[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

eht 'ehtne, päris' < asks echte 'id.', sks echt 'id.'

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 276 ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
• Murded: eht ~ eh´t 'tõeline, ehtne' R eP M VId EMS I: 609
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 94 eht (indecl.) 'echt'; Wiedemann 1893: 86 *eht (indecl.) 'echt'; ehtne : ehtse 'zierlich'; *ehtsus : ehtsuze; ehtus : ehtuze 'Echtheit'; EÕS 1925: 51 eht indecl.; ehtis '= eht'; ÕS 1980: 99 eht 'ehtne'; Tuksam 1939: 220 echt 'adj ehtis, eht[ne]; puhas; õige'
• Saksa leksikonid: MND HW I echt, echte 'echt, recht'
• Käsitlused: < sks echt EEW 1982: 168; EKS 2019; < kasks echt(e) Raun 1982: 7; < asks echte 'seaduspärane; seaduslikust abielust sündinud' ~ sks echt 'ehtne; õige; tõeline' EES 2012: 58
• Sugulaskeeled: sm ehta [1786] 'puhdas, aito, sukupuolisesti koskematon / rein, echt, sexuell unerfahren' < rts äkta [‹ kasks echt, echte] SSA 1: 100

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
• Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
• Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
• Läti keel: lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
• Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < rts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
• Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
• Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

plaat, plaadi 'lame õhuke ese mingi pinna katmiseks' < kasks plate 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 raud plaati 'plaat lamina'; Virginius 1687-1690 kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; Piibel 1739 sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; Hupel 1818: 184 plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; Lunin 1853: 143 plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
• Murded: plaat : `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat : `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet : laadi Sa Muh; laat´ : laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M EMS VII: 554
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´ : plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´ : lādi '= plāt´'; ÕS 1980: 518 plaat
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
• Käsitlused: < kasks plate Liin 1964: 51; Raun 1982: 124; < asks plate 'plaast; (rinna)turvis' EES 2012: 375; EKS 2019
• Läti keel: lt plãte 'Platte' < kasks plate ME: III: 331; Sehwers 1918: 155; lt plāte, plāts 'Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht' < kasks plate 'Platte' Jordan 1995: 82
• Sugulaskeeled: sm laatta [1648] 'levy, litteä kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt' < mr plāta 'tasainen pinta, levy' [‹ kasks plāte] SSA 2: 33-34; sm laatta 'Platte, flacher Stein; flach, platt' < asks plāte ~ rts plåt Bentlin 2008: 131; lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ 'platte' Kettunen 1938: 303; lv plat plaat / plate; plǭt 'plaat / plāts' LELS 2012: 247, 248
• Vrd plate

salpeeter, salpeetri < kasks salpeter 'id.', sks Salpeter 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salpeter 'Salpeter nitrum'; Piibel 1739 Et sa ennast kül salpeetri lähhilissega pesseksid; Hupel 1766: 12 Sesamma salpeter on paljo parrem kui se wanna Juda sit; Hupel 1818: 215 salpeeter, -tri r. d. 'Salpeter'; Lunin 1853: 167 salpeeter, -tri r. d. 'селитра'
• Murded: `salpie·ter : `salpie·tri VNg Lüg; `salpie·ster : `salpie·stri Vai; `salpeeter : `salpeetri (-ie-) S Lä Tor Hää Ha JJn VJg Trm Kod Plt KJn; salbeter : `salbetri JMd Koe; `salpi̬i̬·ter : `salpi̬i̬·tre M Kam San; `salpi̬i̬·tre : `salpi̬i̬·tre (`salpi̬i̬·dre) V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 salpēter : salpētri 'Salpeter'; ÕS 1980: 615 salpeeter '(mõnede lämmastikhappe soolade nimetus)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 salpeter 'Salpeter'; MND HW III salpeter, -petter 'Salpeter'
• Käsitlused: < asks salpeter 'Salpeter' Liin 1964: 62; < sks Salpeter EEW 1982: 2686
• Läti keel: lt zal̃peteris 'Salpeter' Sehwers 1918: 165; lt salpetris 'salpeeter' ELS 2015: 758
• Sugulaskeeled: sm salpietari [1643 saltpietari] '(kalium)nitraatti / Salpeter' < rts salpeter SSA 3: 149; lv salpēt̆tə̑r 'salpeter' Kettunen 1938: 354

telk, telgi 'kerge kinnine varjualune' < kasks telt 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; Göseken 1660: 89, 482 Telti 'Gezelt'; Telt 'zelt'; Vestring 1720-1730: 246 Telt, -di 'Ein Gezelt'; Helle 1732: 187, 322 telk, g. i 'das Gezelt'; Piibel 1739 maia ehk koggodusse telk saab walmis; Hupel 1780: 282 telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt : teldi r. d. 'Zelt, Gezelt'; Hupel 1818: 244 telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; Lunin 1853: 192 telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
• Murded: telk : `telgi R(`telki Vai); tel´k : telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti : `teldi VNg; tel´t : tel´di San EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k : tel´gi 'Zelt'; tel´t : tel´di '= tel´k'; ÕS 1980: 704 telk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
• Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' EES 2012: 522; EKS 2019
• Läti keel: lt tel̃ts [1638 Telltes] 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1918: 29, 98, 162; lt stelte, tel̃ts 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1953: 121, 142
• Sugulaskeeled: sm teltta [1729 tälti] 'kangainen tilapäismaja / Zelt' < rts tält [‹ kasks telt] SSA 3: 282; SKES: 1266; sm teltta, teltti 'Zelt' < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält Bentlin 2008: 189; lv tel̄t̀, tel̄k̀ 'zelt, stiftshütte' < kasks telt Kettunen 1938: 412