[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
• Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
• Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
• Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
• Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
• Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
• Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
• Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
• Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mr skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
• Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
• Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
• Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
• Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
• Vt klaarima

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 61 Karsberi marri 'kirsch'; Gutslaff 1648: 221 Wissila Marri 'Kirsch'; Göseken 1660: 257 Karsbeer marri 'kirsch'; Helle 1732: 104 käsperi-marri 'die Kirsche'; Helle 1732: 299 käspere pu 'Kirschenbaum'; Hupel 1780: 169 käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; Lunin 1853: 44 käsperi marri r. 'вишня'
• Murded: `käsper : `käspre (-ri) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr EMS IV: 554; käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh Saareste IV: 544
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper : käsperi '= kiŕs'; käsperi-mari 'Kirsche'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
• Käsitlused: < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' Ariste 1963: 92; < kasks karse-, kersebere Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98; < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' Haak 1976: 84; < kasks kersebere EEW 1982: 1148; < asks kerse-bere 'kirss' EKS 2019
• Läti keel: lt ķezbẽre [1638 Keßbehres] 'Kirsche' < kasks kersebere 'Kirsche' Sehwers 1918: 89, 149; šķērbēre 'Kirsche' < kasks kersebere ME: IV: 33; lt šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles 'Kirschen' < asks kersebere Sehwers 1953: 131; ķezberis, ķezbere 'Kirschbeere' < kasks kersebēre 'Kirsche' Jordan 1995: 72
• Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] 'Kirsche' < mr kirse-, kyrse-, körsabær [‹ kasks kersebere] SSA 1: 372; lv kež̄bir 'kirschbaum' < kasks kersebere Kettunen 1938: 116

raaper, raaperi 'pirn, pirnipuu (Pyrus)' < asks brât-ber 'küpsetatud või kuivatatud pirn'

• Esmamaining: Luce 1813
• Vana kirjakeel: Luce 1813: 42 Raperi pu 'der Birnbaum'
• Murded: `raaper : `raaperi 'pirn; pirnipuu' Pha Pöi(-oa-); `raapel : `raapli Mus; `ruapäri Vll; roap : roabi 'vana pirnipuu' Pöi EMS VIII: 133
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prātbēr : -i (rāpēr, rātbēr) (O) 'Birne'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brât-ber 'Bratbirne'; Köbler 2014 brātber 'Bratbirne, getrocknete Birne, Backbirne'