[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'id.', sks Harm 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
Murded: arm 'meelehärm' Kuu EMS I: 432; `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 häŕm : häŕmi; mēle-häŕm (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm : härmi 'mure, meelepaha'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm EEW 1982: 455; < kasks harm 'mure' Raun 1982: 16; < sks Harm SSA 1: 143; < asks harm 'kurvastus, mure; valu', sks Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus' EES 2012: 85
Sugulaskeeled: sm harmi [1622] 'Kummer, Verdruß, Ärger' < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' SSA 1: 143

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 sugga / kamm 'Kamm'; Göseken 1660: 90 Kamm/ i 'Kam'; Göseken 1660: 460 Kamm 'weber Kam pecten'; Hornung 1693: 33 Kam : Kammi : Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; Vestring 1720-1730: 64 Kam̃ 'Ein Kam'; Helle 1732: 106 kam 'der Kam'; Hupel 1780: 171 kam, mi r. d. 'der Kamm'; Lunin 1853: 47 kam, -mi r. d. 'гребень'
Murded: kamm : kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm : `kammi R EMS II: 619
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm : kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230
Saksa leksikonid: Köbler 2014 kam, kamm 'Gerät zur Haarpflege'; EWD 2005: 612 Kamm 'Gerät zur Haarpflege'
Käsitlused: < sks Kamm EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125; < asks kamm 'kamm' EKS 2019
Läti keel: lt ķem̃me (1638 Kemmes) 'Kamm' < kasks kam, pl. kämm Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63; lt ķem̃me, ķembe 'der Kamm' ME: II: 363
Sugulaskeeled: sm kampa [1637] 'Kamm' < skand, vrd rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' SSA 1: 295; lv kem < asks kamm Kettunen 1938: 114; lvS kämm < asks kämm SLW 2009: 97; is kamʙa 'kamm' Laanest 1997: 60

laad, laadi 'püssipära' < asks lade 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169 luude kaas öhhe püssi lahdi ehhitama 'einlegen (ein Rohr mit Knochen)'; Hupel 1780: 197 püssi laad 'der Flinten-Schaft'; Hupel 1818: 110, 194 püssi laad r. d. 'Flintenschaft'; Lunin 1853: 80, 150 püssi laad 'прикладъ, ложа'
Murded: laad : lae R Muh Lä Tõs Ris Hls; laad´ : lae Mär Pä Koe KJn; `laadi Vai; laad : laadi VJg Trm; laat´ : laadi Puh San V EMS IV: 753, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lād´ : lāe (lāt´ : lādi) 'Lade'; püśśi lād´ 'Flintenkolben'; ÕS 1980: 345 laad : lae '(püssil)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Laffette für ein Geschütz'; MND HW I büssenlāde 'Lafette, Gestell'
Käsitlused: < kasks [büssen]lāde Liin 1964: 46; Liin 1968: 54; < sks Lade ~ kasks lade EEW 1982: 1188; < kasks lade Raun 1982: 66; < kasks (büssen) lāde, vrd rts Raag 1987: 336; < asks lade 'kirst, kast; laegas' EES 2012: 217
Läti keel: lt lãde [1638 Lade] 'Lade' < kasks lade Sehwers 1918: 90, 152; lt lãde 'der Flintenschaft' < kasks lade ME: II: 435; lāde 'Flintenschaft' < kasks lāde 'Lafette, Untergestell des fahrsbaren oder eingebauten Geschützes, Pulverkasten, -kammer am Handfeuergewehr' Jordan 1995: 74
Vt laadima

memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 135 Mem, -me 'Die Mutter'; Hupel 1780: 216 mem, -me r. 'die Mutter'; Lunin 1853: 104 mem, -me r. 'мать, матушка'
Murded: memm : `memme '(vana)ema' R; memm : memme eP eL EMS VI: 14
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm : memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' '(kasks mö̂me, mö̂ne)'; Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
Käsitlused: < asks Memm(e) EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91; < asks memm(e) 'ema' [lstk] EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt mem̃ma, mem̃me 'Mutter' < asks memme, mämme 'Mutter' Sehwers 1953: 79

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 286 neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat; Gutslaff 1648: 209 Bôdi 'Bude'; Gutslaff 1647-1657: 234 neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; Göseken 1660: 150 Poedi 'Bude'; Poodi-Mees 'budensitzer'; Hupel 1780: 246 pood : podi d.; pood : poe r. 'die Bude'; Lunin 1853: 146 pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
Murded: puod : pue (`puodi) R; poed : poe Sa Muh Lä; pood : poodi Hi; pood´ : poe (pue) L; pood´ : poe ~ pue K I; pu̬u̬d´ : poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´ : poodi T V EMS VII: 652
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´ : pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik : pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt'
Käsitlused: < kasks bode Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; Raun 1982: 126; SKES: 648; < kasks bôde EEW 1982: 2131; < asks bode 'barakk, telk; käsitööliste müügi- ja tööruum' EES 2012: 379; EKS 2019
Läti keel: lt buõde [1587 Buude] 'Bude' < kasks bōde 'Bude' Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21; buõde 'Bude' < kasks bôde Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puoti [1609] 'kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer' < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti 'puoti, kauppapuoti' < sm SSA 2: 433; lv bùo̯ᴅ´ 'bude, laden' < kasks bōde Kettunen 1938: 31; lv būoḑ 'pood / veikals, bode' LELS 2012: 51; is pooᴅi 'pood' Laanest 1997: 152

ämber, ämbri 'pang' < kasks emmer 'id.', rts ämbar 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 53 ember : embre∫t 'Eymer'; Gutslaff 1648: 211 Panj /e 'Eimer'; Göseken 1660: 88, 182 Ember/ i 'Eijmer'; Ember 'Eymer'; Piibel 1739 anna mulle pissut wet ommast ömbrist rüpada; Hupel 1780: 229 ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; Hupel 1818: 161 ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; Lunin 1853: 123 ömber, -bri r. 'ведро'
Murded: `ämber (`ämbär) : `ämbri R Khk Muh Hi Noa ViK I; `ämbel : `ämbli Sa; ämmer : `äm(b)re L Ha Jä KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 ämbel : ämbli (O); gewöhnl. ämber : ämbri 'Eimer'; Wiedemann 1893: 69 ämbel : ämbli (O); gewöhnl. ämber : ämbri (õmber) 'Eimer'; ÕS 1980: 818 ämber
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben emmer, ammer 'Eimer'; MND HW I emmer, ammer 'Eimer' '[Auch als Hohlmaß: 1 âme = 2 emmer]'
Käsitlused: < kasks ember Viires 1960: 99; < kasks emmer, erts ämbar Ariste 1963: 109; Raun 1982: 216; < kasks emmer Ariste 1972: 96; < kasks emmer, ammer ~ erts EEW 1982: 4053; < rts Raag 1987: 334; < asks amber, ammer 'ämber' EES 2012: 630; < asks emmer, rts ämbar 'ämber' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ämpäri [Agr emberi] 'sanko / Eimer' < rts, vrd mr ämbar(e) 'ämpäri' [‹ kasks emmer, ammer, amber] SSA 3: 498

veebiliides @ veebihaldur