[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

aalant, aalandi 'aedvaak (ilu- ja ravimtaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'; Jannau 1857: 15 Kui rinnad röggased ja kinni .. wötta peneks leigatud ja ärrakoritud Alanti juri
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'; ÕS 1980: 26, 761 aedvaak 'bot ilutaim, Inula helenium'; vaak 'bot rohttaim, Inula'; Tuksam 1939: 33 Alant 'bot vaak'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'; Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Muud keeled: rts alant [15. saj] 'bot aedvaak' RES 2004: 35; lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd nrts ålandsrot, vrts aland, kasks alant SSA 2: 269

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; SÕS 1948: 45 anskop '= tiislikanne'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Muud keeled: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek; Tuksam 1939: 64 Apotheke 'apteek'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'; EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Muud keeled: rts apotek [16. saj] 'apteek' RES 2004: 57; lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < vrts apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel; Tuksam 1939: 288 Esel 'eesel'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Muud keeled: rts åsna [14. saj] 'eesel' RES 2004: 1298; lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < vrts asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 23; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi EMS I: 816; eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää EMS I: 635
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop : esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
Käsitlused: < asks eselkop 'Eselshofd' GMust 1948: 36, 74; < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' Mereleksikon 1996: 58; < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' EEW 1982: 216
Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu 'eselshuvud (in der Seeterminologie)' < nrts esel(s)-huvud EEW 1982: 216; sm esseli 'alamaston yläpään märssytankoon sitova, teräksinen vyö, aasinpää' NS I 1978: 273

iisop, iisopi 'ilu-, ravim- ja vürtsitaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp(e) 'id.', vrd sks Ysop 'id.' [Piiblilugudest tutvuti sõnaga, 18. sajandil ka taime endaga.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 99 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Gutslaff 1648-1656 ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; Göseken 1660: 230 mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; Piibel 1739 wötke üks Isopi kimpoke; Hupel 1766: 139 Wötta Isopid ja Melissit; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti .. istutada.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop : īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus'; Tuksam 1939: 1138 Ysop 'iisop (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62
Muud keeled: rts isop [1420-1450] 'bot iisop' RES 2004: 431
Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] 'koristekasvi Ysop' < nrts isop [‹ kasks isop] SSA 1: 222

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel; Tuksam 1939: 255 Engel 'ingel'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Muud keeled: rts ängel [11. saj] 'ingel' RES 2004: 1310; lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < vrts ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster; Tuksam 1939: 568 Kloster 'klooster'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
Muud keeled: rts kloster [13. saj] 'klooster' RES 2004: 468; lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < vrts kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

kool, kooli 'õppe- ja kasvatusasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool; Tuksam 1939: 871 Schule 'kool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Muud keeled: rts skola [14. saj] 'kool, koolihoone' RES 2004: 933; lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < vrts skole [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'; Jannau 1857: 32 rohho peäle walla rohket korteri jao kewa wet
Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'; Tuksam 1939: 781 Quartier (Flüssigkeitsmaß) 'kortel; neljandik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Muud keeled: rts kvarter [14. saj] 'aj kortel (pikkus- ja mahumõõt)' RES 2004: 519; lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < nrts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
Vrd korter

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid; Tuksam 1939: 426 Graupe (geschälte Gerste) 'kruup, kruubid'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
Muud keeled: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

köömen, köömne 'maitse- ja ravimtaim (Carum carvi)' < asks kȫmen, kȫmel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 270 teije Kümnest annate .. sest Köhmnest; Hupel 1766: 91 panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 185 köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; Lithander 1781: 670 Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; Arvelius 1790: 67 peeneks tougatud köömnid; Hagemeister 1790: 16 köömli suppi; Hupel 1818: 91 köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; Lunin 1853: 64 köömne r. d. 'тминъ'
Murded: köömen : `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen : `kü̬ü̬mne eL; `köömel : `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel : `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) EMS IV: 630
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel : kȫmli 'Kümmel'; kȫmen : kȫmni; kȫmer : kȫmri '= kȫmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili'; Tuksam 1939: 601 Kümmel 'köömen'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
Käsitlused: < kasks kome(n), komîn Liin 1964: 63; < kasks komen EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65; < asks kome(n) 'köömen' EES 2012: 212; < asks komen, komīn 'köömen' EKS 2019
Muud keeled: rts kummin [14. saj] 'köömen' RES 2004: 514; lt ķẽmele, ķiemeles, ķimenes 'Kümmel' < ee köömel ME: II: 373; lt ķẽmele, ķiemeles < asks kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kumina [Agr] 'Kümmel'; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, vrts kumin [‹ kasks komen, komin] SSA 1: 434; lvS kiemil 'Kümmel' SLW 2009: 82; lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil 'kümmel (Carum carvi)' < sks Kettunen 1938: 124; lv kīemgõz, kīmgõz 'köömen / ķimene' LELS 2012: 117, 122; vdj kumina 'köömen / тмин' VKS: 507
Vrd kümmel

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima; Tuksam 1939: 655 malen 'maalima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Muud keeled: rts måla [14. saj; 1385] 'värvima; maalima' RES 2004: 640; lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < vrts mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör; Tuksam 1939: 864 Schnur 'nöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Muud keeled: rts snöre [1430-1450] 'nöör, pael' RES 2004: 983; lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd vrts snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < vrts snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

pigi, pigi 'immutusaine; tõrva ja õlide destilleerimisel saadav jääkaine' < kasks pik 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 263 Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße; Stahl LS I 1641: 400 Sest ke picki omma kette wottap 'Denn wer Pech angegreifft'; Gutslaff 1648: 230 Pick 'Pech'; Gutslaff 1648-1656 wöidis se kindi mah törwa kahn ninck picki kahn; Göseken 1660: 319 picki 'Pech pix'; Helle 1732: 322 piggi 'Pech'; Piibel 1739 seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama; Hupel 1780: 241 piggi r. d. 'Pech'; Hupel 1818: 180, 181 piggi r. d. 'Pech'; pik, -ki r. d. 'Pech'; Lunin 1853: 139, 140 piggi r. d. 'варъ'; pik, -ki r. d. 'варъ'
Murded: pigi : pigi R eP eL; pügi sporSa EMS VII: 401
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 895, 898 pigi : pigi 'Pech'; pikk : piki '= pigi'; ÕS 1980: 508 pigi; Tuksam 1939: 746 Pech 'pigi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pek, pik 'Pech'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'; peken 'pichen, mit Pech überziehen'; Schiller-Lübben pek, pik 'Pech'; pekdrât 'Pechdrat'; pikvat 'Pechfaß'; MND HW II: 2 pik (pick), pek (peck), pēk 'Pech'; pēkedrât 'gepichter Draht, Schusterdraht'
Käsitlused: < kasks pek, pik Liin 1964: 54; < kasks pik 'Pech' EEW 1982: 2012-1013; Raun 1982: 120; < asks pik 'pigi' EES 2012: 364; EKS 2019
Muud keeled: rts beck [1430-1450] 'pigi' RES 2004: 91; lt piķis 'Pech' < kasks pik 'Pech' Sehwers 1918: 40, 155; Sehwers 1953: 88; piķis, piks 'Pech' < kasks pik Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piki [1637] 'Pech'; is piki; vdj piki < vurts bick, pick [‹ kasks pik] SSA 2: 360; SKES: 2013; lv pik < lt piķis SSA 2: 360; lv pik̄ 'pech' < kasks pik; pik̆kìn´t́̆t´ə̑ 'mit pech beschmieren' Kettunen 1938: 289; lv pik 'pigi / piķis' LELS 2012: 241; vdj piki 'pigi / чёрная смола, вар' VKS: 917; is piɢi 'pigi' Laanest 1997: 146

pihtima, pihin 'pattu tunnistama ja kahetsema' < kasks bichten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima; Tuksam 1939: 125 beichten 'pihtima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
Muud keeled: rts bikta sig [1815] 'pihtima, (pattu) üles tunnistama' RES 2004: 117; lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
Vt piht

pärm, pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' < kasks berme 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 283 sÿß piddawat nedt Pannitzet keicke wimatel se Pochia ninck se Perme ülles|rüpma; Stahl LS I 1641: 450 kumba ∫ees parm ninck roj ep olle 'darin kein Hefen i∫t'; Gutslaff 1648: 218 Sepp /e 'Hefe'; Göseken 1660: 87 Parm/ i 'Barm / Hefen'; Piibel 1739 peawad temma pärmi tilgatumaks wäljajoma; Hupel 1780: 239 perm, -i r. 'Hefen'; Lithander 1781: 510, 563 ja panne üht lussika täit head pärmi sisse; Lunin 1853: 129 pärm d. 'дрожжи, нодонки'
Murded: `pärme '(vedel) õllepärm' R; päŕm : pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' Sa Muh Hi L K I eL EMS VIII: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868 päŕm : päŕmi (peŕm) 'Hefe'; preśś-päŕm 'Presshefe'; ÕS 1980: 560 pärm; Tuksam 1939: 113 Bärme 'pärm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 barm, berm 'Hefe, namentl. des Bieres'; Schiller-Lübben berm, barm 'Hefe'; MND HW I berme, bermen, barme 'Bierhefe, Bärme'
Käsitlused: < kasks barm, berm Ariste 1963: 102; Liin 1964: 55; EEW 1982: 2321; < kasks berm Ariste 1972: 97; Raun 1982: 135; EES 2012: 404; Raag 1987: 324; < asks berme 'pärm' EKS 2019

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salwy 'Salbey salvia'; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; Lenz 1796: 19 woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Schmidt 1816: 19 Parrem on, kui Salvei lehhed wee sees kedetakse; Masing 1822a: 326 Salwei 'Salbeikraut'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'; Jannau 1857: 43 Salw ehk Salwei rohhi
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
Käsitlused: < asks salveie 'salvei' EKS 2019
Muud keeled: rts salvia [15. saj] 'bot salvei' RES 2004: 884; lt zalvijes 'Salbei' < kasks salvei, salvye 'Salbei' Sehwers 1953: 161; lt zalpetes, zal̃pija 'die Salbei' ME: IV: 685
Sugulaskeeled: sm salvia [Agr] 'eräs mausteena ja koristeena käytettävä huulikukkaiskasvi / Salbei' < rts salvia SSA 3: 150

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober; Tuksam 1939: 1153 Zuber 'toober'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
Muud keeled: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202

tääv, täävi 'ülespoole kaarduv pikendus laeva otstes' < asks steven 'id.', rts stäv 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tiev : `tievi 'tugev püstpuu laeva ees- ja tagaotsas' Jõe Kuu Hlj VNg(`tievi); tiev :tievi Kad; tääv : täävi (-eä-) Sa Hi Rid Mar Kse Han Var Tõs Hää; tääve Aud; tääb : tääbi Rid Mar; teav : teavi Muh; tävi Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟw : tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; Salem 1890: 389 tääw : tääwi 'штевенъ'; EÕS 1937: 1604 tääv : täävi 'laev vannas (Steven)'; ÕS 1980 tääv 'laeva ninas või päras kiilust tekini ulatuv tugev puu või raud'; Tuksam 1939: 934 Steven 'mer tääv, vannas'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben steven 'Vordertheil, Schnabel des Schiffes; ein starkes, krumm laufendes Holz, das auf dem vorsten (vorde-) oder hintersten (achtersteven) Ende des Kieles fast lothrecht ruht'; MND HW III steven 'vorderer Bauteil des Schiffes, Vordersteven'
Käsitlused: < kasks steven 'Steven, Vordersteven' GMust 1948: 21, 94; < sm täävi [‹ rts stäv ‹ kasks steven] EEW 1982: 3466; < germ, vrd kasks steven, rts stäv Raun 1982: 189; < asks steven 'laeva esiosa; tugev puu laeva otstes', rts stäv 'tääv' EES 2012: 568; EKS 2019
Muud keeled: rts stäv [1791] 'mer tääv'; lt tẽviņš 'Vorder- und Hintersteven am Schiffen' < sks Steven Sehwers 1953: 142
Sugulaskeeled: sm tievi, täävi 'laivan t. vaneen kölin jatke l. keulavannas' < rts stäv 'kaula' SKES: 1286; vdj steevi, šteevi 'tääv (kiilu jätk laeva või paadi otstes) / штевень' VKS: 1174

veebiliides @ veebihaldur