[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
• Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
• Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
• Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
• Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < mr hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
• Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
• Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
• Läti keel: lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
• Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < mr källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

marss, marsi 'mastikorv, platvorm masti lõpul' < asks marse 'mastikorv; laevamast'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 137 mars-purri r. 'Mars-Segel'; Lunin 1853: 102 mars-purri r. 'парусъ на марсѣ'
• Murded: marss neer 'nöörid ülemisel marsseilil, milledega saab suure tuule ajal raja maha tõmmata' Ris EKI MK; Saareste II: 837
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635, 652 mars-puri, mars-seil´ 'Marssegel'; mäŕs : mäŕsi (D) 'Mars, Mastkorb'; ÕS 1980: 408 marss 'platvorm masti lõpul, kus algab teng'; VL 2012 < hol mars 'korv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mers(e), mars(e), mersch 'Mars, Mastkorb; der Mast selbst'; Schiller-Lübben merse, (mersche), marse 'Korb oder Helm am Schiffsmast; der Mast selbst'; MND HW II: 1 marse (martze), merse (mersch) 'Topfkastell, Mastkorb des Segelschiffes'
• Käsitlused: < kasks marse 'Mars, Mastkorb' GMust 1948: 36, 83; < hol mars EEW 1982: 1508
• Läti keel: lt marszēģele 'Marssegel' Sehwers 1953: 76
• Sugulaskeeled: lv mar̄`s 'Teil des Mastes bei Rahschiffen, Mars'; mar̄`s-pūr´az 'marssegel' Kettunen 1938: 217; lv mars 'marss / marss, masta kurvis'; marspūŗaz 'marsspuri / marsbura' LELS 2012: 183
• Vt masti|korv

müüser, müüsri 'uhmer; mortiir' < kasks möser 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 91 möhr∫er : möh∫ri∫t 'mörsel'; Göseken 1660: 91 Mörsel 'Mörser'; Göseken 1660: 300 mörser 'morsel mortarium'; Helle 1732: 141 müser 'der Mörser'; Piibel 1739 möösri sees peneks toukaksid nuiaga; Hupel 1766: 128 öru sedda mösri sees; Hupel 1780: 218, 219 möser : möösri r. d. 'der Mörsel'; müser : müüsri r. 'der Mörsel'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees; Hupel 1818: 141 möisre d. 'der Mörsel'; Lunin 1853: 106, 107 möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser : mööstri r. d. 'иготь, ступка'
• Murded: `müüser : `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu EMS VI: 429
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer : mǖźri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer : mǖźri (Wl, J); mǖzre : mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
• Käsitlused: < kasks moser Liin 1964: 56; Raun 1982: 99; < sks Mörser EEW 1982: 1645; < asks moser 'müüser; mortiir' EES 2012: 302; < asks moser, moyser 'uhmer, müüser' EKS 2019
• Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] 'Mörser' < kasks mö̃ser 'Mörser' Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79
• Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] 'huhmar / Mörser' < rts mortel SSA 2: 172; sm mörssäri 'Kanone' < rts mörsare Bentlin 2008: 147; lv mìe̯zə̑r 'mörser' Kettunen 1938: 223; lv mīezõr, mīzõr 'müüser / piesta, miezeris' LELS 2012: 188, 191

pärl, pärli 'lihvitud kalliskivi' < kasks perle 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 Eij münno Perle 'Ey mein Perle'; Göseken 1660: 320, 316 perle 'Perle'; körwa Perl 'Ohren Perl stalagmium'; Virginius 1687-1690 ei woi Kulda eiga kallid Perli arwata; Hupel 1780: 233, 239 pärli d. 'Perl'; perli; perli kiwwi d. 'die Perle'; Lunin 1853: 137 perl, -i; perli kiwwi r. d. 'перлъ, жемчужина'
• Murded: pärl : `pärli sporR sporSa Emm sporJä VJg Iis; pärl : `pärdli Pöi Vig; pärles : `pärli (-le) Khk sporL Ha Pee Koe; pärrel : `pärli Khk Trm; pärrel : `pärdle Mih; `pärgel : `pärgli (-le) Muh L Kod Krk; `pärli (pärli) Lai Plt KJn Trv Hls T Har Plv; `pärli : `pärdli San EMS VIII: 42
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868, 883 päŕli : päŕli (d, bl) '= perles'; peŕli : peŕli '= perles'; perle : perle; perles : perle 'Perle'; ÕS 1980: 560 pärl
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben parle, perle 'Perle'; MND HW II: 2 parle, perle, pērle 'Perle (als Schmuck oder Bestandteil von Schmuckstücken)'
• Käsitlused: < asks perle, parle 'Perle' Ariste 1963: 102; < asks Parl, Parle, paerle, pêrle, vrd sks Perle Liin 1964: 57; < kasks perle Ariste 1972: 97; EEW 1982: 2320-2321; Raun 1982: 135; < asks perle 'pärl' EES 2012: 404; EKS 2019
• Läti keel: lt pẽrle [1638 Pehrle] 'Perle' < kasks perle Sehwers 1918: 34, 92, 155; pērle 'Perle' < kasks perle (neben parle) Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm päärly [Agr perly] 'helmi / Perle' < rts pärla 'helmi' [‹ kasks perle] SSA 2: 463; lv pǟrlə̑z 'perle' < sks Kettunen 1938: 326; lv pǟrla, pǟrlõz 'pärl / pērle' LELS 2012: 232

rubiin, rubiini 'punane vääriskivi' < asks rubîn 'id.', sks Rubin 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 ∫inna ∫elgke Ja∫pis ninck Rubin 'du heller Ja∫pis vnd Rubin'; Gutslaff 1648-1656 Se töine höhlas olli ütz Rubini kiwwi; Göseken 1660: 341 Rubbin Kiwwi 'rubin rubinus'; VT kk 1690: 191 Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant.
• Murded: rubiin : rubiini 'punane kalliskivi' Khk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1092 *rūbīn : rūbīni 'Rubin, Edelstein'; EÕS 1937: 1163 rubiin 'punane vääriskorund; kalliskivi (der Rubin)'; ÕS 1980: 601 rubiin '(punane vääriskivi)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rubîn, rabîn, robîn 'ein tiefroter Edelstein, roter Korund, Rubin'
• Käsitlused: < asks Rubin Ariste 1963: 103; < asks Rubyn Liin 1964: 62; < sks Rubin 'rubiin' EEW 1982: 2547; EKS 2019
• Läti keel: lt rubīns 'Rubin' VLV 1944: 425; lt rubīns 'rubiin' ELS 2015: 739
• Sugulaskeeled: sm rubiini 'rubiin(kivi)' Mägiste 1931: 466; vdj rubina 'rubiin / рубин' VKS: 1077

trell, trelli, pl. trellid 'võre, aknavarb' < kasks trallie 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 210, 204 trellit 'geschrenck'; trellit ette pantut 'Gegittert'; trellitut 'Gegittert'; Virginius 1687-1690 teggi selle Altarille Trellit, Wörko wiisi, Waskest; Vestring 1720-1730: 255 Trallid 'Gegitter am Fenster'; Helle 1732: 191 trellid 'Gegitter vorm Fenster'; Piibel 1739 emma wahhis aknast ja karjus trellist läbbi; Hupel 1780: 288 trallid r. (auch trellid) 'Fenstergitter'; Hupel 1818: 252 trel, -li r. d. 'Drell; Gitter, Gegitter'; Lunin 1853: 199 trel, -li r. d. 'дрель; рѣшетка'
• Murded: trell : `trelli 'metallist (akna)varb' Kuu VNg Vai Jäm Rei Mar Mär Kse Ris Juu Kos JMd Koe VJg Trm Kod Plt Puh San Krl; rel´l : relli Khk Vll Tor Hää KJn Trv Hls EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319, 1321 tral´l´ : pl. tral´l´id 'Fenstergitter, ”Traljen”'; trel´l´ : trel´l´i 'Gitter' '= tral´l´'; ÕS 1980: 725 trell : haril mitm trellid
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trallie 'Gitter'; Schiller-Lübben tral(l)ie 'Gitter'; Schleswig-Holstein Trall (tral), pl. Trallen, Trallj 'Gitterstab, Leitersprosse (auch am Wagen)'; kasks trallie; altfranz. traille 'Gitterwerk'
• Käsitlused: < asks trallje '(Fenster)Gitter, Traljen' [‹ lad tralia 'Gitterwerk'] GMust 1948: 94; < kasks tral(l)ie Liin 1964: 52; < kasks trallie EEW 1982: 3266; Raun 1982: 181; < asks tral(l)ie 'võre, trellid' EES 2012: 544
• Läti keel: lt pl. tral̃liņi, trel̃liņi, strel̃liņi [1638 Strelles] 'Gegitter, Geländer' < kasks trallie Sehwers 1918: 42, 98, 163; lt tral̃liņi, trel̃liņi, strel̃liņi 'Gegitter, Geländer' < asks trallingen 'Gitter' Sehwers 1953: 144; traliņi 'Gegitter, Geländer' < kasks tral(l)ie 'Gitter' Jordan 1995: 103
• Sugulaskeeled: sm ralli, tralli 'irrallinen säleikko, ritilä (esim. veneen pohjalla, portaiden edessä; hellan rengas / Rost (z. B. auf dem Bootsboden, als Fußabtreter); Herdring' < rts trall 'ritilä, ristikki, säleikko' SSA 3: 45

vapp, vapi 'valdaja (suguvõsa) tunnus; relv' < kasks wâpen 'id.', sks Wappen 'id.'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 7 ∫e∫t needt wapit meije södda∫t ep ommat mitte leechalickut 'denn die Waffen vnser Ritterschaft sind nivht fleischlich'; Göseken 1660: 233 Wapen 'Helm'
• Murded: vapp : vapi Khk Mär Tõs Tor Juu JMd Koe; vapp : vappi Jõe EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1447 *wapp : wapi 'Wappen'; Grenzstein 1884: 170 wapp (Wappen) 'mõne perekonna, seltsi, linna, riigi etc. iseäralik pilt, kuju, tundemärk, iseäranis kilbi pääl'; ÕS 1980: 774 vapp
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wapen 'Rüstung, Waffen; Wappen'; Schiller-Lübben wapen 'Rüstung, Gewaffen; die einzelne Waffe; bewaffnete Mannen'
• Käsitlused: < kasks wapen Liin 1964: 45; Liin 1968: 58; < sks Wappen, kasks wâpen 'Waffe, Wappen' EEW 1982: 3715; < sks Wappen (Pl.) Raun 1982: 198; < kasks wapen ~ sks Wappen, vrd rts vapen Raag 1987: 339, 341; < asks wapen 'relv; vapp' EES 2012: 591; < sks Wappen 'vapp' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm † vaapuna < mr vapn, vaapn 'ase, vaakuna' Häkkinen 2004: 1421