[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < asks kabel 'id.', sks Kabel 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `kaabel '(alukses)' Kuu EKI MK; `kaabelkarn 'trossikeere' Emm Rei Ris; kaabel-, kaaberkaan Hää JõeK EMS II: 380
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255 kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-trośś 'starkes Tau, Ankertau'; Wiedemann 1893: 231 *kābel : kābeli, kābli 'Kabel'; EÕS 1925: 151 kaabel 'laevaköis, -tross'; ÕS 1980: 215 kaabeltross 'eriliselt punutud jäme köis'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele 'Seil, Tau, Brunnenseil, Zugseil; bes. Schiffstau, Ankertau'; EWD 2005: 605 Kabel 'Tau, zusammengedrehte Leitungsdrähte'; asks kabel 'Schifs-, Ankertau'
• Käsitlused: < kasks kabel 'Tau, bes. das grosse Schifftau, Ankertau' GMust 1948: 47-48, 76; < sks Kabel 'starkes, dickes Tau' EEW 1982: 613; < sks Kabel 'kaabel' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264; vdj kaabel´i 'kaabel / кабель' VKS: 342
• Vrd kabel

kabel, kabla 'pael; nöör' < kasks kabel 'köis; nöör'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
• Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
• Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
• Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
• Vrd kaabel

kapp, kapi 'mööbliese (panipaigana)' < kasks schap 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 254 üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; Vestring 1720-1730: 66 Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; Helle 1732: 108, 322 kap 'der Schrank oder Schap'; Hupel 1780: 173 kap, -pi r. d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; Lunin 1853: 49 kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
• Murded: kapp : kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp : kapi Muh Khn eL; kapi : kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai EMS II: 709
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp : kapi; kapi : kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik'
• Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
• Käsitlused: < kasks schap SKES: 135; Liin 1964: 53; Raun 1982: 31; SSA 1: 264; < kasks schaf EEW 1982: 699; < asks schap 'kapp' EES 2012: 129; EKS 2019
• Läti keel: lt skapis 'Schrank (Schaff)' < kasks schap Sehwers 1918: 40, 158; skapis 'der Schrank' < kasks schap ME: III: 872; skapis, skaps 'Schrank' < kasks schap Jordan 1995: 87
• Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] 'pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach' < mr skap, skāp [‹ kasks schap]; is kaappi; vdj kaappi 'kaappi, pöytälaatikko'; krj skoappi 'kaappi' < sm kaappi SKES: 135; SSA 1: 264; lvS kaep [1828] 'Schrank' SLW 2009: 78; lv käp̄ 'schrank' < kasks schap Kettunen 1938: 176; lv käp 'kapp / skapis' LELS 2012: 111; vdj kaappi, škaappi 'kapp / шкаф' VKS: 344; is kaappi 'kapp' Laanest 1997: 56

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
• Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
• Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
• Läti keel: lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
• Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
• Vt kraap

kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
• Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
• Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019

sült, süldi 'külm liharoog' < asks sulte 'id.' [Sõnakuju silt on baltisaksa hääldusvariant.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 168 Sültkruut 'Eingemachte Sachen'; Vestring 1720-1730: 233 Sült, -di 'Die Schültze, so gekocht u. gesaltzen'; Sült Kaapstat 'Eingemacht Kohl'; Sült Oat 'Eingemachte bohnen'; Sea sült 'Schweins Sültze'; Lihha Sült 'Eingesaltzen fleisch'; Helle 1732: 181 sült 'die Silze, was ausgekocht und eingesalzen ist'; sültkapstad 'eingemacht Kohl'; sült-oad 'eingemachte Bohnen'; lihha-sült 'eingesalzte Fleisch'; sea-sült 'die Schwein-Silze'; Hupel 1780: 274 sült, süldi r. d. 'Sülze, alles aufgekochte und eingesalzene'; sea sült 'Schweinsülze'; Hupel 1780: 473 sült r. d.; silt r. 'Silze'; Lithander 1781: 159 Wüllitud porsa sült 'Gefüllte Ferkelsültze'; Hupel 1795: 268 silt, -i r. 'Sülze'; Lunin 1853: 173, 180 silt, -i r. 'студень'; sült, -di r. d. 'студень, холодное'
• Murded: sült : `süldi R(`sülti VNg Vai); sült : `süldü Kuu; sül´t : sül´di (-l-) eP M TLä TMr San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1215 sül´t : sül´di 'Sülz, Gallert'; sül´tima 'naβ machen, einweichen'; ÕS 1980: 679 sült
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sulte 'Sülze, gallertartiger Absud'; sulten 'Sülzen, überh. einmachen'; Schiller-Lübben sulten 'sülzen, überh. einmachen'
• Käsitlused: < kasks sulten 'sülzen, überh. einmachen' Liin 1964: 55; Liin 1968: 57; < kasks sulte EEW 1982: 3011-3012; Raun 1982: 167; < asks sulte 'sült' EES 2012: 502; EKS 2019
• Läti keel: lt † zil̃te 'Sülze' < kasks sulte, asks sült Sehwers 1918: 30, 165; lt pl. zil̃te 'Sülze' < asks sült 'Sülze'; zul̃ši 'Sülze' < kasks sulte 'Sülze' Sehwers 1953: 164, 165; zilte 'Sülze, Sülzfleisch' < asks sülte ~ rts sylt ME: IV: 721
• Sugulaskeeled: sm syltty [1637] 'paloitellusta lihasta ja sisälmyksistä keitetty hyytelö / Sülze; Häcksel' < rts sylta '(päästä ym. huonommista teuraspaloista keitetty) syltty' [‹ kasks sulte 'syltty; suolavesi'] SSA 3: 230; lv zuĺ̄t̀ 'sülz' Kettunen 1938: 402; lv zuļţ 'sült / galerts' LELS 2012: 378

tragi, tragi 'väike (otsi)ankur' < asks dragge 'id.', sks Dragge 'id.'

• Murded: tragi 'väike ankur merepõhjast võrkude otsimiseks' Jõe Hlj Hi Kse Tõs Pär Hää Ris; ragi Sa Muh Kse Khn Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1565 tragi 'laev (Dragge)'; ÕS 1980: 723 tragi 'riist veepõhjas olevate esemete otsimiseks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Armen oder Klauen'; Schiller-Lübben dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Haken'
• Käsitlused: < kasks dragge 'Draggungsanker' ~ sm traki EEW 1982: 3259; < asks dragge 'ankur (laeva kaaperdamiseks)' ~ sks Dragge 'väike (otsi)ankur' ~ rts dragg 'otsiankur' EES 2012: 543
• Sugulaskeeled: sm traki 'monihaarainen naarausankkuri, harkki, naara' < rts dragg 'harkki, naara' SKES: 1367
• Vt tragima