[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
• Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
• Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
• Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
• Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
• Läti keel: lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
• Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < mr kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
• Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
• Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
• Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
• Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598