[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
• Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
• Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
• Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
• Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
• Läti keel: lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
• Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < mr kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263