?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kiikama, kiigata 'vaatama, pilku heitma' < asks kiken 'id.', vrd rts kika 'vaatama, piiluma'
- Murded: `kiikama 'pilku heitma' R Kaa Krj Emm EMS III: 77
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 261 kiikama 'korraks vaatama, pilku heitma'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken'
- Käsitlused: < kasks kiken EEW 1982: 806; Raun 1982: 37; < asks kiken 'vaatama, vahtima, kiikama' EES 2012: 150; < rts kika 'vaatama' [‹ asks kiken] EKS 2019
- Läti keel: lt † ķĩķêt 'durch ein Fernrohr sehen' < kasks kīken Sehwers 1918: 150; ķĩķēt, ķiķêt 'aufmerksam sehen, lauern' < asks kīken 'sehen, schauen, gucken; gaffen' Sehwers 1953: 65, 67
- Sugulaskeeled: lv kīk̆kə̑rt̆tə̑ 'ausschauen (auch mit dem fernrohr)' Kettunen 1938: 132; lv kīkõrtõ 'kiikriga vaadata / raudzīties ar tālskati, ķīķerēt' LELS 2012: 119
- Vt kiiker
kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
- Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(nt puulõhkumiseks)'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
- Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
- Läti keel: lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
- Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430