[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

napp, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

pekk, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 275 perräst wallas tem̃ä wet ütte Becki sisse; Stahl HHb III 1638: 207 pecki sisse; Gutslaff 1648: 207 Bicken /e 'Becken'; Göseken 1660: 125 Pecki 'Becken'; Göseken 1660: 305 kambri pecki 'Nacht-Scherbel'; Hornung 1693: 33 Pek : Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; Vestring 1720-1730: 175 Pekken 'Das Becken'; Helle 1732: 156 pek 'das Becken'; Piibel 1739 Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; Hupel 1780: 238 pekken r. selt. 'das Becken'; Hupel 1818: 176 pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk : peki 'korjanduskarp kirikus' Khk Han Tõs Jür; pek´k : peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas EMS VII: 328
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk : peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)'; Tuksam 1939: 117 Becken 'kauss (Schale); pekk (Armenbüchse)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken'
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54; EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] 'Becken' < kasks becken Sehwers 1918: 143; beķenis 'Becken' < kasks becken 'Becken' Sehwers 1953: 10
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] 'malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf' < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' [‹ kasks becken] SSA 2: 457