[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
• Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

kriit, kriidi 'lubjakivist kirjutuspulk' < kasks krît(e) 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Krîte 'Kreide'; Göseken 1660: 91 Rijhti 'Kreyde'; Göseken 1660: 266 rihti walgke 'weisse kreide'; Piibel 1739 Pusep .. märgib sedda ärra kridiga; Hupel 1766: 83 kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; Hupel 1780: 191 kriit : kriti r. d. 'Kreide'; Lunin 1853: 72 kriit, -i r. d. 'мелъ'
• Murded: kriit : kriidi Hi L K I Rõn; kriit´ : kriidi TLä San V; kriit : `kriidi R; riit : riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik : riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´ : krõidi VId EMS III: 842
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´ : krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
• Käsitlused: < kasks krite Liin 1964: 62; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; SSA 2: 75; < asks krite 'kriit' EES 2012: 183; EKS 2019
• Läti keel: lt krĩts [1638 Kriete] 'Kreide' < kasks krīte Sehwers 1918: 59, 90, 151; krĩts < kasks krīte 'Kreide' Sehwers 1953: 59; krīts, krīte 'Kreide' < kasks krite ME: II: 283
• Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu [1670 kl-] 'Kreide' < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm SSA 2: 75; lv krī`t´ 'kreide' < kasks krīte Kettunen 1938: 155; lv krīţ 'kriit / krīts'; krīţõ 'kriitida, kriidiga kirjutada / krītot' LELS 2012: 140

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
• Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
• Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
• Läti keel: lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
• Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
• Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
• Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
• Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
• Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
• Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
• Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
• Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < mr vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
• Vt vissisti

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'id.'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: kohtuvanne 1600; EKVTS 1997: 96 keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum̃mal ninck tem̃ma kallis Evangelium mind peap awwitama; Müller 1600-1606: 410 kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; Müller 1600/2007: 178 nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601); Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib; Stahl HHb I 1632: 13 Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; Stahl 1637: 130 wissist 'wis'; Göseken 1660: 214 wissist 'Gewis'; Piibel 1739 siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśśiste 'gewiss, wahr'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] 'varmasti; arvatenkin, kai' < mr vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm SSA 3: 462; lv viš̆šìst 'stark, haltbar' Kettunen 1938: 490; lv viš luja, vahva < sks SSA 3: 462
• Vt viss

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'id.'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; Müller 1600-1606: 421 Toddest, se on io üx röhmu weerdt; Rossihnius 1632: 434 sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; Stahl HHb I 1632: Dij ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; Gutslaff 1647-1657: 56 ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; Gutslaff 1648: 246 kallis 'werth'; Göseken 1660: 95, 448 wehrt/ i 'Wehrt'; ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt dedignus'; Vestring 1720-1730: 273 Wäärt 'Würdig, Wehrt'; Helle 1732: 199 wäärt 'würdig, werth'; Helle 1732: 354 Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; Piibel 1739 suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; Hupel 1766: 48 Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; Hupel 1780: 300 wäärt r. d. 'werth, würdig Ad.'; Lunin 1853: 215 wäärt r. d. 'достойно, дорого'
• Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟŕt (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
• Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; < asks wert 'väärt, vääriline' EES 2012: 622; EKS 2019
• Läti keel: lt vẽrts 'wert, würdig' < kasks wert Sehwers 1918: 164; vērts 'wert, würdig' < kasks wert Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] 'arvoinen, veroinen / wert' < vrd rts värd, värt 'arvoinen, kannattava' SSA 3: 486; lv vǟrts 'wert' < sks Kettunen 1938: 510; lv vēr`tli, vǟr`tli 'wert, wertvoll' < sks Kettunen 1938: 479, 510; lv vǟrt, vǟrts 'väärt / vērts' LELS 2012: 358