[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
• Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'
• Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
• Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
• Läti keel: lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
• Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < rts balsam SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

röstima, röstin '(tulel) praadima, küpsetama' < kasks rösten 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 340 rostida 'rosten terrere'; Virginius 1687-1690 Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; Hupel 1780: 258 röstima; röstitama d. 'rösten'; Lithander 1781: 23 Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; Hupel 1818: 208 röstima; röstitama r. d. 'rösten'; Lunin 1853: 161 röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 röśtima : röśtin; röstma : röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 röśtima : röśtin; röśtitama (röstma, rȫśtima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
• Käsitlused: < kasks rosten Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448; < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' EEW 1982: 2618; < kasks rôsten Raun 1982: 148
• Läti keel: lt restêt 'rösten' Sehwers 1953: 99
• Vt röst

telk, telgi 'kerge kinnine varjualune' < kasks telt 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; Göseken 1660: 89, 482 Telti 'Gezelt'; Telt 'zelt'; Vestring 1720-1730: 246 Telt, -di 'Ein Gezelt'; Helle 1732: 187, 322 telk, g. i 'das Gezelt'; Piibel 1739 maia ehk koggodusse telk saab walmis; Hupel 1780: 282 telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt : teldi r. d. 'Zelt, Gezelt'; Hupel 1818: 244 telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; Lunin 1853: 192 telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
• Murded: telk : `telgi R(`telki Vai); tel´k : telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti : `teldi VNg; tel´t : tel´di San EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k : tel´gi 'Zelt'; tel´t : tel´di '= tel´k'; ÕS 1980: 704 telk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
• Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' EES 2012: 522; EKS 2019
• Läti keel: lt tel̃ts [1638 Telltes] 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1918: 29, 98, 162; lt stelte, tel̃ts 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1953: 121, 142
• Sugulaskeeled: sm teltta [1729 tälti] 'kangainen tilapäismaja / Zelt' < rts tält [‹ kasks telt] SSA 3: 282; SKES: 1266; sm teltta, teltti 'Zelt' < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält Bentlin 2008: 189; lv tel̄t̀, tel̄k̀ 'zelt, stiftshütte' < kasks telt Kettunen 1938: 412

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'id.'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: kohtuvanne 1600; EKVTS 1997: 96 keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum̃mal ninck tem̃ma kallis Evangelium mind peap awwitama; Müller 1600-1606: 410 kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; Müller 1600/2007: 178 nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601); Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib; Stahl HHb I 1632: 13 Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; Stahl 1637: 130 wissist 'wis'; Göseken 1660: 214 wissist 'Gewis'; Piibel 1739 siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśśiste 'gewiss, wahr'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] 'varmasti; arvatenkin, kai' < mr vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm SSA 3: 462; lv viš̆šìst 'stark, haltbar' Kettunen 1938: 490; lv viš luja, vahva < sks SSA 3: 462
• Vt viss