[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 156 Sen Pañitze Pawesti; Rossihnius 1632: 259 se Babsti umbussest; Pawesti; Stahl HHb II 1637: 144, 169 Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; Göseken 1660: 92 Pawest, -i 'Pabst'; Helle 1732: 151 paawst 'der Pabst'; Hupel 1780: 232 paawst r. d. 'der Pabst'; Lunin 1853: 127 paawst, -i r. d. 'Папа'
• Murded: paavst : paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Rõu Plv; paapst : `paapsti Kuu; paapst : paapsti Iis Trm; paaps : paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst : pāpsti '= pāwst'; pāwst : pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 779 pāwst : pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
• Käsitlused: < kasks pawest 'Papst' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; < kasks paves EEW 1982: 1870; < kasks pawest, pauwst Raun 1982: 113; < asks pāwest 'paavst' EKS 2019
• Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] 'Papst' < kasks pāwest 'Pabst' Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86; pãvȩsts 'Papst' < kasks pawest ME: III: 191
• Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] 'katolisen kirkon päämies Pabst' < mr pāve 'paavi' [‹ kasks pāwes] SSA 2: 285; lv pōpst, på̄vest 'papst' Kettunen 1938: 307; lv pāvest 'paavst / pāvests' LELS 2012: 229; vdj paapa 'paavst / папа' VKS: 855

preester, preestri 'katoliku kiriku vaimulik' < kasks prêster 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Preester 'Priester'; Göseken 1660: 326 Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe prior'; VT 1686 sis astiwa ne Preestri nink seJummala Koa Pähmehs; Vestring 1720-1730: 188 Preester; Helle 1732: 195 üllempreester 'der Hohepriester'; Piibel 1739 preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; Hupel 1780: 247 preester, -tri bl. r. d. 'der Priester'; Hupel 1818: 191 preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; Lunin 1853: 148 preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
• Murded: `priester : `priestri R; `preester : `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester : `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster : `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel : `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster : `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V EMS VII: 740
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster : prēśtri; prēśtri : prēśtri (d) 'Priester, Pastor'; ÕS 1980: 533 preester
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
• Käsitlused: < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' Ariste 1963: 101; < asks Preester Liin 1964: 40; < kasks, vrd sks Priester EEW 1982: 2168; < kasks prêster Raun 1982: 127; Raag 1987: 323; < asks prēster 'preester' EES 2012: 384; EKS 2019
• Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] 'Priester' < kasks prēster Sehwers 1918: 93, 156; Sehwers 1953: 95
• Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r 'priester' < kasks prēster Kettunen 1938: 312; lv prīestõr 'preester / priesteris' LELS 2012: 254

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl 'id.', sks Saal 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 316 Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; Stahl 1637: 103 tubba 'Saal'; Gutslaff 1648: 233 Tuba / Tarre 'Saal'; Göseken 1660: 344 Suhr tubba 'Saal'; Virginius 1687-1690 sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; Helle 1732: 172 saal 'der Saal'; Hupel 1780: 261 saal, -i r. 'der Saal'; Hupel 1818: 212 saal, -i r. d. 'der Saal'; Lunin 1853: 164 saal, -i r. d. 'залъ'
• Murded: saal : `saali 'avar ruum' R; sael : saali Sa; saal : saali Muh Hi L; saal : saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´ : saali M Puh V EKI MK; saal : `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´ : sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
• Käsitlused: < asks Saal Liin 1964: 52; < sks Saal ~ kasks sâl EEW 1982: 2645; < sks Saal Raun 1982: 150; EKS 2019; < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' EES 2012: 453
• Läti keel: lt zãle [1638 Saal] 'Saal' < kasks sāl 'Saal' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162; zāle 'Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs' < kasks sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm sali [Agr] 'Saal; größeres Wohnzimmer' < mr sal 'sali' SSA 3: 147; lv zō̬l 'saal' < sks Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328; lv zǭl 'saal / zāle (telpa)' LELS 2012: 377; vdj sali, zaala 'saal / зал' VKS: 1108, 1243

vöörmünder, vöörmündri 'kiriku eestseisja (abiline)' < kasks vor-munder 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 434 temma küll ütz Issand om kikest hüwest, enge temma om neine vörmündride ninck helitzeide all; Stahl 1637: 60 Vöhrmünder : Vöhrmündri∫t 'fürmünder'; Göseken 1660: 452 Wormunder 'vormund (tutor)'; Hupel 1766: 104 nemmad tewad issa ning üllewatja ehk wöörmündri wisil; Hupel 1780: 315 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher'; Hupel 1818: 290 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher; lf. Kirchenvormünder'; Lunin 1853: 233 wöörmünder, -dri r. d. 'опекупъ, настоятель, смотритель'
• Murded: vüöl`mölder (-`mönder) R; (v)ööl`mölder (-`münder) Khk Muh Ris; vööl`mölder (vüöl-, vüel-, vöör-), vööl`münder (-`mender, -`melder, -`mülder) L K I; vöör`münder (-`mänder) Hi; (v)ü̬ü̬l`mölder (vü̬ü̬r-) M; vü̬ü̬l`möldre T(vü̬ü̬r`mündri San); vü̬ü̬l´`möl´dri (hü̬ü̬l´-) V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫrmünder : wȫrmündri, wȫrmündre 'Kirchenvormund'; wȫlmölder, wȫlmönder '= wȫlmünder'; wȫrmölder : wȫrmöldri; wȫrmöldre : wȫrmöldre; wȫrmönder : wȫrmöndri, wȫrmöndre '= wȫrmünder'; ÕS 1980: 812 vöörmünder 'kiriku eestseisja abiline'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-munde(r) 'der den Schutz über jem. übt; Vertreter, Verweser, Vervalter usf.'; Schiller-Lübben vormundere (s.v. vormunde) 'der den Schutz über jem. übt, Vorsteher, Verwalter'; MND HW I vȫrmünde, vȫrmünder, vȫrmunt, vȫremunt 'Vorsteher, Verwalter eines Stiftes, einer Kirche, eines Klosters, eines Hospitals; Vorsteher, Aufseher in Ämtern und Zünften'
• Käsitlused: < kasks vormunde, -mundere Ariste 1963: 109; Liin 1964: 42; < kasks vor-munder Ariste 1972: 96; Raun 1982: 213; < kasks vor-munde, vor-munder EEW 1982: 4004; < kasks Raag 1987: 323; < asks vormunde(re) 'hooldaja, eestkostja' EES 2012: 623; EKS 2019
• Läti keel: lt vẽrmiñderis [1638 Wehrmindereen] 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 156; lt pãrmel̃deris, pẽrmiñderis 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 47; pērminderis, vērminderis 'Kirchenvormund' < kasks vȫrmünder (neben vȫrmünde) Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm förmyntäri, -mynt(t)ari, -mynteri, -minteri [1688] 'holhooja / Vormund' < rts förmyndare [‹ kasks vormunder]; ee föörmünder, -mölder 'kirkonisännöitsijä, kirkkoväärti'; lv vǟrbinder, -mender, vērminder, pērmendər < sks SSA 1: 121; lv pērmendə̑r, pìe̯rmendə̑r; vǟrbinder, verbender, verbinder, vǟrmender, vermender, vērminder 'vormund, kirchenvormund' < sks Kettunen 1938: 283, 509; lv fērmindõr, permendõr, vērmindõr 'vöörmünder / pērminderis' LELS 2012: 61, 235, 360