielen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 187; vdj merkittsää 'märgata, tähele panna / замечать, примечать' VKS: 724
• Vt märk

pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920