[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 218 Wango 'Henge'; Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(nt uksel)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
Läti keel: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? asks, sks pint 'Penis'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pint : pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint : pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint : pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, pit(te) 'Penis, „mechte enes mannes“'
Käsitlused: < vrd asks pint ~ sks Pint 'peenis' EES 2012: 372
Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik 'koot, pint / sprigulis' LELS 2012: 244

tint, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 293 Tint, -i 'Stintz'; Vestring 1720-1730: 63 Tint, -di 'Eine Stinte'; Hupel 1780: 284 tint, -i r. d. 'die Stinte (Fisch)'; Lunin 1853: 194 tint, -i r. d. 'снятокъ'
Murded: tint (-ń-) : tindi 'meritint' S L HMd; tint : `tinti R(`tinti Vai); tińt : tińdi (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tińt : tińdi 'Stint'; tińdi-kala, tińt-kala 'Tintenfisch' '(Sepia officinalis)'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
Käsitlused: < kasks stint 'Stint' Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < kasks stint ~ sks Stint EEW 1982: 3180; < vrd kasks stint Raun 1982: 177; < asks stint 'tint; meritint' EES 2012: 531; EKS 2019
Läti keel: lt † stiñte 'Stint' < kasks stint Sehwers 1918: 160; stinte 'Stint' < kasks stint 'Stint' Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: sm tintti [1886] 'pieni kala, sintti / kleiner Fisch' < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' SSA 3: 297; lv stin̄t̀ 'stint' (= salàk̆kə̑z) < kasks stint Kettunen 1938: 381; lv tīnta 'tint, norss / salaka' LELS 2012: 327

veebiliides @ veebihaldur