[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon; Tuksam 1939: 597 Krone 'kroon'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts krona [14. saj] 'kroon; troon' RES 2004: 507; lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < nrts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'; Tuksam 1939: 618 lateinisch 'ladina[keelne]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
Muud keeled: rts latin [1320-1350] 'ladina keel' RES 2004: 540; lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' < [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

lõvi, lõvi 'lõukoer, suur Aafrikas elutsev kaslane (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'; Tuksam 1939: 646 Löwe 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts lejon [14. saj] 'lõvi' RES 2004: 544; lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < vurts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel; Tuksam 1939: 912 Spiegel 'peegel; (laeva) tagukülg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
Muud keeled: rts spegel [u 1400] 'peegel' RES 2004: 993; lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts, vrd vurts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

pigi, pigi 'immutusaine; tõrva ja õlide destilleerimisel saadav jääkaine' < kasks pik 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 263 Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße; Stahl LS I 1641: 400 Sest ke picki omma kette wottap 'Denn wer Pech angegreifft'; Gutslaff 1648: 230 Pick 'Pech'; Gutslaff 1648-1656 wöidis se kindi mah törwa kahn ninck picki kahn; Göseken 1660: 319 picki 'Pech pix'; Helle 1732: 322 piggi 'Pech'; Piibel 1739 seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama; Hupel 1780: 241 piggi r. d. 'Pech'; Hupel 1818: 180, 181 piggi r. d. 'Pech'; pik, -ki r. d. 'Pech'; Lunin 1853: 139, 140 piggi r. d. 'варъ'; pik, -ki r. d. 'варъ'
Murded: pigi : pigi R eP eL; pügi sporSa EMS VII: 401
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 895, 898 pigi : pigi 'Pech'; pikk : piki '= pigi'; ÕS 1980: 508 pigi; Tuksam 1939: 746 Pech 'pigi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pek, pik 'Pech'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'; peken 'pichen, mit Pech überziehen'; Schiller-Lübben pek, pik 'Pech'; pekdrât 'Pechdrat'; pikvat 'Pechfaß'; MND HW II: 2 pik (pick), pek (peck), pēk 'Pech'; pēkedrât 'gepichter Draht, Schusterdraht'
Käsitlused: < kasks pek, pik Liin 1964: 54; < kasks pik 'Pech' EEW 1982: 2012-1013; Raun 1982: 120; < asks pik 'pigi' EES 2012: 364; EKS 2019
Muud keeled: rts beck [1430-1450] 'pigi' RES 2004: 91; lt piķis 'Pech' < kasks pik 'Pech' Sehwers 1918: 40, 155; Sehwers 1953: 88; piķis, piks 'Pech' < kasks pik Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piki [1637] 'Pech'; is piki; vdj piki < vurts bick, pick [‹ kasks pik] SSA 2: 360; SKES: 2013; lv pik < lt piķis SSA 2: 360; lv pik̄ 'pech' < kasks pik; pik̆kìn´t́̆t´ə̑ 'mit pech beschmieren' Kettunen 1938: 289; lv pik 'pigi / piķis' LELS 2012: 241; vdj piki 'pigi / чёрная смола, вар' VKS: 917; is piɢi 'pigi' Laanest 1997: 146

purpur, purpuri 'teatud punane värvus' < kasks purpur 'id.', sks Purpur 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; Stahl HHb III 1638: 234 ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; Göseken 1660: 327 Purpur 'Purpur purpura'; purpur punnane 'Purpurroht purpureus'; Virginius 1687-1690 ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; Hupel 1780: 250 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Hupel 1818: 196 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Lunin 1853: 152 purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'; Jannau 1857: 32 Need on täis ölli ning purpuri punnast sahwti
Murded: `purpur, -i sporR Khk Muh Käi sporL Ris Koe Kad Sim IPõ Lai Plt M Puh V EMS VII: 878
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur : purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, purpur, purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
Käsitlused: < asks purpur ~ sks Purpur Ariste 1963: 101; < asks purpure, Purpur Liin 1964: 40; < sks Purpur EEW 1982: 2241; EKS 2019; < kasks purpur Raun 1982: 131; Raag 1987: 324; < sks Purpur 'purpur' EKS 2019
Muud keeled: rts purpur [1649] 'purpur (värvaine); purpurriie, -rüü' RES 2004: 805; lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] 'Purpur' < sks Sehwers 1918: 93, 156; lt purpurs 'Purpur' VLV 1944: 404; lt purpurs 'purpur' ELS 2015: 671
Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] 'punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn' < vurts purpur, lad purpura 'purppura' SSA 2: 437; vdj purpura 'purpur / пурпур, порфира' VKS: 978

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'; Tuksam 1939: 814 Rose 'roos; roos, (h)eliting'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
Muud keeled: rts ros [1385] 'bot, med roos (lill; nahapõletik)' RES 2004: 853; lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < vrts rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

skorpion, skorpioni 'soojamaa mürgine ämblikulaadne (Scorpio)' < asks scorpiôn 'id.', sks Skorpion 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 696 scorpion; ke temmal öhe Scorpion ∫ehl eh∫ packup 'der jhm ein Scorpion darfür biete'; Gutslaff 1648-1656 pallawat siwut, Scorpionit ninck jannu; VT 1686 korpion ~ korpiohn; Piibel 1739 Ja neil ollid sawwad, otsekui korpionidel; Hupel 1780: 189 korpion r. d. 'Scorpion'; Hupel 1818: 98 korpion, -i r. d. 'Scorpion'; Lunin 1853: 71 korpion, -i r. d. 'скорпiонъ'; Jakobson 1867: 197 kihwtised skorpionid, sippelgad ja mõned kullid
Murded: `korpion, -i 'skorpion' Jäm Tor; skorpioń, -i 'üks hirmus loom' San; korbijon, -i Kod; koŕbijoon, -i 'kuri loom' VJg(-juun Puh); korbejoon, -i Krk; korpejoon, -e Jäm; korbinuuds 'skorpion' Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 *skorpiōn, -i 'Scorpion'; ÕS 1980: 644 skorpion, -i 'ämblikulaadne'; Tuksam 1939: 901 Skorpion 'zool skorpion'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorpie, schorpiôn 'Scorpion'; Schiller-Lübben schorpie 'Scorpion'
Käsitlused: < asks Scorpion Ariste 1963: 104; < asks Scorpion(en) Liin 1964: 63; < sks Skorpion EEW 1982: 2832; EKS 2019; < sks Skorpion SSA 3: 192; < asks scorpiôn 'Scorpion' Vaba 2013: 116
Muud keeled: rts skorpion [15. saj] 'zool skorpion' RES 2004: 934; lt skarpija 'der Skorpion' ME: III: 874; lt skarpijs 'Skorpion' < kasks schorpie 'Skorpion' Sehwers 1953: 106; lt skorpions 'skorpion' ELS 2015: 793
Sugulaskeeled: sm skorpioni [Agr] 'myrkyllinen hämähäkkieläin / Skorpion' < vrts skorpion SSA 3: 192; sm skorpioni [Agr] < rts skorpion Häkkinen 2004: 1170; lv skorpion 'skorpion / skorpions' LELS 2012: 295

teener, teenri 'kellegi teenistuses olev isik' < kasks dêner 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 367 Sähl saisit enge need sullaset ninck tenerit, ninck ollit ütte üdse tulle tennut; Stahl 1637: 48 dener : deenri∫t 'Diener'; Göseken 1660: 88, 112, 159 Teener 'Diener'; teener 'auffwarter'; Virginius 1687-1690 Josua Nunni Poig, ke sino Teener on; Helle 1732: 187 tener, g. i 'der Diener'; Piibel 1739 Koggodusse teenrid peawad ollema ühhe naese mehhed; Hupel 1780: 282 tener : teenri r. 'der Diener'
Murded: `tiender : `tiendri Kuu VNg; `tiener : `tien(d)ri Lüg Vai; `teender : `teendri S L(`teener : `teenri Aud); `teener : `teendri Lai; `tiender : `tiendre (-ee-) Ris Juu JMd Koe VMr VJg Trm Plt; `ti̬i̬nder : `ti̬i̬ndri (-e) Hää Kod KJn Vil M TLä Ote San; `ti̬i̬ndri (-e) V; `ti̬i̬nter : `ti̬i̬ntre Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēner : tēnder; tēńdri : tēńdri (d) 'Diener'; ÕS 1980: 700 teener; Tuksam 1939: 197 Diener 'teener'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dêner 'Diener'; Schiller-Lübben dener 'Diener'; MND HW I dêner 'Diener (hohen wie niederen Ranges)'
Käsitlused: < kasks dener Ariste 1963: 104; Liin 1964: 50; < kasks dêner EEW 1982: 3108; < asks dēner 'teener' EES 2012: 520; EKS 2019
Muud keeled: rts tjänare [14. saj] 'teener, teenija' RES 2004: 1123; lt diẽneris, diẽnderis 'Diener' < kasks dēner 'Diener' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dieneris, dienderis 'Diener' < kasks dêner Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv dìe̯ndə̑r 'beamter' < kasks dēner Kettunen 1938: 37; lv dīendõr 'teener, teenija, teenistuja / kalpotājs' LELS 2012: 53; vdj teenimeez 'teener / слуга, работник' VKS: 1280
Vt teenima

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'id.', vrd rts vin 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 408 ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; Müller 1600/2007: 496 Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605); Rossihnius 1632: 422 Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; Stahl 1637: 128 Wihn : wihnast 'Wein'; Gutslaff 1648: 246 Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; Gutslaff 1647-1657: 76 Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; Göseken 1660: 95, 300, 112 wijhn/ a 'Wein'; nohr wijhn 'most mustum'; Hornung 1693: 20 Wiin 'Wein'; Vestring 1720-1730: 289 Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; Helle 1732: 208, 323 wiin 'der Wein'; Piibel 1739 iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1766: 5 sa jood wina ja piprad seggaminne; Hupel 1780: 312 wiin : wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r. d. 'Wein'; Lithander 1781: 531-532 Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina .. walla sedda Munkide peäle; Lunin 1853: 229 wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
Murded: viin : `viina 'vodka; vein' R; viin : viina eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn : wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin; Tuksam 1939: 1111 Wein 'vein; piibl van viin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
Käsitlused: < germ, vn Liin 1964: 55; < germ EEW 1982: 3823; < ? vvn vino ~ kasks wîn Raun 1982: 203; < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' EES 2012: 603
Muud keeled: rts brännvin; vin [16. saj] 'viin; vein' RES 2004: 153; 1253; lt vĩns [1587 to Wyne] 'Wein' < kasks wīn 'Wein' Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159; vīns 'Wein' < kasks wîn Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] 'Branntwein, Schnaps'; is viina; krj viina; vps vīn : pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd vrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' SSA 3: 442; sm viini [1830-luv.] 'rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein' < nrts vin 'viini' [vrd kasks wīn, sks Wein] SSA 3: 443; lvS vīn 'Wein' SLW 2009: 223; lv vīn 'wein' < kasks wîn Kettunen 1938: 493; lv vinõ 'vein / vīns' LELS 2012: 366; vdj viina 'viin; vein / водка; вино' VKS: 1524; is viina 'viin' Laanest 1997: 223

värske, värske 'äsja valminud; keetmata' < kasks versch 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 V̈x se|sarn Pu, kæ ickex kaswab, Öitzeb, wiliane ninck versch iæb; Göseken 1660: 88, 195 Wersck 'Frisch'; wersck 'frisch recens /Frische Fische oder Fleisch'; Forselius 1694 wärsk; Vestring 1720-1730: 275 Wärsk, -ki 'Frisch'; Helle 1732: 200 wärske 'frisch'; Piibel 1739 essimest udist wilja, wärsket wina ja ölli ja met; Hupel 1780: 302 wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; Lithander 1781: 516 Woia ühhe tinna ehk hõbbe waagna wärske woiga; Hupel 1818: 272, 283 wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; wersk d. 'frisch'; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -ke r.; wärski d. 'свѣжiй'; wersk d. 'свѣжо; живо'
Murded: värsk : `värski (-e) Kuu RId; värsk : värsi Rid Mar; `värske Jõe Hlj IisR Sa Hi L K I M; `väŕske T V(`väŕski); `värski Muh Rid HMd Hää Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wärske : wärske 'frisch'; wäŕski : wäŕski '= wärske'; ÕS 1980: 810 värske; Tuksam 1939: 340 frisch 'värske, hiljutine; terve, priske; reibas, elav'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 versch, varsch 'frisch, neu'; verschen 'auf-, erfrischen'; Schiller-Lübben versch, vers, varsch 'frisch'; MND HW I versch (veersch, vers, varsch) 'frisch, unverdorben, genießbar; ungesalzen, ungetrocknet; frisch, trinkbar, süß; neu, ungebraucht'
Käsitlused: < kasks versch, varsch Liin 1964: 65; < kasks versche Ariste 1972: 97; < kasks versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 1: 120; < asks versch 'värske' EES 2012: 621; EKS 2019
Muud keeled: rts färsk [13. saj] 'värske' RES 2004: 290; lt brišs, prišs < kasks vrisch 'frisch' Sehwers 1953: 17, 95
Sugulaskeeled: sm färski, värski, ferski, verski [1874] 'veres, tuore / frisch' < rts färsk [‹ kasks versch]; is värski < sm; vdj värski, värske < sm, ee SSA 1: 120; lv ver̄´šk 'frisch' (= priš̄) Kettunen 1938: 479; lv priš 'värske / svaigs' LELS 2012: 254; vdj värski 'värske / cвежий' VKS: 1566

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; Müller 1600-1606: 421 Toddest, se on io üx röhmu weerdt; Rossihnius 1632: 434 sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; Stahl HHb I 1632: Dij ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; Gutslaff 1647-1657: 56 ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; Gutslaff 1648: 246 kallis 'werth'; Göseken 1660: 95, 448 wehrt/ i 'Wehrt'; ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt dedignus'; Vestring 1720-1730: 273 Wäärt 'Würdig, Wehrt'; Helle 1732: 199 wäärt 'würdig, werth'; Helle 1732: 354 Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; Piibel 1739 suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; Hupel 1766: 48 Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; Hupel 1780: 300 wäärt r. d. 'werth, würdig Ad.'; Lunin 1853: 215 wäärt r. d. 'достойно, дорого'
Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟŕt (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt; Tuksam 1939: 1119 wert 'väärt, (midagi) väärt olev, väärtust omav'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; < asks wert 'väärt, vääriline' EES 2012: 622; EKS 2019
Muud keeled: rts värd [13. saj] 'väärt, vääriline, vääriv' RES 2004: 1276; lt vẽrts 'wert, würdig' < kasks wert Sehwers 1918: 164; vērts 'wert, würdig' < kasks wert Jordan 1995: 109
Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] 'arvoinen, veroinen / wert' < rts, vrd nrts värd, värt 'arvoinen, kannattava' SSA 3: 486; lv vǟrts 'wert' < sks Kettunen 1938: 510; lv vēr`tli, vǟr`tli 'wert, wertvoll' < sks Kettunen 1938: 479, 510; lv vǟrt, vǟrts 'väärt / vērts' LELS 2012: 358

väävel, väävli 'kollane tahke mittemetall, keemiline element' < kasks swevel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 421 sen Hauwa siddes, kuß se Pörgku|Tullÿ ninck Schweuel polleb; Stahl HHb IV 1638: 198 ke tulle ninck ∫wewli kahs polletap 'der mit Fewer vnd Swefel brennet'; Gutslaff 1648: 237 Peñnißitt /a 'Schwefel'; Göseken 1660: 94, 372 Weffel 'Schweffel'; wewel : wewlit 'schweffel sulphur'; Vestring 1720-1730: 288 Wäwel, -li 'Schwefel'; Helle 1732: 207 wewel 'der Schwefel'; Piibel 1739 Ja näwad, et keik se Ma weewlist ja solast on ärrakörwetud; Hupel 1766: 17 se püssi rohhi on tehtud salpetrist, wewlist ja süttest; Hupel 1780: 309, 311, 535 weewli d. 'Schwefel'; wewel : wewli r. 'Schwefel'; weebli d. 'Schwefel'; Lunin 1853: 226, 227 weewli d. 'сѣра горючая'; wewel, -wli r. 'сѣра горючая'
Murded: `väävel : `väävli (-ea-, -ia-) R Khk Muh Hi KPõ I; `vääbel : `vääbli (-ea-) Lä Mih Tõs Khn; `veevel : `veevli (-i̬i̬-) Pä KJn M; `vi̬i̬vli Puh Kam V(`vi̬i̬bli) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481, 1497 wǟwel : wǟwli '= wēwel'; wēwel : wēwli 'Schwefel'; ÕS 1980: 811 väävel; Tuksam 1939: 878 Schwefel 'väävel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 swevel 'Schwefel'; Schiller-Lübben swevel 'Schwefel'; MND HW III swēvel, swāvel, sweffel, swēbel 'Schwefel'
Käsitlused: < kasks swevel Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 97; EEW 1982: 4000; Raun 1982: 213; Raag 1987: 325; < asks swevel 'väävel' EES 2012: 622; EKS 2019
Muud keeled: rts svavel [1430-1450] 'väävel' RES 2004: 1059; lt zẽvele, zẽvelis [1638 Sewelis] 'Schwefel' < kasks swevel 'Schwefel' Sehwers 1918: 50, 101, 165; svebelis, svebele 'Zündhölzchen' < kasks swevel 'Schwefel' Jordan 1995: 99; zēvele, zēvelis 'Schwefel' < kasks swevel Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lvS zēvel [1829 ∫ehwal] 'Schwefel' SLW 2009: 189; lv zēvil´ 'schwefel' < kasks swevel Kettunen 1938: 399; zēviļ 'väävel / zērs, zēvele' LELS 2012: 376

veebiliides @ veebihaldur