[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas
Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenôge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Silm /a 'Neunaug'; Göseken 1660: 309 üdixa Silm 'neun Aug'
Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugi^ʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749, 752, 1151 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm : silmu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
Käsitlused: < kasks negenoge EEW 1982: 1759; < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' Kendla 2014: 190
Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs 'Neunauge' < kasks negenōge Sehwers 1918: 154; lt nẽģis, nẽģenuogs 'Neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: lv nēgə̑z 'neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < kasks negenoge Kettunen 1938: 244; lv nēgõz 'silm, -u / nēģis' LELS 2012: 206

paar, paari 'kaks' < kasks pâr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 644 ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); Rossihnius 1632: 259 SIhn om ütz par raghwast; Stahl 1637: 96 pahr : pahri∫t 'Pahr'; Gutslaff 1648: 230 Pâr 'Paar'; Göseken 1660: 94 paar/ i 'Pahr'; Göseken 1660: 318 paar Rachwas '[Paar] (Volcks)'; Vestring 1720-1730: 165 Paar, -ri 'Das Paar'; Helle 1732: 151 paar 'das Paar'; Piibel 1739 wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; Hupel 1780: 232 paar, -i r. d. 'das Paar'; Hupel 1818: 166 paar, -i r. d. 'ein Paar'; Lunin 1853: 127 paar, -i r. d. 'пара, чета'
Murded: paar : `paari R; paar (-ŕ) : paari (-oa-, -ua-) eP eL EMS VII: 40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāŕ : pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
Käsitlused: < kasks pâr Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48; Raun 1982: 113; < kasks pâr ~ sks Paar EEW 1982: 1864-1865; < asks pār 'paar' EES 2012: 341; EKS 2019
Läti keel: lt pãris [1638 pahris] 'Paar' < kasks pār Sehwers 1918: 92, 155; pāris, pārs 'das Paar; ein paar, einige' < sks Paar ME: III: 157-158
Sugulaskeeled: sm pari [Agr] 'Paar, paar' < mr par 'pari' [‹ kasks par] SSA 2: 314; lvS pār 'Paar' SLW 2009: 142; lv på̬̄ŕ (pā̬ŕ) 'paar'; pōŕ, pōr, på̄ŕ 'paar' < sks Kettunen 1938: 279, 307; lv pǭr, pǭŗ 'paar / pāris' LELS 2012: 250, 151; vdj pari 'paar / пара' VKS: 883; is pari 'paar' Laanest 1997: 142

rünt, ründi 'kala (Cobitis L.)' < asks gründel(e) 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 trullinck 'Gründling'
Murded: rüńt : ründi San; rünt : ründa Plv Saareste I: 898
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rünt : ründä (d) 'Gründling (Cobitis L.)'; EÕS 1937: 1214 rünt 'zool hürilane, (kivi)maidel, kivikala (Gründling, Gressling)'; ÕS 1980: 609 rünt '(Gobio Gobio)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben grundele, grundelink 'Gründling'; MND HW II: 1 grundel(e), gründel(e) (gründelin), gründelinc 'Gründling; Kreß(ling)'
Käsitlused: < kasks ~ sks Gründling EEW 1982: 2631; < asks grundele, grundelink ~ sks Gründling 'rünt' EES 2012: 451; Kendla 2014: 123; < asks grundele, grundelink 'rünt' [‹ grund 'põhi'] EKS 2019
Läti keel: lt † gruñdulis [1638] 'Gründling (Gobio fluviatilis), ein Fisch' < kasks grundel(e) Sehwers 1918: 35, 87, 148; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv grūndil´ 'gründling (Cyprinus gobio)' < kasks grundele Kettunen 1938: 62

tint, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 293 Tint, -i 'Stintz'; Vestring 1720-1730: 63 Tint, -di 'Eine Stinte'; Hupel 1780: 284 tint, -i r. d. 'die Stinte (Fisch)'; Lunin 1853: 194 tint, -i r. d. 'снятокъ'
Murded: tint (-ń-) : tindi 'meritint' S L HMd; tint : `tinti R(`tinti Vai); tińt : tińdi (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tińt : tińdi 'Stint'; tińdi-kala, tińt-kala 'Tintenfisch' '(Sepia officinalis)'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
Käsitlused: < kasks stint 'Stint' Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < kasks stint ~ sks Stint EEW 1982: 3180; < vrd kasks stint Raun 1982: 177; < asks stint 'tint; meritint' EES 2012: 531; EKS 2019
Läti keel: lt † stiñte 'Stint' < kasks stint Sehwers 1918: 160; stinte 'Stint' < kasks stint 'Stint' Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: sm tintti [1886] 'pieni kala, sintti / kleiner Fisch' < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' SSA 3: 297; lv stin̄t̀ 'stint' (= salàk̆kə̑z) < kasks stint Kettunen 1938: 381; lv tīnta 'tint, norss / salaka' LELS 2012: 327

tobias, tobia 'kala (Ammodytes Tobianus L.)' < asks tobias 'id.', sks Tobiasfisch 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tobias Muh L; `toobias Emm; tobin(as) Kse Var; tobjas Vll Rid; tobjus Var EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōbijas (tōbias) : tōbija 'Tobiesenfisch, Sandaal'; EÕS 1937: 1552 tobias 'kala, Ammodytes (Sandaal)'; ÕS 1980: 715 tobias 'kala'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tobias 'Name eines Fisches (ammodytes tobianus)'; Schiller-Lübben tobias 'ein Fisch'; Schleswig-Holstein Tobian 'Tobiasfisch'; Tobies 'kleiner stintartiger Fisch'
Käsitlused: < asks tobias 'teatud kala, ? väiketobias' EES 2012: 533; < kasks tobias Kendla 2014: 190; < sks Tobiasfisch 'tobias' EKS 2019
Läti keel: lt stubjis, tubjis 'der Tobiasfisch' < kasks tobias (ammodytes tobianus) ME: IV: 1099, 254; Sehwers 1953: 125, 146; Jordan 1995: 104

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < asks stôr 'id.', vrd rts Stör 'id.' [Murretest registreeritud töör on tõenäoliselt rootsi laen.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 399 Töri kalla 'Stör sturio'; Vestring 1720-1730: 63 Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; Hupel 1780: 292 tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
Murded: tüir : tüira Mus; stüir : stüira Phl EKI MK; `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää EKI MK; töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360, 1372, 1305 tūr : tūra; tūra-kala 'Stör'; tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' '(Acipenser Sturio)'; ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser)
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), stür 'Stör'
Käsitlused: < kasks stor(e) Raun 1982: 186; < kasks stôr Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < ? asks stōr 'tuur' EES 2012: 559
Läti keel: lt stuõre 'Stör' < kasks stōr 'Stör' Sehwers 1953: 127; lt stūre, store 'Stör (Acipenser sturis)' < kasks stü̂r (neben stȫr(e)) Jordan 1995: 99; lt stora 'Stör' VLV 1944: 506
Sugulaskeeled: lvS tǖr 'Stör' SLW 2009: 207; lv tīr, tǖr, tīr-kala 'stör (Acipenser sturio)' < asks stur, kasks sture Kettunen 1938: 424

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < asks witik, witeke 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Wyttyka, Pagel; Vestring 1720-1730: 63 Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; Hupel 1780: 311, 535 widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r. d. 'Füdchen (Fisch)'; Lunin 1853: 228 widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas : `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas : viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik : viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik : viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik : viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas : viidinga Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik : wīdiku, wīdike (d); wīdikas : wīdika; wīdikene : wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg : wīdiṅgu '= wīdikas'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)'; Deutschbaltisch 2019 Fidchen, Fiedchen, Füdchen od. Fittchen 'eine Abart des Rebses, estnisch widdik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn ~ kasks EEW 1982: 3817; < vrd bsks Füdchen Raun 1982: 203; < asks witik, witeke, witink 'viidikas' EES 2012: 602; Kendla 2014: 161; < asks witik, witeke 'viidikas' EKS 2019
Läti keel: lt vīķe < asks wittke 'Weißfisch' Sehwers 1953: 157; lt vīķe 'viidikas' ELS 2015: 1006
Sugulaskeeled: sm viitikka '(Suomenlahdella) salakka' Vuorela 1979: 512; vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas EES 2012: 602; vdj viitikka 'viidikas / уклейка' VKS: 1528

veebiliides @ veebihaldur