[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
• Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
• Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
• Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
• Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

piip, piibu 'tubakapõleti; toru; vile' < asks pîpe 'id.', rts pipa 'id.'

• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 Iumall peab nente Pipide seu Pilli prast v̈lles kargkma; Vestring 1720-1730: 179 Piip, -bo 'Die Tobacks / Pfeiffe'; Helle 1732: 157 piip 'die (Tabacks) Pfeife'; Helle 1732: 406 Minna ollin tubbakat pipo pannud 'Ich hatte meine Tobacks-Pfeiffe angefüllt'; Hupel 1780: 241 piip, -o r. d. 'die Pfeife'; Luce 1813: 40 Pipo wotma 'rauchen'; Lunin 1853: 139 piip, -o r. d. 'трубка'
• Murded: piip : `piibu R(`piipu Vai); piip : piibu (-o) eP eL(peip Lei) EMS VII: 433
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 919 pīp : pību 'Pfeife'; Wiedemann 1893: 832 pīp : pību (peip) 'Pfeife'; ÕS 1980: 510 piip
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pipe 'Pfeife, Röhre'; MND HW II: 2 pîpe (pippe), piffe 'Blasinstrument, Signalpfeife; Wasserröhre, Wasserleitung; Luft-, Abluftröhre'
• Käsitlused: < asks pipe Viires 1960: 180; Raun 1982: 121; < kasks pipe Liin 1964: 60; < rts pipa ~ kasks pipe EEW 1982: 2029; < rts pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr' EES 2012: 367; < asks pipe 'toru' EKS 2019
• Läti keel: lt pĩpe [nicht vor 1600] 'Pfeife' < kasks pīpe Sehwers 1918: 48, 155; pīpe 'Tabakspfeife; Röhre am Branntweinkessel; Röhre am Leuchter zum Einstecken des Licht' < kasks pīp 'Pfeife, Röhre' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
• Sugulaskeeled: sm piippu [1637] 'tupakkapiippu; putki; savutorvi, hormi / Tabakspfeife; Rohr; Schornstein'; is pīppu; krj piippu; krjA pīpu; vdj pīppu < mr pipa 'pilli; putki; tupakkapiippu' SSA 2: 356; lvS pīp [1829 pihpe] 'Pfeife' SLW 2009: 149; lv pīp̀ 'pfeife zum rauchen' < kasks pīpe; pīp̆pə̑ 'rauchen' Kettunen 1938: 298; lv pīp < lt pīpe, pīp [‹ kas pipe] SSA 2: 356; lv pīp 'piip / pīpe'; pīpõ 'piipu suitsetada / pīpēt pīpi' LELS 2012: 244; vdj piippu 'piip / трубка' VKS: 915; is piippu 'piip' Laanest 1997: 147

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
• Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
• Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
• Läti keel: lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < rts rettikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < mr rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 398 üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; Stahl HHb III 1638: 39 ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; Rossihnius 1632: 413 Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; Stahl 1637: 54 wangk : wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; Stahl HHb III 1638: 151 Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; Gutslaff 1648: 215 Wangis 'Gefangen'; Göseken 1660: 204, 255 wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; Hornung 1693: 23 Wang 'ein Gefangener'; Vestring 1720-1730: 281 Wang, -gi 'Ein Gefangener'; Helle 1732: 203 wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; Hupel 1780: 306 wang, -i r. d. 'ein Gefangener'; Lunin 1853: 222 wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
• Murded: vang : `vangi R; vang : vangi eP; vańg : vangi eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg : waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
• Käsitlused: < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; < sks gefangene ~ kasks vangen EEW 1982: 3705-3706; < kasks vangene Raun 1982: 197; < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd vrts fange, fonge Raag 1987: 339; < asks vangen 'vang' EES 2012: 590
• Läti keel: lt *vañguõt 'gefangennehmen' < kasks vangen Sehwers 1918: 164; lt pangãt 'gefangen nehmen' < sks fangen Sehwers 1953: 85; lt vaņģôt 'gefangen nehmen' < asks fangen Sehwers 1953: 151
• Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] 'Gefangene(r)'; is vanki 'vankeus'; krj vanki 'vanki'; ee vang; lv vaŋ´gli 'vanki'; lv vaŋ´g 'vankila; vankeus' < mr faŋge 'vanki' SSA 3: 405; lv vaŋ́̄ɢ 'gefängnis, gefangenschaft' < germ Kettunen 1938: 470; vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà 'der gefangene' Kettunen 1938: 470; lv vaņgnikā 'vang / gūsteknis, ieslodzītais' LELS 2012: 354; vdj vaŋgii 'vangi(ks) / в плен' VKS: 1482