[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks Jan 'iskunimi'

• Murded: jäńn 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR EMS II: 307-308
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23; < asks jan 'jänn, kitsikus' [‹ asks isikunimi Jan] EES 2012: 105; EKS 2019
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos 'Schneider sein, werden' < asks jann Sehwers 1953: 43
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z 'im stich, in verlegenheit' Kettunen 1938: 84

kiil, kiilu 'laevakiil' < asks kil 'veesõiduki kiil', sks Kiel 'laeva emapuu, kiil'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kiil : kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil : kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil : `kiili R EMS III: 81; keel : keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn EMS II: 906
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo (d); kīl : kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´ : kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil : kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
• Käsitlused: < sks Kiel GMust 1948: 78; < kasks EEW 1982: 807; < kasks kil Raun 1982: 38; < asks kil, kel ~ sks Kiel EES 2012: 151
• Läti keel: lt † ķiẽlis 'Kiel eines Bootes' < kasks kēl Sehwers 1918: 23, 149; lt ķielis 'Kiel eines Bootes' < asks kēl 'Kiel' Sehwers 1953: 65; lt ķielis 'der Kiel' < kasks kel ME: II: 390; lt ķīlis 'kiil' ELS 2015: 285
• Sugulaskeeled: sm kila, kili 'aluksen köli / Kiel' < vn киль 'köli' [hol. t. sks kiel]; is kili; krj kili 'emäpuu, köli' < vn киль 'köli' SSA 1: 361; lv kīl´, kēl´ 'boots-, schiffskiel' < kasks kēl, kil, kiel Kettunen 1938: 132; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj gili '(laeva, paadi) kiil, andur / киль' VKS: 231

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
• Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
• Käsitlused: < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
• Läti keel: lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
• Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < rts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
• Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
• Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
• Läti keel: lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
• Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' <  [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

prantsuse, prantsuse 'Prantsusmaaga seotud; suguhaigus' < kasks frantzôs, frantzosen 'id.', sks Franzose 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus fr- › pr-.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 508 se Kuñingka Franckrike Maast (03.05.1605); Göseken 1660: 88 Pransozi 'Franzosen'; Göseken 1660: 193 pranzosit 'frantzosen venera lues'; pranzosi többe 'frantzosen venera lues'; Hupel 1780: 247 prantsiusse ma 'Frankreich'; prantsiusse többi r. d. 'Franzosen, venerische Krankheit'; Lenz 1796: 52 ni kui Saksa- nink Prantsosi-maal tettas; Marpurg 1805: 33 Wenne riikin ellawa kigesuggutse rahwakesse: Saksa, Prantsosi, Rootsileisi..; Schmidt 1816: 24 siis ei wöta nisuggune mitte horada ja seläbbi mitte ennesele suurt haigust ehk wrantsosi többe sata; Lunin 1853: 147 Prantsusse ma r. d. 'Францiя'
• Murded: `prantsus, -e 'prantslane; Prantsusmaa; suguhaigus' Lüg Vai Jäm Hi sporL Ris Koe Kad VJg Iis Plt sporT V; `prantsuss : `prantsuse Nõo Kam San V(-sõ); `rantsus, -e Khk Vll Pöi Muh Vig Aud Tor SJn; `rantsuss, -se M EMS VII: 735
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961, 962 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; prantsus, -e, -i 'Franzose'; prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; prantsuse-mā 'Frankreich'; ÕS 1980: 555 prantsuse '[keel ja kirjandus]'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 Vranke, Vrankrike 'Francia, Frankreich'; frans 'französisch'; frantzôs, fransois 'französisch, die franz. Sprache'; MND HW I franzois, franzôs 'französisch, französische Sprache'; franzö̂sisch, französch 'französisch, französische Sprache; syphilitisch'
• Käsitlused: < kasks frantzôs Liin 1964: 58, 65; Raun 1982: 127; < sks Franzose ~ vn француз 'Franzose' EEW 1982: 2166; < asks franzōs 'prantsuse' ~ sks Franzose 'prantslane' EES 2012: 384
• Läti keel: lt brantzo∫es [1638] 'Franzosenkrankheit' < kasks Frantzosen Sehwers 1918: 84; lt brancuozes 'Franzosen, Lustseuche, Syphilis' < asks francōsen 'Syphilis' Sehwers 1953: 15; lt pl. sprañči 'venerische Krankheiten' ME: III: 1010
• Sugulaskeeled: sm ranska [1782 franskalainen]; sm (f)ransuusi [1670 franshusit] 'ranskalainen; syfilis' < mr franzoos 'ranskalainen; syfilis' [‹ kasks frantzoser, franzozen] SSA 3: 47; lvS Sprantše ~ sprantse (mā) 'Frankreich' SLW 2009: 179; lv fran̄tsuz, pran̄tsuz 'franzose' Kettunen 1938: 54, 311; lv prantsuz 'prantslane / francūzis'; prantsuz|te'b 'süüfilis / sifiliss' LELS 2012: 253; vdj frantsusi, frantsuskõi 'prantsuse / французкий' VKS: 226

türgi, türgi 'türklaste või türgi keelega seotud' < kasks turcke 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 377 Türck 'türklane'; Iuda echk Türcke Rachwa æst peetuth sama; Stahl HHb II 1637: 142 ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'vnd stewr deß Pabst vnd Türcken mord'; Vestring 1720-1730: 261 Turck, -gi 'Der Türcke'; Helle 1732: 193 turk 'der Türcke'; türki-rahwas 'die Türcken'; Hupel 1780: 291 turk, -i r. d. 'der Türcke'; turki rahwas r. d. 'die Türcken'; Lithander 1781: 16 Türgi oad; Marpurg 1805: 37 pool Türki rikist; Hupel 1818: 257 turk r. d. 'Türke'; Lunin 1853: 204 Turk, -i r. d. 'Турокъ'; Turki rahwas 'Турки'
• Murded: `türgi Kuu; türgi S L KPõ Plt Pil KJn M T Krl Har; türgü VId; `turgi sporR VJg IisK Iis Kod EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1353, 1369 tuŕk : tuŕgi 'türkisch'; turklane (turklaene) : turklaze 'Türke'; tüŕk : tüŕgi; türklane : türklaze '= tuŕk, turklane'; ÕS 1980: 752 türgi [keel, diivan]
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türkei'
• Käsitlused: < asks Törck(en) 'türklane' Liin 1964: 65; < sks Türke, ? kasks EEW 1982: 3499; < asks turke 'türklane' EES 2012: 572
• Läti keel: lt turks Kettunen 1938: 422
• Sugulaskeeled: sm turkki(lainen) [1732] < mr turk 'turkkilainen'; krj turkki, turkkilainen < sm SSA 3: 335; lv tir̄k̀, tür̄k̀ 'türke' Kettunen 1938: 422; vdj turkki 'türklane / турок' VKS: 1395

vüllima, vüllin 'täitma; ammutama' < asks vullen 'id.', sks füllen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 64 füllima 'täitma'; Göseken 1660: 89 wülwat 'Fülfas'; Lithander 1781: 74, 93 Wüllitud härja keel 'Gefüllte Ochsenzunge'; Wüllitud Kortlettid 'Gefüllte Coteletten'; Lenz 1796: 48 Siis woip nüüd neid hiljatsemid wüllitud Hiatsintid, Tatsettid .. nink Goldlakkid häitsmisses ette tõsta
• Murded: `vüllima 'vett ammutama' VNg Lüg Jõh; `vül´lima 'hauda tegema, maad kaevama; mullaga täitma' VJg; vüllkapp 'villkopp' VNg Lüg VJg Sim EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 wül´l´ima 'füllen'; wül´l´itud tul´bid 'gefüllte Tulpen'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vullen 'füllen'
• Käsitlused: < sks füllen EEW 1982: 4004
• Sugulaskeeled: sm fylli, fyllinki, hylli(nki) 'täyte, tilke; täytemaa; valli, penkere; oven peili / Füllung; Aufschüttung; Wall' < rts fyllning, fylling SSA 1: 119
• Vrd villima