[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
• Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
• Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
• Läti keel: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
• Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
• Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
• Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019

pakk, paki 'pooltekk laevavööris' < asks back 'id.', vrd rts back 'id.'

• Murded: pakk : paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk : pagi Kuu EMS VII: 130
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev bakk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'
• Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' GMust 1948: 25, 85; < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' EES 2012: 349
• Sugulaskeeled: sm pakka [1798] 'laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck' < rts back [‹ kasks back resp. hol bak] SSA 2: 295; lv bak̄ 'back'; bra`ssə̑gə̑d bak̄ 'brasset back (die segel aus dem winde stellen)' Kettunen 1938: 20

salat, salati 'rohttaim (Lactuca)' < asks salât, sallât 'id.', sks Salat 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 274, 345 Sallat 'Lattich lactuca'; Sallaht 'Salat intinctus'; Vestring 1720-1730: 207 Salladid 'Sallat'; Hupel 1780: 263 sallat, -i r. d. 'Salat'; Lithander 1781: 525 Leika walget kapstast nenda kui Sallatiks katki; Lenz 1796: 8 Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama; Lenz 1796: 30 sis saap sulle Sallatisid käsk talwe ajal; Hupel 1818: 215 sallat, -i r. d. 'Salat; Brunnenkresse d.'; Lunin 1853: 167 sallat, -i r. d. 'салатъ'
• Murded: salat, -i R(saladi Kuu Vai); salat, -i Sa Muh Hi sporL Ris Juu JMd VJg IisK Kod KJn Krk TLä San Plv Räp; salat´ : saladi Krl Rõu Vas Lei; salats, -i Hls EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1104 salat : salati 'Salat; Wiesenkresse, Schaumkraut'; ÕS 1980: 614 salat
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW III salât, sallât 'Salat'; Schiller-Lübben sallât 'Salat'
• Käsitlused: < kasks sallât Liin 1964: 55, 63; < sks Salat ~ kasks EEW 1982: 2682; < kasks salât Raun 1982: 151; < asks sallāt ~ sks Salat EES 2012: 457
• Läti keel: lt pl. salãti [1638 Sallahts] 'Salat' < kasks sallāt Sehwers 1918: 54, 94, 157; lt salãti 'Salat' < kasks sallāt Sehwers 1953: 104
• Sugulaskeeled: sm salaatti [1637 sallati] 'salaattikasvi; ruokalaji / Salat' < rts, vrd mr sallat [‹ kasks sallāt] SSA 3: 146; lv salà`t 'salat' Kettunen 1938: 353; lv salātõd 'salat / salāti' LELS 2012: 280; vdj salatti 'salat / салат' VKS: 1107