[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
• Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'
• Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
• Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
• Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
• Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < rts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ rts ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
• Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
• Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
• Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
• Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
• Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
• Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

lööv, löövi 'piklik katusealune' < asks love, lovene 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 207 lööw, -i d. 'eine Hütte'; Hupel 1818: 126 lööw, -i r. d. 'die Hütte'; Lunin 1853: 93 lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
• Murded: lööv : löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v) : löövi Hää Kod KJn eL; lüöv : lüövi Jür Koe Sim; lüöb : lööbi Mar Juu EMS V: 789
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw : lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; Gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
• Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn EEW 1982: 1457; < vrd kasks love(ne) Raun 1982: 85; < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' Koponen 1998: 125; < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' EES 2012: 266; EKS 2019
• Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš [1638 Leewenis] 'bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume' < kasks lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines Hauses', asks löving Sehwers 1918: 32, 90, 152; lt lieve 'Kirchenchor' < asks lȫve; lievs 'Gallerie' < asks lȫw 'Gallerie, Vorhalle' Sehwers 1953: 71; liẽves, lievenes 'der Balkon, das Chor, die Emporkirche' ME: II: 508
• Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ 'bedeckte treppe, veranda' < kasks love(ne) Kettunen 1938: 193

pall, palli '(elastne) kera' < asks bal 'id.', sks Ball 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 122 Pall 'Ball, damit man spielet'; Göseken 1660: 153 ümberkondne pall 'Circul Sphæra'; Vestring 1720-1730: 171 Pal, -li 'Ein Ball'; Lumme pal 'Schne bal'; Helle 1732: 154 pallike (pal) 'ein dünner Erd-Klump'; mulla pank 'der Erd-Klump'; Piibel 1739 Ta weretab sind waljuste, kui palli; Hupel 1780: 235 pal, -li r. d. 'Ball, Erdklumpe'; lumme pal r., d. 'Schneeball'; Lunin 1853: 132 pal, -li r. d. 'шаръ, мячь'
• Murded: pall : `palli R(`pallo Vai); pall : palli Hi; pal´l : palli (-l´l-) Khk Vll Muh sporL sporKPõ I VlPõ eL EMS VII: 159
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´ : pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; ÕS 1980: 489 pall 'kerakujuline asi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bal (bale) 'Ball; Balle(n), die schwielige Rundung an Fuß und Hand; Ballen, Bündel'
• Käsitlused: < asks Ball Liin 1964: 60; < sks Ball 'kera' Raun 1982: 115; < asks bal 'pall; päkk; (kauba)pall, komps' ~ sks Ball 'pall; kera' EES 2012: 350; < sks Ball 'mängupall' EKS 2019
• Läti keel: lt balla 'Ball (zum Spielen)' Sehwers 1953: 7
• Sugulaskeeled: sm pallo [1637 palli] 'pallo / Ball' < germ, vrd rts boll, sks Ball SSA 2: 303; krj pallo; vdj pallo < sm SSA 2: 303; lv bumb 'pall / bumba' LELS 2012: 50; vdj pallo 'pall, kera / мяч, шар, клубок' VKS: 874

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
• Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
• Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
• Läti keel: lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < mr pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
• Vt piinama

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl 'id.', sks Saal 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 316 Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; Stahl 1637: 103 tubba 'Saal'; Gutslaff 1648: 233 Tuba / Tarre 'Saal'; Göseken 1660: 344 Suhr tubba 'Saal'; Virginius 1687-1690 sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; Helle 1732: 172 saal 'der Saal'; Hupel 1780: 261 saal, -i r. 'der Saal'; Hupel 1818: 212 saal, -i r. d. 'der Saal'; Lunin 1853: 164 saal, -i r. d. 'залъ'
• Murded: saal : `saali 'avar ruum' R; sael : saali Sa; saal : saali Muh Hi L; saal : saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´ : saali M Puh V EKI MK; saal : `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´ : sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
• Käsitlused: < asks Saal Liin 1964: 52; < sks Saal ~ kasks sâl EEW 1982: 2645; < sks Saal Raun 1982: 150; EKS 2019; < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' EES 2012: 453
• Läti keel: lt zãle [1638 Saal] 'Saal' < kasks sāl 'Saal' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162; zāle 'Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs' < kasks sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm sali [Agr] 'Saal; größeres Wohnzimmer' < mr sal 'sali' SSA 3: 147; lv zō̬l 'saal' < sks Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328; lv zǭl 'saal / zāle (telpa)' LELS 2012: 377; vdj sali, zaala 'saal / зал' VKS: 1108, 1243