[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
• Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
• Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
• Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
• Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'
• Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
• Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
• Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
• Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < mr apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
• Vt apteeker

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
• Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
• Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
• Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
• Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < mr asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi EMS I: 816; eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää EMS I: 635
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop : esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
• Käsitlused: < asks eselkop 'Eselshofd' GMust 1948: 36, 74; < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' Mereleksikon 1996: 58; < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' EEW 1982: 216
• Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu 'eselshuvud (in der Seeterminologie)' < rts esel(s)-huvud EEW 1982: 216

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
• Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
• Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
• Läti keel: lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
• Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < mr ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
• Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
• Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
• Läti keel: lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
• Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < mr kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
• Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
• Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
• Läti keel: lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
• Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < rts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
• Vrd korter

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
• Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
• Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
• Läti keel: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
• Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
• Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
• Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
• Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
• Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
• Vt maaler

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
• Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
• Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
• Läti keel: lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
• Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd mr snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < mr snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

pärm, pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' < kasks berme 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 283 sÿß piddawat nedt Pannitzet keicke wimatel se Pochia ninck se Perme ülles|rüpma; Stahl LS I 1641: 450 kumba ∫ees parm ninck roj ep olle 'darin kein Hefen i∫t'; Gutslaff 1648: 218 Sepp /e 'Hefe'; Göseken 1660: 87 Parm/ i 'Barm / Hefen'; Piibel 1739 peawad temma pärmi tilgatumaks wäljajoma; Hupel 1780: 239 perm, -i r. 'Hefen'; Lithander 1781: 510, 563 ja panne üht lussika täit head pärmi sisse; Lunin 1853: 129 pärm d. 'дрожжи, нодонки'
• Murded: `pärme '(vedel) õllepärm' R; päŕm : pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' Sa Muh Hi L K I eL EMS VIII: 43
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868 päŕm : päŕmi (peŕm) 'Hefe'; preśś-päŕm 'Presshefe'; ÕS 1980: 560 pärm
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 barm, berm 'Hefe, namentl. des Bieres'; Schiller-Lübben berm, barm 'Hefe'; MND HW I berme, bermen, barme 'Bierhefe, Bärme'
• Käsitlused: < kasks barm, berm Ariste 1963: 102; Liin 1964: 55; EEW 1982: 2321; < kasks berm Ariste 1972: 97; Raun 1982: 135; EES 2012: 404; Raag 1987: 324; < asks berme 'pärm' EKS 2019

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salwy 'Salbey salvia'; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; Lenz 1796: 19 woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Schmidt 1816: 19 Parrem on, kui Salvei lehhed wee sees kedetakse; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
• Käsitlused: < asks salveie 'salvei' EKS 2019
• Läti keel: lt zalvijes 'Salbei' < kasks salvei, salvye 'Salbei' Sehwers 1953: 161; lt zalpetes, zal̃pija 'die Salbei' ME: IV: 685
• Sugulaskeeled: sm salvia [Agr] 'eräs mausteena ja koristeena käytettävä huulikukkaiskasvi / Salbei' < rts salvia SSA 3: 150

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
• Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
• Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
• Läti keel: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
• Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202

tääv, täävi '(laevas)' < asks steven 'id.', rts stäv 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tiev : `tievi 'tugev püstpuu laeva ees- ja tagaotsas' Jõe Kuu Hlj VNg(`tievi); tiev :tievi Kad; tääv : täävi (-eä-) Sa Hi Rid Mar Kse Han Var Tõs Hää; tääve Aud; tääb : tääbi Rid Mar; teav : teavi Muh; tävi Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟw : tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; Salem 1890: 389 tääw : tääwi 'штевенъ'; EÕS 1937: 1604 tääv : täävi 'laev vannas (Steven)'; ÕS 1980 tääv 'laeva ninas või päras kiilust tekini ulatuv tugev puu või raud'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben steven 'Vordertheil, Schnabel des Schiffes; ein starkes, krumm laufendes Holz, das auf dem vorsten (vorde-) oder hintersten (achtersteven) Ende des Kieles fast lothrecht ruht'; MND HW III steven 'vorderer Bauteil des Schiffes, Vordersteven'
• Käsitlused: < kasks steven 'Steven, Vordersteven' GMust 1948: 21, 94; < sm täävi [‹ rts stäv ‹ kasks steven] EEW 1982: 3466; < germ, vrd kasks steven, rts stäv Raun 1982: 189; < asks steven 'laeva esiosa; tugev puu laeva otstes', rts stäv 'tääv' EES 2012: 568; EKS 2019
• Läti keel: lt tẽviņš 'Vorder- und Hintersteven am Schiffen' < sks Steven Sehwers 1953: 142
• Sugulaskeeled: sm tievi, täävi 'laivan t. vaneen kölin jatke l. keulavannas' < rts stäv 'kaula' SKES: 1286; vdj steevi, šteevi 'tääv (kiilu jätk laeva või paadi otstes) / штевень' VKS: 1174